Ooperilaulu tudeng Laura: „Raskem on jõuda aja broneerimiseni, kui protseduurini ise.”

12. veebruar 2017

Laura Virkkunen on 23-aastane hakkaja Eesti neiu, kes õpib klassikalist laulu Itaalias, Sardiinias. Saarel, kus aastaringselt paistab päike. Tunnet, mis valdas teda pärast Flow laserprotseduuri, kirjeldab ta ülistavate sõnadega.

“Terav nägemine on kõige imelisem asi üldse!” õhkab Laura ning paneb suurest õnnest silmad kinni, justkui unistades ja end kaugele mõtetesse viies. Näol on õnnis naeratus ja igast tema keharakust paistab välja rahulolu. Ta naerab ja ütleb, et oli pärast Flow laserprotseduuri nagu väike laps, kes kõigest vaimustus.

“Teen hommikul silmad lahti ja ma näen! See on midagi täiesti .....,” otsib Laura õigeid sõnu. “Need, kes on kogu aeg hästi näinud, nad ei teagi seda tunnet! On imeline, kui vaatad ringi ja näed kõike selgelt. Nii uskumatu asi mu meelest!” räägib muidu elav ja energiline Laura veelgi elavnedes. „Läbi prillide jäi nägemata palju väikeseid asju, mis elu nii palju ilusamaks muudavad. Nüüd näen selgelt ka hüpates, keerutades ja ma saan vaadata päikese poole, ilma et prilliklaas kogu nägemise pimestaks. Ma olen nii õnnelik!” 
 
















Nägemine mõjutab maailmatunnetust

Ooperilauljaks saamine pole lust ja lillepidu, vaid hoopis “mitte midagi normaalset”, nagu Laura seda ise nimetab. Täielik pühendumine, harjutamine, enda vahel lausa sundimine panevad tahtejõu ja sihikindluse korralikult proovile. Traagika on aga selles, et selgeks ei saa ooperilaul lõplikult kunagi. “Ooperilaulu tehnika arendamine on nagu lõpmatu protsess, mis võtab aastaid või isegi aastakümneid ja heast häälematerialist selle ameti omandamisel ei piisa” räägib Laura ja tunnistab, et tema tahaks, et ta saaks ooperilauljaks sama kiirelt nagu nägijaks. Paraku kõik asjad elus nii kergelt ei käi....


Liiga kauaks ei tohi mõtlema jääda

„See oli täiesti uskumatu, kui kiirelt mu silmad korda tehti! Raskem on jõuda aja broneerimiseni, kui protseduur ise.” Terav nägemine on tal olnud nüüdseks üle poole aasta. Sõbranna tegi oma nägemise KSA Silmakeskuses korda ning andis nägemisuuringuteks saadud kinkekaardi Laurale.
„Veel eelmise aasta jõulude ajal kandsime me mõlemad prille, aga kuna sõbrannal sujus operatsioon ja sellejärgne paranemine kenasti, siis see tuletas mulle meelde, et olin juba ammu silmaoperatsioonile soovinud minna.”

Laura kandis pikalt kontaktläätsesid ja tõdeb, et ka need on tegelikult uskumatud leiutised, mis muudavad elu palju vabamaks. „Kontaktläätsede kandmise juures häiris mind see, et silmad kaotasid võime end ise niisutada ja hea enesetunde saamiseks pidin neid niisutama. Pidev läätsede kandmine väsitas silmi ja neid oli õhtuti jube tüütu ära võtta...,” meenutab Laura, kuidas ta kaks aastat tagasi loobus kontaktläätsedest ja hakkas kandma ainult prille.

Eelkõige soovisin saada nägijaks ja sõbranna antud kinkekaart suunaski mind just KSA Silmakeskusesse. Loomulikult nägin ka teisi pakkumisi, kus meelitati Lätti silmaoperatsiooni tegema minna, kuid ma mõtlesin, et Tallinnas on ju palju turvalisem ja mugavam.” Positiivne vastus, et ta on sobilik kandidaat Flow laserprotseduuriks andiski neiule tõuke see samm lõpuks ära teha. „Peale uuringuid ei hakanud ma enam pikemalt mõtlemagi!”


