Kui korras sinu lapse nägemine tegelikult on?
On üsna tavaline, et väikelaps ei püsi pudeliski paigal, keeldub rahulikult lugemast ja õppimast ning kurdab pärast suurt rahmeldamist peavalu üle. On ka üsna tavaline, et sellised lapsed näevad poe teises otsas asuvat mänguasjariiulit juba kaugelt ja vanematel pole põhjust nende silmade tervises kahelda. Ta ju näeb. Aga kas ka hinnasilti ligidalt?
KSA Silmakeskuse optometristi Irina Baranova sõnul on lastel ilma nägemiskontrollita kaugnägevust keeruline diagnoosida ja seetõttu võib see vanematel üsna lihtsalt kahe silma vahele jääda. „Seetõttu soovitan alati oma lapsi kuulata – iga lapsevanem tunneb ise oma last kõige paremini ja teab, millal ta veiderdab ning millal on asi tõsisem. Ka kõige väiksema kahtluse korral tasub alati nägemiskontrolli tulla,” paneb meie optometrist lapsevanematele südamele.
Probleem on tõepoolest tõsine, sest hiljuti USA-s läbi viidud uuringu kohaselt mõjutab diagnoosimata hüperoopia ehk kaugnägevus märgatavalt eelkooliealiste laste õppimisvõimet ja kirjaoskuse taset – kaugnägevate laste kirjaoskuse tase on tunduvalt madalam, kui nende tervete silmadega eakaaslastel. Uurimus võrdles 4–5-aastaste laste kirjasoskuse teste nägemisuuringute tulemustega. Leiti, et lapsed, kelle nägemisuuringud viitasid ravimata hüperoopiale ( s.o. kaugnägevus e. pluss prilliretseptis ), läbisid kirjaoskuse testi kehvemini kui hea nägemisega lapsed.
Uuringus osales 492 last, kellest 14 % kannatas diagnoosimata ja ravimata hüperoopia käes ning nägi vaeva testi selle osaga, mis hindas tähtede ja sõnade tundmist. Irina Baranova sõnul avaldubki lastel kaugnägevus üldjuhul lugemisraskusena, millega kaasneb tähtede segamini ajamine, veerimine või ka peavalud pärast pikka lugemispingutust. „Noores eas diagnoositud suurt kaugnägevust saab prillidega parandada. Nii näeb laps selgelt tähti ja numbreid, mille vastu ta varem huvi ei tundnud, sest ta lihtsalt ei näinud neid. Lapsed ei tea, mida nad peaks nägema ja mida mitte ning reeglina nad lastevanematele halbu uudiseid tuua ei taha, pigem kasvõi teeskevad nägemist,” kirjeldab Baranova hüperoopia ravivõimalusi.
Mõõdukas ja suur hüperoopia võib väikelastel lisaks õppimispotentsiaali kahandamisele põhjustada tulevikus ka laisk- ja kõõrdsilmsust ( amblüoopia ). Seetõttu on väga tähtis tuvastada probleem võimalikult vara, et ära hoida pikemaajalisi tagajärgi. Siinkohal saab iga lapsevanem oma lapse silmade tervise eest ise hea seista, olles lapse suhtes tähelepanelik ja kuulates tema väikseid muresid, et teda probleemi ilmnemisel kontrollida nägemist professionaalide juures. Baranova toob hüperoopia levinumate kaebustena välja peavalu, tähtede hüppamise, udususe ja silmade väsimuse. „Ohutulena võib näha kindlasti ka lapse vähest huvi raamatute vastu, raskusi lugemaõppimisel ning lugemisel silmalihaste väsimist ehk kõõritamist.”
Üsna tavaline on Irina Baranova sõnul ka see, et kaugnägev laps võib põgusal kontrollimisel lähedale näha väga hästi ja probleem ilmneb alles pikemal lugemisel või kirjutamisel, sest silmad väsivad ega jõua pilti selgena hoida. „See ongi koht, kus lapse tundmisest üksi jääb väheks ning diagnoosimiseks on vaja lapsel nägemiskontroll läbida. Silmakeskuses tehakse lapsele põhjalikud testid, kontrollitakse kaug- ja lähinägemist, uuritakse silmalihaste tööd ja silmade koostööd ning kasutatakse vajadusel spetsiaalseid silmalihaseid lõdvestavaid tilku. Üsna sageli noorte inimeste silmad "peidavad" vead ära, kuid see on silmalihaste ja närvisüsteemi arvelt, millised on siis pidevalt pinges, et säilitada hädavajalikku selget nägemist,” selgitab Irina Baranova nägemiskontrolli vajalikkust.
KSA Silmakeskuse pakutavate laste silmauuringute kohta leiate informatsiooni siit: http://www.ksa.ee/teenused/laste-silmauuringud.
P.S. Kas teadsite, et 80 %-l väikelastest esineb refraktsiooniprobleeme, kuid aastatega enamus neist vigadest kaovad iseenesest ja juba 80 % esimesse klassi minevatest eestimaa lastest on nägemine väga hea ja vaid 20 % neist vajavad prille või ravi. Seda loomulikku protsessi, mis silub väikesed vead meie nägemises, varajases nooruses, nimetatakse emmetropiseerumiseks.