Miks me nutame?
Kas sa oled kunagi mõelnud, miks hakkavad pisarad voolama, kui oled kurb, pettunud või hakid hoopis sibulat? Tuleb välja, et nutmine on üks omanäolisemaid ja hämmastavamaid inimkäitumise omadusi. Tegemist on ainukese füsioloogilise funktsiooniga, mis on omane ainult inimestele.
Kas teadsid, et pisaraid on 3 erinevat tüüpi ja et pisarate valamisel on omad kindlad eesmärgid?
Basaalsed pisarad on meie silmis kogu aeg ning nende pisarate peamine eesmärk on kaitsta silmi nii mustuse silma sattumise kui ka erinevate haigusetekitajate ja bakterite eest. Basaalne antibakteriaalne vedelik aitab meil silmi niisutatuna hoida iga kord, kui silmi pilgutame.
Basaalsed pisarad koosnevad kolmest kihist. Tänu välimisele lipiidi- ehk rasvakihile on silma pealispind sile. Vesikiht vastutab hüdratsiooni toimimise eest ja lükkab eemale sissetungivad bakterid. Kolmas ehk limakiht hoiab pisaraid silmas kinni.
Kui basaalsete pisarate tootmise mehhanismid ja koostis on korras, on silmadel igati mugav ning hea olla. Juhul kui aga tunned, et silmad väsivad väga kiiresti ja lisaks oleks silmades nagu pidevalt puru või liivatera, mis silmi pilgutades, hõõrudes või loputades ära ei kao, võib põhjuseks olla kuiva silma sündroom. Vahel võib kuiva silma sündroomiga inimene ise tundagi, et silmad on kuivad ja tulla selle murega arstile. Vastupidiselt võivad aga mõnel inimesel olla sümptomiteks just suurenenud silmade vesistamine, ärritusest tingitud pisarate vool või silmade punetus - ka see võib viidata kuivale silmale. Mõlemal juhul võiks silmaarsti poole pöörduda, et murele lahendust leida.
Reflekspisarad ilmuvad meie silmadesse füüsilise ärrituse korral ja suures koguses, et kaitsta silma selliste ärritajate eest nagu tuul, suits või sibulates sisalduva keemilise süntapropaan-S-oksiidi eest. Reflekspisarate vesikiht sisaldab antikehi mikroorganismide peatamiseks ja samuti aitavad seda tüüpi pisarad silmast välja uhtuda ärritavaid ja kahjulikke aineid.
Kolmandat tüüpi pisaraid nimetatakse emotsionaalseteks pisarateks, mis tekivad meie silmadesse erinevate emotsioonide korral, milleks võib olla kurbus, pettumus või ka rõõm! Tegemist on kõige müstilisemate pisaratega, mille täpseid põhjuseid ei oska 100 % täpsusega selgitada isegi teadlased. Kuid sellegipoolest on mitmeid teooriaid emotsionaalsete pisarate kohta.
Usutakse, et pisarad on reaktsioon sellele, et kutsuda teistes inimestes esile kaastunnet. Teine argument väidab aga seda, et nutmine leevendab stressi– 85 % naistest ja 73 % meestest on öelnud, et pärast nutmist ja pisarate valamist tunnevad nad end tunduvalt paremini. Samuti usutakse, et pisarad aitavad luua tugevaid kogukondi, tekitades empaatiat ja seeläbi lähedasemaid suhteid, mis on hädavajalikud keerulisemates ühiskondades elus püsimiseks.
Siinkohal aga tekib küsimus, miks valguvad meie silmadesse pisarad ka õnnehetkedel? Põhjus seisneb selles, et meie aju ei suuda eristada positiivseid ja negatiivseid emotsioone. Penn State'i psühhiaatriaprofessor Jordan Gaines Lewis selgitab, et kui õnnelikud ja kurvad signaalid meie ajus ristuvad, siis aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. See süsteem töötab keha rahustamise nimel, mis on vajalik pärast traumaatilist kogemust, vabastades neurotransmitteri atsetüülkoliini, mis paneb omakorda pisarad voolama.
Erinevalt basaal- ja reflekspisarate koostisest, sisaldavad emotsionaalsed pisarad rohkem hormoone, näiteks sisaldavad need pisarad kõrgel tasemel stressihormooni ACTH. Lisaks leidub emotsionaalsete pisarate koostises ka endorfiini ja looduslikku valuvaigistit. Selle tõttu aitavad emotsionaalsed pisarad stressiolukorras hakkama saama, tasakaalustavad tuju ja leevendavad sõna otseses mõttes valu.
Kokkuvõtteks võibki öelda, et tegelikult on pisarad meie organismi toimimise jaoks äärmiselt olulised. Järgmine kord, kui vaatad mõnda kurba filmistseeni ja tunned, kuidas sinu silmad täituvad pisaratega, siis saad mõelda selle peale, kuidas pisarad on näide uskumatult keerukatest süsteemidest, mis täidavad erinevaid eluks vajalikke ülesandeid.