Mida saab välja lugeda sinu silmsidest?

Silmside kui mitteverbaalse suhtluse osa, mängib inimestevahelises suhtluses ülisuurt rolli. Miks on nii, et kui meile mõni inimene atraktiivne on, suurenevad pupillid ja pikeneb ka silmside aeg? Kui pikalt on tavaliselt normaalne vestluspartnerile silma vaadata? Ja vastupidi, millal muutub see imelikuks? Või miks mõned inimesed kirjeldavad silmsidet hoopis hirmutava, ebameeldiva ja lausa valusana? Kui soovid vastuseid, loe järgnevat blogiartiklit!
 
Silmside või teisisõnu pilkkontakt on suurepärane viis meid ümbritsevate inimestega ühenduse loomiseks. Silmade järgi on võimalik aru saada, kas oled tõsisesse vestlusesse süvenenud ja kuulad hoolikalt. Või on sul hoopis väga igav. Ka siis, kui suhtleme kellegagi, kes meile väga atraktiivne on, oled kindlasti tähele pannud, et lisaks kehakeelele, muutub tihti tahtmatult (või vahel ka tahtlikult) meie silmside hoopis teistsuguseks.
 
Uuringutest on selgunud, et me peaksime hoidma vestluspartneriga rääkides 60-70% ajast silmsidet selleks, et luua inimesega baas normaalseks ja meeldivaks suhtluseks. See kehtib nii eraelus kui ka näiteks tööalaselt kolleegide või äripartneritega suhteid luues. Lisaks on kindlaks tehtud, et kui vaatad teisele inimesele vestluse ajal silma, jääb ka tema öeldu palju paremini meelde ja vastupidi. 
 
Tavaliselt eelistame – alateadlikult või mitte – inimesi, kes meiega rohkem silmsidet loovad neile, kelle pilku näib olevat keeruline tabada. Lisaks sellele on uuringud näidanud, et inimesed, kes loovad ümbritsevate inimestega rohkem silmsidet, näivad intelligentsed, mõjukad, haritud, usaldusväärsed, siirad, avatud ja meeldivad.

Kui aga inimene hoiab ühepoolselt pilkkontakti oluliselt rohkem kui 70 % ajast, võib ta vastupidi tekitada oma vestluspartneris hoopis ebamugavust.
 
Armastus paneb silmad särama?
 
Miks on aga vahel nii, et kumbki vestluspartner ei saa enam teiselt silmi ära pöörata? Siis võib olla tegu juba hoopis millegi põnevamaga kui tavapärase vestlusega ilmast!
 
Kas teadsid, et kui vaatad inimest, kes sulle meeldib, laienevad tõenäoliselt sinu pupillid? Põhjuseks on „armastuse hormoonid“ nimega oksütotsiin ja dopamiin, mis mõjutavad pupillide suurust. Kui tunned kellegi vastu romantilist või seksuaalset tõmmet, saab aju selle kohta signaali ning hormoonide tõus panebki pupillid laienema.
 
2006. aastal läbiviidud uuring leidis, et pikenenud pilkkontakt saadab ajule alateadliku signaali, et oled partneri jaoks huvipakkuv ning vastupidi ja vabaneb adrenaliinitaoline aine, seega saab Sinu enesekindlus mõnusa tõuke!
 
Seega pikenenud silmsidet seostatakse kahe inimese vahelise kiindumuse, meeldimise ja armastusega. Ja mis veel põnevam, üks uuring leidis kinnitust ka sellele, et mida kauem teineteisel pilku hoida, seda tugevamaks muutuvad kiindumuse ja armastuse tunded kahe inimese vahel.
 
Silmside pole aga vaid värskelt tärkava armastuse pärusmaa, vaid samuti oluline osa pikaajalistes suhetes. Kuulus eksperiment, mille viis läbi Harvardi ülikooli psühholoog Zick Rubin, näitas, et silmside järgi saab aimu, kui armunud partnerid veel teineteisesse on pärast pikki aastaid kestnud suhet. Keskmiselt vaatasid paarid üksteisele silma 30-60 % ajast. Need paarid, kes olid endiselt veel väga armunud, vaatasid üksteisele aga otsa 75 % ajast, mil nad omavahel rääkisid.
 
Seega, kui tunned, et pikaajaliselt suhtest on kadunud sära, siis proovi, kuidas mõjub see, et vaatad teadlikult oma partnerile rohkem silma. Kes teab, äkki tänu sellele väiksele pingutusele on võimalik „taaselustada“ vastastikust atraktiivsust, usaldust ja tõsta rahulolu oma suhtega? Samuti on tõestatud, et kalli inimese poolt silma vaatamine vähendab kortisooli taset, tänu millele väheneb stress ja tekib rahulolu tunne.
 
