Miks 80 % inimestest kannatab magneesiumipuuduse all?

16. oktoober 2018

Autor: Dr Mark Sircus artikli autoriõiguste omanik on GreenMedInfo LLC, 2018

Magneesiumipuudus jääb alatihti diagnoosimata, kuna see ei avaldu veretestide tulemustes - veres paikneb vaid 1% keha magneesiumivarudest.

Sinu silmalaug tõmbleb? Selle põhjuseks võib olla magneesiumipuudus, mis jääb alatihti diagnoosimata, kuna see ei avaldu veretestide tulemustes - veres paikneb vaid 1 % keha magneesiumivarudest. Suurem osa arstidest ja laboritest rutiinsete veretestide raames magneesiumi ei kontrolli. Seega ei ole enamik arste ja patsiente magneesiumipuudusest teadlikud.

Dr Norman Shealy on öelnud, et "magneesiumipuudusega on seotud kõik teadaolevad haigused" ning et "magneesium on kõigi keharakkude elektrilise stabiilsuse seisukohast olulisim mineraalaine. Magneesiumipuudus võib põhjustada rohkem haigusi kui ühegi teise toitaine puudus." Tema jutt paljastab moodsas meditsiinis laiuva puudujäägi, mis selgitab nii mõndagi meditsiinilisest tegevusest tingitud surma- ja haigusjuhtumite kohta. Kuna magneesiumipuudus jääb suuresti tähelepanuta, kannatavad miljonid inimesed asjatult või tarbivad sümptomite leevendamiseks kalleid ravimeid, ehkki võiksid saada abi magneesiumi toidulisanditest.

Inimestel tuleb märke magneesiumi puudujäägist ise tähele panna, sest tavameditsiinis seda reeglina diagnoosida veel ei osata. Ehkki tunduvalt raskemini hoomatav on see võrreldav nälja või januga. Ent maailmas, kus arstid ega patsiendid ei märka sageli isegi janu ega vedelikupuuduse sümptomeid, pole kuigi tõenäoline, et paljud suudaksid tuvastada magneesiuminälga või -janu.

Väga vähesed on teadlikud sellest kuivõrd olulist rolli magneesium inimkehas mängib. Magneesium on kahtlemata kehale tähtsaim mineraalaine. Magneesium - hapniku, vee ja põhitoidu järel ehk olulisim element, mida keha vajab - on elutähtis, ent sisuliselt tundmatu. Magneesium on tähtsam kaltsiumist, kaaliumist ja naatriumist ning sellest sõltuvad kõik eelnimetatud. 

Miljonid kannatavad enese teadmata igapäevaselt magneesiumipuuduse all.

Janutunne ning elektrolüütide puudujääk on tegelikult omavahel seotud nähtused. Mäletan üht inimest, kes küsis minult: "Miks tunnen vedelikupuudust ja janu, ehkki joon nii palju vett?". Janu ei pruugi viidata üksnes vähesele vedeliku tarbimisele, vaid ka toitainete ja elektrolüütide puudusele. Levinumad näited on magneesium, kaalium, bikarbonaadid, kloriidid ja naatrium, mistõttu ongi magneesiumkloriid niivõrd kasulik.

Arstide aastatepikkused kinnitused patsientidele, et "probleem on nende peades kinni", on demonstreerinud meditsiinitöötajate asjatundmatust sel teemal. Magneesiumipuudus, sõltumata tõsiduse astmest, on tõeline piin. See pärsib entusiastlike sportlaste saavutusi, häirib und, suurendab stressitaset ning halvendab elukvaliteeti ka mitmel muul moel. Meedikud reeglina ei kasuta magneesiumipuuduse tuvastamiseks sobivat testimisviisi - vereseerumitest ei anna korrektseid tulemusi ning nende teadmatus on viinud lumepalliefektini, kus magneesiumivaegus on kümnend kümnendi järel aina levinumaks saanud.

Magneesiumipuuduse sümptomid

Esimesed magneesiumidefitsiidi sümptomid võivad olla vaevumärgatavad - kuna suurem osa magneesiumivarudest on hoiul kudedes, võivad esimesteks märkideks olla jalakrambid, jalavalud või lihastõmblused. Varajased tundemärgid on ka söögiisu puudumine, iiveldus, oksendamine, väsimus ja nõrkus. Magneesiumipuuduse süvenedes võivad esineda tuimus- ja surisemistunne või -hood, muutused iseloomus, südame rütmihäired ja koronaararteri spasmid.

