Silmade imelised kaitsemehhanismid, mida sageli alahindame

Inimese organismi võib mõneti võrrelda ühe eriti täpse ning kvaliteetse Šveitsi kellaga, kus süsteemi erinevad osad töötavad üksteisega lummavas koostöös, garanteerides selle laitmatu toimimise. Ühe asja poolest on aga inimene täiuslikum: kui peaks juhtuma mõni rike, ei pea me tingimata minema kohe spetsialisti vastuvõtule, kuna organismil endal on väga tugevalt arenenud kaitse- ja taastamisvõime.
 
Meie kehal on palju erinevaid evolutsiooni teel välja kujunenud kaitsemehhanisme, mis käivituvad automaatselt ning hoiavad organismi suurema kahju kogemise eest. Mõni kaitsemehhanism võib olla füüsiliselt väga tajutav - näiteks kui juhtume kõndima üksinda pimedal tänaval ning keegi hakkab meile kiirel kõnnakul järgnema, tulvab suure tõenäosusega meie organismi adrenaliin, mis valmistab keha ette enesekaitseks ja/või põgenemiseks.
 
Mõni kaitsemehhanism võib olla aga silmale nähtamatu. Näiteks kui kehasse on tunginud mõni viirus, hakkab organism sellega kohe võitlema - sellest annab meile märku palavik. Lahtise haava jooksul hakkab veri hüübima ehk veresooned ahenevad, mis omakorda takistab liigset verejooksu ega lase bakteritel haava kaudu organismi siseneda.
 
Ka aevastamine on tegelikult keha kaitsereaktsioon: inimene aevastab siis, kui miski ärritab nina limaskesta. Instinktiivselt sulgeme aevastamise ajal silmad selleks, et aevastamisega kaasnev surve ei kahjustaks silmaümbruse lihaseid või pisikesi kapillaare.
 
Me oleme bioloogiliselt programmeeritud kaitsma oma silmi
 
Mis puutub silmadesse, siis nende suhtes kipume olema eriti ettevaatlikud ning tundlikud. Automaatne kaitsereaktsioon võimaliku ohuallika suhtes käivitub iseenesest ning väga kiirelt, olgu ohustajateks erinevad putukad, liiv, tolm või uudishimuliku väikelapse sõrm.
 
Arvamus, justkui oleksid silmad meie keha üks hapramaid osasid, tekitab sageli hirmu ka laseroperatsiooni ees. Ühelt poolt ollakse tüdinenud nii prillide kui kontaktläätsede kandmisest, teisalt on aga kartus selle ees, et äkki läheb operatsioonil midagi viltu ja nägemine saab igaveseks kahjustada.
 
Tea, et meie silmad on väga palju tugevamad, kui me ise arvame. Nad peavad päevast päeva kohanema kiirelt muutuva keskkonnaga ning tulema toime nii sisemiste kui väliste potentsiaalselt kahjulike teguritega, alates vähesest vitamiinidoosist kuni pidevas ekraanimaailmas viibimiseni. Õigupoolest võiksime igal hommikul üles ärgates esimese asjana öelda oma silmadele aitäh kogu selle stressi järjekindla talumise eest.
 
Silma sisemised valvurid
 
Inimese organism on täiuslik süsteem, kus igal elemendil on oma kindel ning eesmärgipärane funktsioon. Näiteks absorbeerivad silma sarvkest, lääts ja klaaskeha ultraviolettkiirgust ja pupill muutub ereda valguse käes kitsamaks, kaitstes kiirguse ohtliku mõju eest.
 
Ripsmed ning silmalaud hoiavad silmast eemal suuremad ning väiksemad tolmuosakesed ja muu prahi, mis sageli õhus lendleb. Nad on justkui auto kojamehed, mille ülesandeks on pühkida klaasilt ära kõik, mis segab selget vaatevälja.
Ülemise silmalau taga asuv pisaranääre on sel juhul nagu klaasipuhastusvedelik, mida pilgutamise abil üle terve silma laiali kantakse. Ehk ka pilgutamine täidab selles süsteemis väga olulist rolli.
 
Pisaratel on samuti mitu funktsiooni: ärritajate eemaldamine, liigse hõõrdumise vältimiseks silma pinna libestamine ja sarvkesta toitefunktsioon. Nimelt sisaldab pisarakile erinevaid toitaineid, vitamiine, hapnikku, mikroelemente, ensüüme ja antikehasid.
 
Silmade ringkaitse ulatub silmamunast kaugemalegi. Me kõik tunneme tõenäoliselt kedagi, kellel on kunagi olnud (või on meil endil kunagi olnud) silm sinine. Teame, et kohe pärast välist survet hakkab silma ümbrus reageerima, minnes tursesse. Ka see on kaitsereaktsioon, mis turvab silma kõige õrnemat osa ning lubab sellel rahulikult saadud vigastusest taastuda.
 
Hirmul on suured silmad
 
Sellegipoolest on meile silmaümbruse sinikast hirmutavam mõte see, et keegi tuleb ja hakkab otse meie silmas n-ö surkima. Ka sellisel juhul tasub meeles hoida silma väga arenenud kaitse- ja taastusmehhanisme, mis töötavad järjekindlalt ning väga efektiivselt, ent lihtsalt pisut peenemal tasandil kui palja silmaga näha võib.
 
Kui sa oled mõelnud silmade laserprotseduurile, aga tunned selles osas mõningat ärevust, siis oleme su jaoks kirja pannud mõned Flow protseduuriga seotud ausad küsimused ja vastused.