Profirattur Aksel Nõmmela naudib selget nägemist

14. aprill 2017

Noore, kuid eduka ja andeka jalgratturi Aksel Nõmmela praegune aeg möödub suuremalt jaolt välismaal kas võisteldes või treeninglaagris olles. Rattasport on Akseli suur kirg, aga mida veel talle teha meeldib ja millega ta tegeleks, kui ei sõidaks ratast?

Noor Eesti jalgrattur Aksel Nõmmela (22) sõidab Leopardi profiklubis Luxemburgis. Kodumaad ta väga sageli külastada ei jõua, kuid eelmisel aastal võttis ühe külaskäigu ajal ette ka silmade korda tegemise KSA Silmakeskuses. Nüüd on tema nägemine suurepärane ja toetab suurte tegude tegemist ka jalgrattaspordis.


Kuidas Sinu päevad ja elu suures plaanis praegu välja näeb?

Märtsist oktoobrini on võistluste aeg. Peamiselt võistlen siis koos oma koduklubiga, kuid mõned sõidud on ka koondisega. Praegu on võistlustevaheline aeg, mis annab võimaluse teha just nii palju trenni, kui treeningplaan ette näeb. Detsembris ja jaanuaris sõidame teiste jalgratturitega Põhja-Hispaanias, kodustel päevadel vaatan palju ka ilma järgi, kas lähen jooksma, suusatama, rattaga sõitma või jõusaali. Vahel teen ka kaks trenni päevas. Veebruaris algab meil klubiga treeninglaager, siis enam vaba aega nii palju pole.

 

Nii et Sa veedad suurema osa aastast välismaal?

Jah, mu koduklubi asub Luxemburgis ja enamus võistlusi on ka erinevates kohtades Euroopas. Proovin Eestisse küll jõuda nii tihti, kui võimalik, kuid kahjuks väga sageli see ei õnnestu. Tavaliselt saan olla kuu aega Eestis suve keskel, jaanipäeva paiku, ning jõulude-aastavahetuse ajal.

 

 


Kuidas Eesti eemalt tundub? Kas koduigatsust on ka või oled õnnelik, et saad siit eemal olla?

Ma ei näe Eestit külma, kõleda ja pimedana. Vastupidi, see on päris mõnus tunne, kui ma juba lennukis kuulen eesti keelt kõnelevaid stjuardesse. Eesti on armas mu jaoks. Suurt igatsust mul peal pole ja kurvaks ma ei muutu, kui siit eemal olen, aga kodu on mul ikkagi siin, mistõttu on Maarjamaale tulek alati meeldiv. Mu pere, sõbrad ja tüdruksõber on ju siin.

 

Kuidas on üldse võimalik püsisuhtes olla, kui nii palju ära oled?

Eks see väljakutsuv ole muidugi, logistikat ja kuupäevade-lennupiletite klapitamist on korralikult. Me püüame kord kuus ikka üksteist näha, mis tähendab, et tavaliselt tuleb tema minu juurde Luxemburgi külla. Kui ma Eestis olen, siis proovime maksimaalselt koos olla.

 

Mida te koos teete?

Meile meeldib koos spaades käia, süüa teha ja filme vaadata. Meil on ka koer, käime temaga jalutamas ning lihtsalt veedame aega koos. Ka trenni teeme sageli koos, sest ka tema on sportlik tüdruk. Vahel jookseme, teinekord lähme isegi jõusaali kahekesi.

 

Tunned Sa, et oled pidanud profijalgratturi karjääri nimel millestki loobuma?

Sõprade ja perega ei saa ma kindlasti nii palju aega veeta, kui teised minuvanused. Lisaks ei saa ma ka reisida. Ühelt poolt ma justkui reisin palju, aga mitte selliselt, nagu tahaks. Need on treeninglaagrid ja võistlusreisid, mitte puhkused ega põnevate paikade avastamised. Lisaks olen ülikooli minekut edasi lükanud, sest õppida on puht füüsiliselt keeruline, kui nii palju välismaal olen. Kaugõppes ma aga haridust omandada ei soovi. Nii et neid nn loobumisi on olnud omajagu, kuigi olen ikkagi väga rahul, et tegelen sellisel tasemel jalgrattaspordiga. Kindlasti soovin kõrgemale ja kaugemale liikuda, ruumi veel on!

 

Mida Sulle veel peale jalgrattaga sõitmise meeldib teha?

Mäesuusatamine meeldib mulle täiega ja kui ma ei sõidaks profitasemel ratast, siis kindlasti mäesuusataksin! Juba väikesest peale oleme perega igal aastal kuskil mägedes käinud, kuid viimased aastad on mul kahjuks vahele jäänud, sest olen sel ajal laagrites olnud. Murdmaad meeldib mulle ka suusatada, olen isegi mitu Tartu Maratoni läbi sõitnud.

 

Oleskleda mulle ei meeldi, naudin rohkem aktiivseid tegevusi. Vabades veekogudes on lahe ujuda, aga näiteks päevitaja-tüüp ma pole. Kuna reisimist on palju, siis lennukis-bussis meeldib mulle lugeda või audioraamatuid kuulata, et end harida ja silmaringi avardada.

 

Miks Sa prillidest loobusid ja KSA Silmakeskuses Flow laserprotseduuri tegid?

Kõige rohkem mõjutas udune nägemine mu sportimist. Kandsin küll palju ka kontaktläätsesid, kuid treeningul või võistlustel võis ka nendega päris ebamugav olla. Harjusin selle ebamugavustundega silmas küll ära, kuid sageli tuli ette situatsioone, kus need segasid ikka korralikult ning võisid tekitada isegi ohtlikke olukordi. Näiteks vihma ja tuulega sõites või kui oli porine tee ja miski võis silma lennata.

 

Mul oli ka silindrilisus ja see tähendas, et ma ei saanud lihtsalt netist endale kontaktläätsesid tellida. Kogu aeg pidin arvestama, mitu kuud ma Eestist ära olen, palju kontaktläätsesid kaasa pean võtma ja mitu paari varuks kotti panema. Lisaks pidin muretsema puhaste konteinerite ja piisava läätsevedeliku pärast. Käsipagasiga lennates ei saanud vedelikku enamjaolt piisavas koguses ju kaasagi võtta. See kontaktläätsedega majandamine oli minu jaoks suur stress igapäevaelus! Nüüd, kui seda enam pole, on elu ikka oluliselt kergem ja lihtsam.

 

Mida Sa veel koged nüüd, peale silmade korda tegemist?

Pisidetailid on lahedad! Kõige suurem vahe on selles, et ma näen suurepäraselt ja silmades ei ole ebamugavustunnet. Tunnen end rohkem vabana, ei pea enam mingite asjade pärast muretsema ja pabistama. Ka jalgrattaga sõites või üldse sporti tehes on enesekindlus suurem, sest näen ju palju paremini ja kui näiteks pori silma lendab, siis pole katastroof.

Eks inimene harjub mugavusega kiiresti. Esimestel kordadel märkad, et suusatades, lumesajus või vihmaga sõites on nii palju mugavam, kuid järgmistel kordadel hakkad seda juba iseenesestmõistetavana võtma. Nüüd, pea 1,5aastat hiljem, ei mäletagi väga neid muresid, mis uduse nägemisega oli. Elu on lihtsalt nii palju ilusam!

Vaata, kuidas muutus meie hea kliendi Aksel Nõmmela elu pärast Flow 2.0 laserprotseduuril käimist!
Kui soovid ka oma elu prillivabaks muuta, siis registreeri aeg SIIN!