Kuhu pöörduda, kui silmaga on mure või trauma?

Silmad on inimese elus äärmiselt vajalikud organid ning üldiselt on inimesed väga tundlikud ja kiired muretsema, kui nägemisega on midagi kehvasti. Millised on kõige sagedasemad mured ja traumad silmadega ning kuhu täpselt pöörduda?
 
KSA Silmakeskuse silmaarst ja –kirurg dr Ants Haavel ütleb, et kõige rohkem juhtub silmadega nn igapäevaseid ja lihtsaid asju. Suuri traumasid ja silmi läbistavaid traumasid on pigem õnneks harva. Nii on levinud näiteks putuka silma lendamine, näpu või oksaga silma torkamine, kosmeetikast tulenevad mured, aga samal ajal ka raskemad õnnetused – söövitused ja traumad.
 
“Aastavahetusel on šampusepudeli korgiga silma saamine suhteliselt levinud, suvisel ajal on koormarihmaga saadud silmatraumad statistiliselt suuremate traumade põhjustaks,” toob dr Haavel välja.
 
Kevadisel, suvisel ja sügisesel ajal aias saadud traumad okste või lehtedega võivad olla isegi ohtlikumad kui näiteks keevitamisel silma lennanud puru. “Viimane on kuum ja steriilne, tekitades silmale trauma, aga looduses leiduv materjal on bioloogiline, täis baktereid, seeni ja viiruseid. Silma sattudes võivad need tekitada tõsiseid põletikke ja ebameeldivaid tagajärgi,” selgitab dr Ants Haavel lähemalt.
 
Kui silma sarvkest on saanud kriimustada, siis põhjustab see tugevat silmavalu, vesitsust, valguskartust ja mõnikord ka laugude turset. Antibiootikumisalv ja niisutavad silmatilgad võimaldavad patsiendil juba mõne päeva möödudes kaebustest vabaks saada.
 
Puru ülemise silmalau alla kinni jäämine võib põhjustada suurt ebamugavustunnet ja vesitsust. Arst saab lau ümber pöörata ja võõrkeha kiirelt eemaldada, pärast mida kaob ka tugev ebamugavustunne. Kui võõrkeha on silma lennanud aga suure kiirusega ja jäänud pidama sarvkesta pindmisesse kihti, siis nii kergelt seda eemaldada ei saa.
 
MIDA TEHA?

• Kui silma on sattunud võõrkeha või keemia, siis loputa kohe rohke veega.
• Kui silm on saanud löögi või trauma, siis kata silm plaastriga (silmale surumata) ja pöördu kohe traumapunkti või silmakliinikusse.

 
Tugevamate õnnetuste, näiteks kodukeemia või akuvedeliku silma sattumisel ehk söövituste, korral tuleb silma kohe loputada rohke veega ning pöörduda kiirelt lähima silmaarsti poole, sest tõsine söövitus põhjustab raskeid tüsistusi. Silma ei tohiks hakata suruma või hõõruma, sest see võib muuta olukorra hullemaks.
 
Kui silmapiirkond on saanud tugeva löögi, siis kontrollib arst nägemisteravust, silmade liikuvust ja hindab topeltnägemist. Lisaks mõõdab silma siserõhku, uurib silma eesmise osa ja silmapõhja pilulambi all ning vajadusel teostab radioloogilised uuringud.
 
Silmapõletike korral pole vaja EMOsse pöörduda, sest ravi saavad alustada ka apteekrid ja perearstid. Punaste ja rähmaste silmade diagnoos on tavaliselt viiruslik või bakteriaalne silma sidekesta põletik. Raviks ja haiguse leviku takistamiseks peab patsient hoolega jälgima isiklikku hügieeni.
 
Prillipoodi või optometristi juurde pole dr Ants Haaveli sõnul silmatraumaga mõtet pöörduda, sest neil puudub sellealane väljaõpe. Prillipoodide optometristid tegelevad nägemisuuringutega ja nad on spetsialistid prillide ning kontaktläätsede väljakirjutamisel. Sama ka vastupidi – prille ei tasu väljakirjutama minna silmaarsti juurde, sest see pole tema pädevus. Igale tegevusele on oma spetsialist!
 
Pöördu perearsti või apteekri poole:

• Põletike korral (silmad on punased, rähmased ja nägemine pole muutunud)
• Kuiva silma sündroomi korral (silmad on kipitavad, kraapivad, põletavad ja punased)

 
Pöördu EMOsse:

• Kui silmapõletik pole mitme päeva jooksul raviefekti näidanud või kui põletik tekkis kontaktläätsede kandmise järgselt
• Raske trauma silmas või silma läbistav vigastus
• Söövitus või keemia sattumine silma
• Järsk nägemise kadumine või vaateväljadefektide tekkimine

 
Pöördu esimesel võimalusel silmaarsti poole:

• Tugev löök silmapiirkonda
• Nägemise halvenemine/muutus
• Võõrkeha sattumine silma

 
Erinevad silmakliinikud üle Eesti, kuhu pöörduda silmamurede või traumade korral:

• Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinik
• Tartu Ülikooli Kliinikum
• Ida-Viru Keskhaigla