Mida kõrgem haridus, seda suurema tõenäosusega on inimene lühinägelik
Teadlased jõudsid ühes hiljutises uurimuses järeldusele, et mida haritum on inimene, seda suurema tõenäosusega on ta lühinägelik. Selgitame lähemalt, kuidas need kaks asja aga omavahel seotud on.
Varasem müüt, nagu oleks müoopia ehk lühinägelikkus tingitud suuresti ainult geneetilistest teguritest, on ümber lükatud. Saksamaal läbiviidud uuringu käigus selgus, et inimesel suureneb lühinägelikkuse tekke tõenäosus iga lõpetatud kooliaasta kohta ehk üldistatult võib öelda, et mida haritum on inimene, seda suurema tõenäosusega on ta lühinägelik, olenemata geneetiliste soodumuste olemasolust.
Mainzi Ülikooli teadlased uurisid 4658 sakslase lühinägelikkust, kes olid vanuses 35-74 eluaastat. Huvitav on asjaolu, et tulemused näitasid müoopia oluliselt laialdlasemat esinemist kõrgema hairdustasemega inimeste seas. Ainult 27% ilma hariduseta inimese seas esines lühinägelikkus, samal ajal kui 51% gümnaasiumi lõpetanutest olid lühinägelikud.
Ida-Aasias on kuni 90 % noortest lühinägelikud
Näiteks on hariduse ja lühinägelikkuse seost enim märgatud Ida-Aasias, kus kuni 90% noortest täisealistest esineb lühinägelikkus. Kuigi võiks ju arvata, et ehk on neil lihtsalt müoopiat soodustavad geenid, kuid seni läbiviidud uuringud ei näita asiaatide geneetikas tegureid, mis viitaks erilisele geneetilisele soodumusele lühinägelikkuse tekkeks.
Pigem on põhjus selles, et lapsed hakkavad seal juba algkoolis valmistuma ülikoolidesse sisseastumisteks ning seetõttu õpivad, loevad ja veedavad arvutis palju aega. Teiseks põhjuseks on laste vähene õues veedetud aeg, mis väidetavalt mõjutab samuti müoopia arengut.
Liiga tubased tegevused võivad soodustada müoopiat
Üks võimalik lahendus müoopia massilisele levikule on see, kui julgustame oma lapsi rohkem aega väljas veetma. Uuringud on näidanud, et lühinägelikkuse tekke riske aitab vähendada see, kui lapsed veedavad umbes 15 tundi nädalas õues päevavalguse käes. Pealegi, õues veedetud aeg on hea nii silmade kui ka terve keha tervisele, hoides rõõmsa ja elujõulisena ka mistahes vanuses inimese.
Veel tuleks meeles pidada ka seda, et silmad saaksid aeg-ajalt neile vajalikku puhkuse. Samuti ei tohiks lähedale vaatamisega seotud tegevused, nagu lugemine, arvuti või nutitelefoni kasutamine ületada nädalas 30 tunni piiri.
Tänapäeva maailm on põnev, sest aina uued ja põhjalikumad uurimused annavad meile väärtuslikku sisendinfot silmade tervise ja hoidmise kohta. Varem ei osanud selle peale tullagi, et haridus võib olla seotud lühinägelikkusega, kuid tegelikult on asi ju loogiline. Mida rohkem haridust, seda rohkem lugemist, süvenemist, silmade pingutamist. Ja sel võivad olla omad tagajärjed, kui silmade eest mitte hoolitseda. Sama on ka lastega – liigselt tubased tegevused vajavad eelkõige lähedale vaatamist ning soodustavad kaugele vaatamise probleemide teket.