Suhtleb itaalia keeles 

Intervjuu vahepeal teeb Laura hetkeks pausi ning suhtleb korra korterikaaslasega. Seda mitte inglise, vaid hoopis itaalia keeles! Aktiivne ja energiline Laura õpib Teatri- ja Muusikaakadeemias ning läks sellest õppeaastast ERASMUS programmiga Sardiinia saarele Palestrina nimelisse konservatooriumisse, mis asub saare pealinnas, Cagliaris. “Olen väga rahul ja õnnelik! Mul nii vedas, et just siia sattusin,” on noor naine rõõmus.

Lauluõpingutega paralleelselt alustas ta ka itaalia keele õppimist, kuid päriselt hakkas keel külge keelekeskkonnas, kus seda pidevalt kasutama pidi. “Veetsin ühe suve Itaalias, Toscana piirkonnas lapsehoidjana. Sel ajal sain väga head keelepraktikat. Pärast tööperioodi reisisin mõne aja veel üksinda Itaalias ringi ja polnudki muud varianti, kui hakkama saada.” Jah, ilus eeskuju on noor ja ettevõtlik Laura. 


Näeb paremini ka enda sisse

Kuigi vanuselt noor, meeldib Laurale palju lugeda. Tema lemmikute hulka kuuluvad ka filosoofilisemad ja elulisemad luuletused, mille sisu üle ta pikalt mõtiskleb. “Varem arvasin, et nägemine ei muuda ega mõjuta mu maailmatajumist nii palju, kuid nüüd tunnetan vastupidist. Kui tagasi vaatan, siis on väljapoole nägemine avanud palju parema vaate ka mu enda sisse. Oskan end seestpoolt paremini tunnetada,” sõnab ta mõtlikumalt. Võib tunduda irooniline, kuid tehes korda oma kaugele nägemise, hakkas ta ka nii otseselt kui piltlikult selgemini nägema ka lähedale.

Veidi enne protseduuri leidis Laura Valli Naelapea luuleraamatust “Traagelniidid” peatükist „Läbimurded” ühe vahva luuletuse, mis teda tugevalt kõnetas ja millest ta toob esile järgmised read:

Homme juhtub enneolematu ime
äkitselt ma enam - tohoh - pole pime! 
Kätest on kasu ja silmad on siirad
jalad jooksujalu mind tarbetust tubaskelust kaugele, kärsitukaugele viivad! 
...
Ninagi suisa sõõrmeiks saab ja lõhna jällegi julgeb haista.
Ja mõte on tuiskavtuliseks tiitelkeraks saanud ja vuhiseb pisuhännana edasi-tagasi luureteid. 

Ma oma nägemist keerutan ümber pea kui lingulasku ja lasen lendu ning teistel, 
teistel, keda pimesipäi karmilt kobades kammitseda olen katsunud 
neil teistel luban näha ja katsuda ja hõiskhajuda oma tundekerast
üle kogu tubase-tuuletu tare 
avali - tunglema - seinu pakatama
- Lasen ka teistel nägijad olla.
Sest kolukambrisse kadus mu nägelejanägu tõrelemistarbed ja pimeparkinud pursked. 
Ja kolikambri ust ma enam - ei näe. 

“Lõpetuseks soovin tänada oma ema, isa ja sõbranna Siljat, et ta mind uuringutele suunas. Ja lisaks loomulikult KSA Silmakeskust, hea nägemisega on elu tõesti ilusam!” ütleb Laura Virkkunen.


Kui soovid samuti teravat nägemist, siis tule KSA Silmekeskusesse!
Registreeri aeg SIIN.

Teemad

Tagid