Ammendavalt on magneesiumipuudust kirjeldanud Dr Sidney Baker oma hiljuti ilmunud artiklis. "Magneesiumipuudus võib mõjutada põhimõtteliselt kõiki elundkondi. Skeletilihastes võib esineda tõmblusi, krampe, lihaspingeid ja lihasvalu, sealhulgas selja- ja kaelavalu, pingepeavalu ning lõualiigese- või temporomandibulaarseid häireid. Samuti võib kimbutada pigistav tunne rinnus või võimetus sügavalt sisse hingata. Mõnikord võib ette tulla sagedast ohkamist."

"Silelihaste kokkutõmbumise häirete sümptomiteks on kõhukinnisus, põie spasmid, menstruaalkrambid, hingamisraskused või klomp kurgus (iseäranis pärast suhkru tarbimist), valguskartlikkus (eriti raskused ereda valgusega kohanemisel kui pole diagnoositud silmahaigust) ning kõrvas paikneva jaluselihase pingetest tulenev müratundlikkus."

“Lisaks mõjutavad magneesiumipuuduse sümptomid märkimisväärselt kesknärvisüsteemi. Sümptomite hulka kuuluvad unetus, ärevus, hüperaktiivsus, rahutus ja võimetus paigal püsida, paanikahäired, agorafoobia ja menstruatsioonieelne ärrituvus. Perifeerset närvisüsteemi puudutavad magneesiumipuuduse sümptomid on tuimus- ja surisemistunne ning muud ebatavalised tunded, näiteks vibreerimistunne."

"Südame-veresoonkonna sümptomite hulka kuuluvad koronaararteri spasmidest tingitud südame rütmihäired ja stenokardia, kõrge vererõhk ja mitraalklapi prolaps. Magneesiumidefitsiidi kahtlustamiseks ei pea esinema kõik eelmainitud sümptomid, kuid sageli ilmnevad mitmed neist üheaegselt. Näiteks esineb inimestel, kel tekkinud mitraalklapi prolaps, tihti ka südame rütmihäireid, ärevust, paanikahäireid ja menstruatsioonieelseid sümptomeid. Magneesiumipuuduse all kannatavad inimesed jätavad kõrvalseisjaile tihti "pinges" mulje. Üldised sümptomid võivad lisaks olla isu soolase toidu järele, üheaegne süsivesikuvajadus ja -talumatus (iseäranis šokolaadi puhul) ja rindade hellus."

Magneesiumi vajavad kõik keha rakud, sealhulgas ajurakud. Magneesium on üks olulisemaid mineraalaineid, mida toidulisandina juurde manustada: sel on elutähtis roll sadades rakuainevahetusega seotud ensüümisüsteemides ja protsessides ning see on hädavajalik valkude sünteesiks ja rasvade ja süsivesikute põletamiseks. Lisaks selle rollile mürkaineid väljutavate ensüümide tootmisel, on magneesium tähtis ka rakkude mürkainetest vabastamiseks tarviliku energia tootmisel. Magneesiumipuudus avaldab mõju sisuliselt kõigile elundkondadele.

Vajame magneesiumi igapäevaselt, nagu vett. Magneesiumivajadus on sama püsiv kui veevajadus
ja kui vesi sisaldab magneesiumit, on sel tervist ja elukvaliteeti parandav toime.

Üks põhjus, miks arstid aasta aasta järel miljoneid rahustiretsepte välja kirjutavad, seisneb just magneesiumivaesest dieedist tingitud närvilisuses, ärrituvuses ja rahutuses. Ka kergekujulises magneesiumivaeguses inimene võib olla kergesti ärrituv, pinges, müratundlik, närviline, ebakindel ja vaenulik. Tõsisema ja pikaajalisema puuduse tagajärjel tekivad tõmblused, värinad, ebaregulaarne pulss, unetus, lihasnõrkus ning jalakrambid.

Tõsine magneesiumidefitsiit mõjutab enim just aju. Ähmane mõistus, meeltesegadus, depressioon ja isegi nägemishallutsinatsioonid on suuresti just magneesiumipuuduse tagajärjel tekkivad nähud, mis paranevad selle toitaine lisandina manustamisel. Kuna magneesiumipuuduse korral väljub uriiniga kehast väga suures koguses kaltsiumi, on magneesiumivaegus kaudselt vastutav ka hammaste lagunemise, luustiku arenguhäirete, osteoporoosi ning aeglaselt paranevate luumurdude eest. Koostoimes B6-vitamiiniga (püridoksiin) aitab magneesium vähendada ja lahustada kaltsiumfosfaadist neerukive.

