Milline on nägemine aastaid pärast laserprotseduuri?

27. oktoober 2022

Silmade laseroperatsiooni näol on tegu maailma populaarseima plaanilise operatsiooniga - aastas tehakse üle 30 miljoni laseroperatsiooni. Lisaks on tegu ühe turvaliseima operatsiooniga, mille õnnestumise tõenäosus on väga kõrge ja komplikatsioonide oht ülimalt madal. Meditsiiniajaloo mõttes on aga laserrefraktiivkirurgia näol tegemist üsna noore meditsiiniharuga. Esimesest teostatud laseroperatsioonist on tänaseks möödas pea 40 aastat. Laiema avalikkuse hulgas muutus prillidest ja läätsedest vabanemine populaarseks umbes 30 aastat tagasi.

Tihti on õigustatult patsientide küsimuseks, et kas selle ajaga on piisavalt palju andmeid jõutud koguda, et teada, milline on inimese nägemine aastaid pärast laserprotseduuri? Kas tulemus on ikka püsiv? Kas laserprotseduuri läbinud inimese silmad ja nägemine muutub vanusega sarnaselt inimesega, kes laserprotseduuri läbinud ei ole? Vestlesime sel teemal KSA Silmakeskuse silmakirurgi dr Ants Haaveliga. 

Palun räägi lühidalt lasersilmakirurgia ajaloost. Kui pikalt on laserprotseduure tehtud, kuidas see alguse sai?

Esimesed laserid silmakirurgias olid eksimeerlaserid, mida kasutati varem vaid tööstuslikel eesmärkidel, näiteks mikrokiipide tootmisel. Lasereid hakati esmakordselt silmakirurgias kasutama 1987. aastal, mil saksa silmakirurg Theo Sailer ja Columbia Ülikooli teadlane Stephen Trokel teostasid koostöös esimese sarvkesta operatsiooni, milleks oli fotokeratiivne keratektoomia, tuntud kui PRK. Nimetuse LASIK võttis 1991. aastal esmakordselt kasutusele legendaarne kreeka silmakirurg Ioannis Pallikaris, keda peetakse ka maailma esimese LASIK operatsiooni teostajaks. 

Eestis alustati laserrefraktiivkirurgiaga 21. sajandi esimestel aastatel. KSA Silmakeskuses tehti esimene laserprotseduur 2005. aastal. Kuni 2010. aastani oli KSAs valdavaks meetodiks LASIK, seejärel liikusime vaid lõikevabade protseduuride suunas.

KSAs on tehtud nii LASIK kui ka lõikevabasid operatsioone. Kui võrrelda lõikega ja lõikevabasid protseduure, siis kas tulemus aastate pärast on sama? Või on lõikevabal protseduuril eeliseid?

Me saame teha järeldusi vaid erialakirjanduse ja oma kogemuse põhjal. Oleme KSAs jälginud oma tulemusi 18 aastat, teinud üle 30 tuhande protseduuri ja mitusada tuhat uuringut. Meie järeldus on lihtne ja lühike - mida õrnemalt sarvkesta protseduuri ajal ja selle järgselt kohelda, seda turvalisem protseduur, seda parem nägemiskvaliteet ja seda püsivam efekt. Seetõttu me 2010. aastal lõikega protseduuridest loobusime, kuigi sellel ajal olime Eestis ja Baltimaades kõige enam LASIK protseduure teostav kliinik. Toonitan, et see on KSA Silmakeskuse vaatenurk, sest maailmas on tuhandeid kliinikuid, kes teostavad siiani lõikega protseduure ja on oma tulemustega rahul. 


Kui kaua kestab Flow 2.0 laserprotseduuri tulemus? Kas tulemus on eluaegne?

Kui patsiendid küsivad, kas tulemus on jääv ja eluaegne ehk inimene enam kunagi miinusprille ei vaja, siis võime öelda, et kui sarvkest ja silm on protseduurist täielikult taastunud, siis protseduuri efekt on sarvkestale tõepoolest püsiv.

Vahel harva tõepoolest juhtub nii, et väike miinus võib tagasi tulla ja siis tekib vajadus kordusprotseduuri järgi. Laserkirurgia algusaastatel oli kordusprotseduuride protsent 30-40 %, kuid seoses tehnoloogia, üldise kogemuse ja patsientide valikukriteeriumite arenguga, on protseduurid muutunud vägagi palju täpsemaks ja turvalisemaks. KSA Silmakeskuses on kordusprotseduuride arv tänasel päeval alla 1 %.

Küll aga tasub meeles pidada, et laseroperatsioon ei kaitse silma ealiste muutuste või keerulisemate silmahaiguste tekkimise eest. Just selle viimase pärast on väga oluline, et kliinik valiks ülimalt tähelepanelikult oma patsiente, kellele protseduuri teha. Meie KSAs oleme väga valivad – kui protseduuri eeluuringu käigus märkame mingitki kahtlust patsiendi sobivuse suhtes, siis jätame ta ootele ja protseduuri ei tee. Oleme investeerinud iga-aastaselt suuri summasid diagnostika tehnoloogiasse, koolitame pidevalt oma personali rahvusvahelistes ja kodumaistes programmides ning teeme patsientidega eeluuringutel tihedat koostööd. Juhul, kui patsiendid on väga hästi valitud, on tulemused ka väga head ja püsivad. 


