Morten Merila: „Pärast laserprotseduuri on elukvaliteet kordades kõrgem!“

Millisel inimesel on silmade laserprotseduurist kõige rohkem võita? Vastuseks on noorel ja aktiivsel inimesel, kes armastab tegutseda, olla pidevas liikumises ja arengus ning naudib elu ja selle ilu. Just nii võime me iseloomustada seekordse blogiloo peategelast Morten Merilat! Miks oli Mortenil mitu paari prille? Milline oli tema töö Eesti suurimate investeerimissündmuste korraldajana? Ja kas laserprotseduur saab olla investeering? Loe lähemalt uuest blogisloost!
 
Morteni elustiil on liikuv ja aktiivne. „Võimalusel veedan aega õues - harrastan jooksmist, ujumist ning matkamist. Kuna maakodud on mul nii Saaremaal kui Võrumaal ning ülikooli ajast on armsaks jäänud ka Tartu, siis võib mind kohata Eesti erinevais paigus toimetamas. Otsin tihti põnevaid väikseid seiklusi, kogemusi või üritusi, millega igapäevaelu rikastada - olgu selleks siis ööbimised rabas, kontserdid toredais paigus või purjetamine merel,“ tutvustab Morten ennast.
 
„Töötasin pea 4 aastat Äripäevas investeerimisürituste juhina. Minu igapäevatööks oli investeerimisteemaliste konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine ning ka Investeerimisklubiga toimetamine. Suve lõpust võtsin aja veidikeseks maha, et puhata, koguda mõtteid ning siis uutele väljakutsetele suunduda,“ lisab ta.


 
Investeerimise kool valdkonna tippudelt
 
Morten oli enne Äripäeva tööle minemist investeerimisest mõistagi kuulnud ja mitmed tema tuttavad sellega ka tegelesid, kuid tol ajal jäi tema sõnul see temast kuidagi kaugele. Vajaliku tõuke ise investeerimisega alustamiseks sai Morten aga Äripäeva tööle minnes. „Asusin Äripäevas tööle börsitoimetuse meeskonnas ja olin igapäevaselt selles infoväljas ning üsna kiirelt tegin ka oma esimesed investeeringud. Suurimaks mõjutajaks olidki kolleegid, kes ise investeerisid ning Äripäeva veergudel investeerimismaailmast toimuvast kirjutasid. Rahatarkuse kohta laiemalt sain õppida ka tuntud investoritelt ja ettevõtjatelt, keda kutsusin üritustele esinema,“ kirjeldab Morten oma vägagi investeerimissõbralikku töökeskkonda.
 
Uus töökoht tervitas Mortenit aga korraliku väljakutsega. Nimelt sattus ta Äripäeva just koroonaaja alguses 2020. aastal, seega oli pidevalt muutuva olukorra ning piirangute tõttu üritusi korraldada paras katsumus. „Paljud konverentsid ja seminarid ei olnud kunagi täielikult ega osaliselt veebivahendusel toimunud. Seega tuli tihti väga kiiresti muutuvates oludes hakkama saada,“ meenutab ta. „Üks konverentse, mille eest peakorraldajana vastutasin, oli Investor Toomase konverents. Varasemalt ainult füüsiliselt toimunud konverents, tuli 2021. aasta alguses kõigest paari nädalaga kolida täielikult üle veebiformaati, kuna piirangute tõttu ei tohtinud nii suurt sündmust korraldada. Nägime, et veebiformaat on tulnud selleks, et jääda ning järgmised konverentsid toimusid nii saalis kui ka veebis. Põnev on olnud aastatega Investor Toomase konverentsi lihvida, katsetada erinevaid formaate ning tuua sisse uuendusi ning näha, et Eesti investorite kogukond on suurima investeerimisteemalise konverentsi hästi vastu võtnud.“
 
Mortenil on olnud väga suur roll ka Eesti investeerimissündmuste lipulaeva, suvise InvesteerimisFestivali, korraldamisel. „Varasemalt Kallaste Talus toimunud festival kasvas järk-järgult nii suureks, et 2022. aastal pidime kolima Toosikannu Puhkekeskusesse. See tähendas aga, et kogu festival tuli uues asukohas mitmes mõttes nullist ehitada. Lühikese ajaga õppisin ära 3D-joonestamise, et luua ja disainida festivaliala ning kõik lavad. Hiljem oli väga äge näha oma tehtud jooniseid päriselt realiseerumas!“ meenutab Morten uhket hetke.

 

Aktiivset elustiili varjutas pidev mure prillide pärast
 
Lisaks aktiivsele ja tihti ka intensiivsele tööle, on Morteni elu ka tööväliselt mõnusalt tempokas. „Veedan palju aega õues ning prillikandjana oli kõiki sportlikke tegevusi kordades ebamugavam teha - olgu selleks siis matkamine, jooksmine, ujumine või kasvõi lihtsalt mere ääres jalutamine. Pidevalt olid prillid kas tolmused, mustad, udused või märjad,“ meenutab Morten elu prillikandjana. „Matkadel tuli alati veenduda, et prillid saaksid turvalisse kohta ja et ma need hommikul ikka üles leiaksin. Vihmase ilmaga joosta või rattaga sõita oli suisa ohtlik,“ lisab ta.
 
