Jorma Liivalaid: "See on üks õigemaid otsuseid minu elus!"

29. juuni 2017
“Noore koolipoisina oli minu suureks kireks korvpall. Profikorvpallurit minust paraku ei saanud,  sest kes seda prillidega poissi ikka oma tiimi tahab. Kontaktläätsed ei olnud ka minu jaoks, kandsin silindrilisi prille ja kontaktläätsedega jamamine ning näpu sõna otseses mõttes silma toppimine oli minu jaoks liig mis liig, ” meenutab nüüdseks Flow 2.0 laserprotseduuri läbinud Jorma.






Sel kevadel lõpetab Jorma Liivalaid õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis ning kooli ja töö kõrvalt tegeleb noormees veel spordi ja rahvatantsuga. “Tantsugeen on meil peres ja sellest nii lihtsalt mööda ei pääse. Ema on mul rahvatantsuõpetaja ja eks ikka aega-ajalt tulevad toredad projektid, millega ühinen,” ütleb Jorma. Mitmel korral on Jorma ka tantuspeol osalenud “Suvel väljakul päikese käes tantsimisest päevitasin endale prillirandid, mis nägid üsna tobedad välja,” naerab ta. Sel aastal aga seda probleemi ei ole. “Pärast protseduuril käimist osalesin ka ise KSA auhinnamängus ja võitsin kinkekaardi Flow uuringule, mille kinkisin edasi oma emale. Rahvatantsuõpetajana peab ka tema igal suvel tobedaid prillirante taluma, loodetavasti saab ka tema KSA-lt abi. Olen oma uuest nägemisest nii vaimustunud ja minu ema võiks tunda sama,” räägib noormees lootusrikkalt.

Aeg-ajalt tõstab ja keerutab Jorma ka showtantsurühma tüdrukuid. Nii juhtus ka kõigest nädal pärast KSA-s laserprotseduuri läbimist. “Showtantsus on palju hüppeid ja tõsteid, tavaliselt ma seal prille ei kanna, sest võib juhtuda, et tütarlaste patsid lendlevad nii suure hooga, et löövad prillid peast,” nendib Jorma. Sel korral aga nägi Jorma prillidetagi. “See oli ikka uskumatu, et prille ei ole, aga ei peagi häguste piirjoonte järgi oma partnerit otsima.”


Jorma on terve elu olnud väga sportlik, kuid viimastel aastatel on leidnud enda jaoks uue spordiala - triatloni. Triatlonis tuleb nii ujuda, rattaga sõita kui ka joosta. Seega on prillide kandmine sportimisel väga tüütu. “Eks see prillidega jamamine on tõesti tülikas olnud. Ujusin ma ujumisprillidega, kuid rattaga sõitsin ja jooksin ikka tavaprillidega. Tavaliselt kui teistel on joogipoisid raja ääres, siis minul mõni hea tuttav-sõber prillipoiss, kes mulle siis vajalikul hetkel prillid tõi,” räägib Jorma. Tänavu ootab teda aga ees muretu triatlonihooaeg.


Jorma tunnistab, et kuna sai prillid juba põhikoolis, siis ta ei ole nendest kunagi mõelnud kui millestki häirivast. “Ma olen nendega harjunud ja kõik teised olid ka harjunud mind prillidega nägema. Kui pärast prillidest vabanemist oma perekonna ja sõpradega kohtusin, kuulsin lauset “Jorma, kas tõesti sina? Sa näed nii hea välja!” ikka väga sageli,” muigab noormees. Eestlasele omase tagasihoidlikkusega tunnistab Jorma, et prillidest vabanemine andis mingil määral ka enesekindlust juurde. “Eks komplimente olen tõesti rohkem saama hakanud,” lisab ta naerdes.


Nagu paljudel KSA klientidel, siis ka Jormal tuli otsus protseduuri teha ajapikku. “Eks ma ikka uurisin erinevaid variante ja kuulasin, mida sõbrad räägivad. Mitmed neist olid protseduuri teinud just KSA Silmakeskuses ja kui nemad on rahul ning soovitavad, siis läksin rahuliku südamega uuringutele. Mulle väga meeldis, kuidas minusse suhtuti ja kogu sealne õhkkond. Pärast uuringut olin kindel, enam ma ei oota ja paari nädala pärast oli juba Flow protseduur tehtud. See on üks õigemaid otsuseid minu elus!”