Ärevus ja hirm silma vaatamisest?
 
Kõigi jaoks ei pruugi silmside aga üldse olla midagi meeldivat või loomulikku. On olemas inglise keelne termin eye contact anxiety ehk tõlkes pilkkontakti ärevus, mis tähendabki seda, et inimene tunneb end ebamugavalt, kui peab teisele silma vaatama. On erinevaid põhjuseid, miks inimesed ei soovi silma vaadata või soovivad seda hoopiski vältida. Näiteks võivad põhjusteks olla erinevad meditsiinilised diagnoosid.
 
Autismispektri häiretega inimestel võib olla väga keeruline ja ebamugav taluda silma vaatamist ning reeglina ei loo nad ka ise pilkkontakti. Autismispektri häiretega inimesed on pilkkontakti lausa kirjeldanud kui midagi valusat. Üks autismile viitav märk võib olla lapseeas see, kui lapse pilkkontakt on väga vähene ja ta ei vaata näiteks silma ka oma emale või lähedastele pereliikmetele.
 
Sotsiaalse ärevushäire korral kardab inimene väga tugevalt erinevaid sotsiaalseid olukordi, sealhulgas ka avalikku esinemist, inimestega suhtlemist ja silmsidet. Peamiselt kardab inimene seda, et teised võivad teda negatiivselt hinnata, millega kaasneb hirm end „lolliks teha“. Seega silmsidest hoidumine ongi just kui viis end kaitsta ja olukorraga toime tulla. Samuti võib olla raskusi silmside loomise või hoidmisega ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel, kelle jaoks on keeruline tähelepanu ja fookuse hoidmine ühel tegevusel, sealhulgas võib keeruline olla ka silmside hoidmine ja säilitamine vestluse vältel.
 
Ka raske vaimse haiguse nagu skisofreenia tõttu, mis mõjutab inimese taju ja mõtlemist, võib olla silmside loomine keeruline. Skisofreeniahaigetel võib olla raskusi silmside loomisega nende muutunud sensoorsete võimete või paranoiliste mõtete tõttu.
 
Meditsiinilisi seisundeid, mis pilkkontakti mõjutavad, on teisigi. Küll on aga ka neid inimesi, kellel puudub meditsiiniline diagnoos, kuid kelle jaoks võib silmside olla sellegipoolest väljakutseks. Põhjuseks võib olla häbelikkus, vähene enesekindlus, soov mitte olla tähelepanu keskpunktis või lihtsalt veel vähene praktika sotsiaalsetes olukordades. Õnneks on olemas nippe, tänu millele on võimalik end ka selles valdkonnas enesekindlamaks muuta.
 
Nipp 1: Kui sa ei tea täpselt, kuidas oleks õigem teisele silma vaadata, siis üks on kindel - ära ole see inimene, kes teist inimest järjepidevalt jõllitab ja unustab isegi pilgutada. Nii palju ei pea ennast ületama ja ilmselt paneb see vestluspartnerit ka ebamugavalt tundma. Vali õnnelik kesktee. Vaata vestluskaaslase silmi nii kaua, kuniks jõuad registreerida ta silmade värvi. See kestab umbes 4-5 sekundit. See aeg tundub loomulik. Samuti ära unusta pilgutada, sest see jätab rahulikuma ja lõdvestunuma mulje. Kui katkestad silmside, siis vaata eemale rahulikult. Liiga kiire pilgu kõrvale pööramine võib jätta mulje närvilisusest või häbelikkusest.
 
Nipp 2: Kasuta 50/70 reeglit, et mõõta sobivat silmside aega. Hoia rääkimise ajal 50 % ajast silmsidet ja kui kedagi kuulad, siis 70 % ajast.
 
Nipp 3: „Joonista“ kujuteldav tagurpidi kolmnurk teise inimese näole alustades ühest silmast, liikudes teisele silmale ja lõpetades suuga. Vestluse käigus suuna oma pilk iga 5-10 sekundi järel ühelt kolmnurga punktilt teisele. See vähendab ebamugavustunnet ja jätab tõenäoliselt mulje, et oled huviga vestlusesse pühendunud.
 
Nipp 4: Harjutamine teeb meistriks ja harjutamist võid alustada üksinda peegli ees. Alusta nende nippide praktiseerimist kõigepealt enda peal ja peegli ees. Kui suudad endale juba enesekindlalt silma vaadata, siis vali järgmiseks mõni lähedane inimene, kellega koos end mugavalt tunned. Samm-sammu haaval harjutades on võimalik see, et ühel hetkel tunned ennast sotsiaalsetes olukordades juba oluliselt mugavamalt!