Kas ja miks tekib plussprill? Kas see on laserprotseduuriga seotud või mitte?

Plussrefraktsioon on põhjustatud mitmest aspektist ning see ei sõltu kuidagi laserprotseduuri tegemisest. See võib tekkida, kuna silma diameeter on keskmisest väiksem. Näiteks paljudel väikelastel on plussrefraktsioon ja aastatega, kui nad kasvavad, suureneb ka silma suurus ja nende pluss kahaneb või kaob täielikult. Seda refraktsiooni muutust nimetatakse emmetropiseerumiseks. 

Teine põhjus on selles, et silmasisese läätse valgustmurdvad omadused muutuvad. See on plussrefraktsiooni tekkepõhjuseks enamusel täiskasvanutel või eakatel inimestel. Ealine pluss ehk presbüoopia (inimesed vajad lugemisprille) tekib sellest, et silmastruktuurid, sealhulgas silmalihased, sidekude ja silmalääts kaotavad elastsuse ja ei suuda enam ühel päeval lähedale vaatamisel valguskiiri sarvkestale fokusseerida. Tegemist ei ole vaid silmade eripäraga, vaid reeglina hakkavad peale 45-eluaastat paljudel inimestel näiteks liigesed ja selg kangeks jääma. Need, kes suudavad hoida kogu keha elastsena, püsib ka lähedale fokusseerimine pikalt veel korras. Nii et terves kehas terve vaim ja hea nägemine!

Kas on tõsi, et manipulatsioon laserprotseduuri käigus silmaga on nii minimaalne, et pärast taastumist ei ole läbi mikroskoobi arugi saada, et inimese silmaga on midagi tehtud?

Tõepoolest, ideaalis ei tohiks peale täielikku taastumist, mis võtab aega mõned kuud, mikroskoobi all midagi näha olla. Sarvkest peab olema ideaalselt selge ja ühtegi jälge laserprotseduurist näha ei ole. See tähendab, et silmaarst ei tohiks aru saada, et mingeid manipulatsioone silmaga on teostatud.

Küll saavad aru, et protseduur on teostatud, diagnostika aparaadid, mis sedastavad, et sarvkest on tavainimeste omast veidi õhem ja lamedam. Ühe tavalise printeripaberi paksuseks on 100 mikromeetrit. Kui inimesel on lühinägelikkust näiteks 6 dioptri jagu, mis põhjustab küllaltki sügava lühinägelikkuse, siis laser lihvib lühinägelikkusest vabastamiseks inimese sarvkesta õhemaks ca 100 mikromeetrit. Ehk näete, kui vähe on vaja silma omadusi muuta, et tuua esile elumuutvat nägemise paranemist! Sellise mikrokirurgilise manipulatsiooni tegemine on ilma lasertehnoloogiata mõeldamatu. 


Lõpetuseks, milline võib siis tõenäoliselt olla KSAs 25-aastaselt laserprotseduuri läbinud inimese nägemine selleks hetkeks, kui ta on 50-aastane või vanemgi?

Meil on praegu võimalik näha, suhelda ja saada tagasisidet oma patsientidelt, kellel on laserprotseduurist möödas pea 18 aastat. Arvestades seda, et paljud neist on tänaseks neist üle 50-aastased, siis kõige tavapärasem stsenaarium meie klientide tulemuste põhjal, on see, et sel 25-aastasel inimesel on ees veel mitmeid aastakümneid suurepärast kaugele nägemist ning ta ei pea elu jooksul enam mõtlema miinusprillide peale. Mingis vanuses, olenevalt inimesest, tekib tõenäoliselt vajadus lähedale vaatamiseks kasutada plussprille. Aga see ootab ees ka neid tavainimesi, kes laserprotseduuri teinud ei ole. Ehk minu arvates on selle 25-aastase inimese väljavaade elule suurepärane – ta saab oma parimad ja aktiivseimad aastad veeta väga hea nägemisega!

Milline on tänaseks aga nägemine neil KSA Silmakeskuse klientidel, kellel on laserprotseduuri tegemisest möödas üle 10 aasta? Kas nägemine on püsinud hea või on nägemisega seoses ette tulnud mõni mure või kaebus? Kas nad on rahul, et laserprotseduuri aastaid tagasi ära tegid? Just sellel teemal ilmubki peagi meie järgmine blogiartikkel. Hoidke silma peal!


Kui unistad prillivabast elust, siis tule esimese sammuna Flow 2.0 silmauuringule! Broneeri aeg SIIN ja saad teada, kas oled sobilik Flow 2.0 laserprotseduuriks. Sind ootab lisaks ülipõhjalikule silmauuringule optometristi konsultatsioon, 5* klienditeenindus ja mõnus atmosfäär!

Teemad

Tagid