Liis Toomjõe: "Nüüd leian oma lapse üles!"

Väikese lapsega kodune ema Liis Toomjõe tunnistab tõenäoliselt paljude emade muret – väikelapse ja miinusprilli kandjana oli ujulates ning saunades raske, sest kesine silmanägemine tekitas pidevalt hirmu, et laps kaob ära.
 
„Lühinägelikuna oli ujulas raske käia, sest ilma prillideta oli nägemine udune ja ma muretsesin pidevalt, et laps ära ei kaoks. Nüüd saan rahulikult ujuda ja saunatada ning leian oma lapse alati üles,“ rõõmustab klienditeenindaja ja õmblejana töötanud KSA Silmakeskuse patsient Liis.
 
Elu prillikandjana oli Liisi sõnul väga jube, sest probleeme ja murekohti oli palju. „Väga raske oli pimedas autoga sõita, silmad väsisid ära. Küll vajusid prillid ninalt alla ja neid pidi pidevalt üles lükkama. Talvel olid prillid kogu aeg udused kui õuest tuppa läksin ja see tekitas ebamugavaid ja piinlikke olukordi,“ meenutab pereema aega enne Flow 2.0 laserprotseduuri.
 
Liisi silmadel oli erinev miinus – ühel -1,5 ja teisel -1,75 ning kuna tema silma kumerus oli 9,0, siis ei saanud ta soetada ühekordseid kontaktläätsesid, vaid pidi kasutama kuuajaseid. Neid tohtis kanda aga vaid 8 tundi päevas ja lõpuks olid need nii kehvas seisus, et kontaktläätsede silmapanekuga tekkisid raskused. Lisaks oli Liisil siis pidevalt tunne nagu praht oleks silmas. „Päikeseprille ei saanud üldse kanda, sest ma ei näinud nendega selgelt, kõik oli udune.“
 

Vau-tunne ajas ihukarvad püsti 

Kuigi nägemisraskustega on seotud palju ebameeldivat, siis on igas halvas alati ka midagi toredat. Liisile meenub üks naljakas juhtum, kui ta oli sõpradega üritusel käinud ja koju jõudes olnud sedavõrd väsinud, et jäi kohe magama. Hommikul ärgates tegi ta silmad lahti ja ehmatas – kas tõesti on temast üleöö nägija saanud?! „Siis meenus, et olin õhtul kogemata läätsed silma jätnud... Aga see vau-tunne, et nüüd ma näen, ajas ihukarvad püsti!“ meenutab ta.
 
Oleme oma patsientide lugusid kuulates märganud ühte ühist joont – paljud ootavad pikalt, enne kui otsustavad protseduurile tulla ja oma elukvaliteeti hüppeliselt muuta. Ka Liis pidi saama viimase tõuke, mis teda liikuma sunniks. Tema jaoks oli selleks tõukeks prillid ja nendega kaasnevatest muredest lõplikult väsimine. „Küll murdus prillide sang ära, siis olid need kõverad või kõige hullem oli, kui prillid täitsa ära kadusid. Siis ei saanud ma autogagi sõita. Otsustasin ühel hetkel, et aitab küll, tahan oma silmadega maailma näha!“
 

KSA tundus ainuõige valik

Kui otsus tehtud, siis läks kõik juba kergelt ja voolavalt – KSA Silmakeskuse kasuks otsustamine oli lihtne otsus, sest teiste kogemuslugude põhjal tundus see ainuõige valik. „Ma ei julgenud oma silmi igaühe kätte usaldada. KSA’s on väga hea klienditeenindus, klienti koheldakse väga hästi,“ kiidab ta.
 
Ka protseduurivalik – puutevaba Flow 2.0 – oli loogiline, sest kes tahaks, et tema silma millegagi, isegi laseri, lõigatakse. Puutevaba protseduur pakub võimalust kõige innovaatilisemaks lähenemiseks. „Kohe pärast protseduuri oli mu nägemine nii hea! Uskumatu tunne oli koju sõites näha eesolevate autode numbrimärke. Ja ma sain kohe hakata kandma ka kaua igatsetud päikeseprille!“ õhkab Liis õnnest.
 
Nüüd saab ta tegeleda mugavamalt ka oma harrastustega – käia kinos, jalgrattaga sõitmas, looduses jalutamas ja ujumas. „Saan ka halva ilmaga näha selgelt ilma, et prillid läheksid uduseks või märjaks!“