Samuti oli tal lausa mitu paari prille erinevateks toimetusteks. „Näiteks maakodus toimetades tuli alati võtta vanad prillid kaasa, millega oli julgem maatöid teha. Ka reisidel olid mul igaks juhuks varuprillid kaasas,“ meenutab Morten muiates. Teisisõnu, aktiivse eluviisi juures oli pidevalt mure prillide pärast, et need kogemata ära ei kaoks või katki ei läheks.


 
Viimase tõuke silmade laserprotseduuriks andsid sõbrad
 
Morten oli silmade laserprotseduurile mõelnud juba varem, kuid nagu paljudele teistelegi prillikandjatele, kes prillidega on justkui koos üles kasvanud, tundus nendest loobumine väga suure ja kauge sammuna. „Ilmselt on paljudel prillikandjatel sarnane tunne, et prillid saavad justkui osaks sinust, millest on raske loobuda, olgugi, et ilma nendeta oleks elu tegelikult mugavam,“ selgitab ta. „Mida aktiivsemaks mu elustiil muutus, seda enam sain ma aru, et prillikandmine segab seda ning ei lase mul elu täiel rinnal kogeda. Lisaks mõistsin, kuivõrd palju ma prillidest sõltuv olin. Mulle ei meeldinud mõte, et saan näha hästi vaid siis, kui mul on prillid ninal,“ meenutab ta. Viimase tõuke andsid Mortenil silmade laserprotseduuriks sõbrad ja kolleegid, kes olid KSA Silmakeskuses Flow 2.0 laserprotseduuri läbinud ning öelnud, et see oli nende elu üks parimaid otsuseid.
 
„Loomulikult uurisin neilt, kes olid selle varem läbi teinud, et kuidas see protseduur siis kliendi jaoks välja näeb. Sain kinnitust, et protseduur on kiire ja valutu ning minu asi on vaid paarkümmend sekundit rohelist tulukest vaadata,“ meenutab Morten. Milline oli aga reaalsus? “Täpselt nii ka läks. Protseduur möödus kiirelt ja valutult ning minu jaoks oli see kordades mugavam kui näiteks hambaarstil käik,“ räägib ta. „Kõige ebamugavam asi protseduuri juures oligi vaid ere valgus. Eraldi vajab tänu muidugi KSA kogu kollektiivi sõbralikkus!“ võtab Morten asja kokku.


 
Kas laserprotseduur on investeering?
 
Otsustasime kasutada võimalust ja küsida investeerimisvaldkonnaga igapäevaselt seotud olnud inimeselt, mida ta arvab sellest väitest, et „silmade laserprotseduur on investeering“. „Üks osa on kindlasti see, et ma ei pea enam ostma prille, optilisi päikeseprille ega kontaktläätsesid ehk pikas perspektiivis on rahaliselt ühekordse laserprotseduuri tegemine kordades mõistlikum. Kuid ehk isegi rohkem võtan ma seda kui investeeringut oma elukvaliteeti, mis on tänaseks kordades kõrgem kui enne protseduuri!“ on Morten kindel.
 
Milline on üle poole aasta prillivaba elu nautinud Morteni nägemine täna? „Nägemine on suurepärane! Endiselt taban ma end aeg-ajalt mõttelt, et see oli üks parimaid otsuseid ja miks ma seda juba varem ära ei teinud,“ mõtiskleb ta. Hetki, mis elus on tänu suurepärasele nägemisele muutunud, on tema sõnul palju. „Hoopis teine tunne on ärgata ja kohe esimese asjana hommikul maailma selgelt näha. Või looduses tähistaeva all ööbides oma silmadega langevaid tähti püüda. Tunnen, et pärast laserprotseduuri kogen maailma teistmoodi ja palju rohkem kui enne seda. Just looduses liikudes tulebki see eriti hästi välja. Jään vaatama väikeseid detaile, mida varem ei osanud märgata. Ja palju vabam on olla, sest enam ei sõltu mu hea nägemine kahest klaasitükist, mis mu ninale toetuvad!“ räägib Morten.
 
Mida ütleks Morten aga neile, kes tahaksid lühinägelikkusest vabaneda, kuid pole seda mingil põhjusel veel teinud? „Nägemine, ja just hea nägemine, on nii suur osa meie elust. Laserprotseduuriga on üsna kiirelt võimalik see endale saada ning protseduuri peljata küll pole vaja!“ on ta kindel. „Kel vähegi on laserprotseduuri vastu huvi, siis soovitan lugeda blogidest inimeste kogemuste kohta. Kõige vahetum on uurida mõne sõbra või tuttava käest, kes on protseduuri läbi teinud. Nemad on ka elavad näited sellest, et elu on tõepoolest pärast protseduuri palju värvikam!“ soovitab ta.