Magneesiumipuudus on üks levinumaid insuliiniresistentsusega seostatavaid tegureid. Ka hulgiskleroosil (Sclerosis multiplex ) ja magneesiumipuudusel on mitmeid kattuvaid sümptomeid, sealhulgas lihasspasmid, tõmblused, lihaste kõhetumine, põiepidamatus, nüstagm (silmade värelus), silmalaugude tõmblused, kuulmislangus ja osteoporoos.  Hulgiskleroosi põdevail inimestel esineb epilepsiat sagedamini kui kontrollgruppidel. Epilepsiat on seostatud ka magneesiumipuudusega. [1]

Mõningad varajased magneesiumipuudusele viitavad sümptomid on järgmised:

  • Füüsiline ja vaimne kurnatus
  • Pidevad silmalau tõmblused
  • Pinged ülaseljas, õlgades ja kaelas
  • Peavalud
  • Menstruatsioonieelne vedeliku kogunemine kehasse ja/või rindade hellus


Magneesiumipuudusele võivad viidata ka need märgid:

  • Energiapuudus
  • Väsimus
  • Nõrkus
  • Meeltesegadus
  • Närvilisus
  • Ärevus
  • Ärrituvus
  • Hood
  • Seedehäired
  • Premenstruaalne sündroom ja hormonaalse tasakaalu häired
  • Unetus
  • Lihaspinged, -spasmid ja -krambid
  • Elundite lupjumine
  • Luude hõrenemine
  • Südame rütmihäired


Tõsine magneesiumipuudus võib viia madala kaltsiumi tasemeni veres. Samuti on magneesiumivaegust seostatud vere madala kaaliumisisaldusega (hüpokaleemia). Öösiti magneesiumi tase langeb, tulemuseks on ebakvaliteetne uni REM-unefaasis, mis ei võimalda välja puhata. Varajased puuduse märgid on ka peavalud, hägune nägemine, haavandid suus, väsimus ja ärevus.

Pidevalt räägitakse südamehaigustest kui maailma suurimast tervisekriisist, kõrgest vererõhust kui "vaiksest tapjast" ning diabeedist, Alzheimeri tõvest ja muudest kroonilistest haigustest kui aina rohkemate inimeste ja perekondade elude hävitajaist.

Sügava magneesiumipuuduse tundemärkide hulka kuuluvad:

  • Äärmuslik janu 
  • Äärmuslik näljatunne 
  • Sagedane urineerimine 
  • Aeglaselt paranevad haavandid või sinikad
  • Kuiv, sügelev nahk
  • Selge põhjuseta kaalukaotus
  • Ähmane nägemine, mis muutub päev-päevalt
  • Ebatavaline väsimus või unisus
  • Käte või jalgade surisemine või tuimus
  • Sagedased või korduvad naha-, igeme- või põieinfektsioonid või tupe seenhaigused

 

Magneesiumipuudus ja diabeet

Kuid kas need ei ole mitte ühtlasi diabeedi sümptomid? Paljud inimesed põevad diabeeti ligi viis aastat, enne kui ilmnevad märgatavad sümptomid. Insuliiniresistentsusest ja magneesiumipuudusest tingitud rakkude seisundi halvenemise tõttu on paljudel selleks ajaks juba silma-, neeru-, igeme- või närvikahjustused. Pruugib vaid haiguse põhjustajale lisada veel elavhõbedat (sisaldub olmekeemias, mitmetes ravimites ja gripi-vaktsiinides)  ja arseeni ning juba saabki panna diabeedidiagnoosi.

Magneesiumipuudus on diabeediga lähedalt seotud ning sellest lähtuvad paljud - kui mitte kõik - südame-veresoonkonna haigused.

Magneesiumipuudus on nii diabeedi kui südamehaiguste eelastmeks. Diabeetikud ühtaegu nii vajavad kui ka kaotavad rohkem magneesiumi kui enamik inimesi. Ajakirja Diabetes Care 2006. aasta jaanuarinumbris avaldatud raporti kohaselt tuvastati kahes teadusuuringus, et nii meeste kui naiste puhul oli kõige väiksem 2. tüübi diabeeti haigestumise tõenäosus neil, kes tarbisid enim magneesiumi. Siiani olid väga vähesed suuremahulised uuringud otseselt käsitlenud toiduga tarbitava magneesiumi pikaajalist seost diabeediga. Harvardi ülikooli meditsiiniteaduskonnas ja Bostoni ülikooli rahvatervise osakonnas töötanud ning mõlemas uuringus kaastegev olnud Dr Simin Liu sõnul "tõendavad need uuringud otseselt seda, et magneesiumirikkam dieet võib pikaajaliselt vähendada diabeedi riski".

Diabeediga kaasnev janu on üks keha reaktsioonidest liigurineerimisele. Ülemäärase urineerimisega üritab keha vabaneda liigsest glükoosist veres. Sagedane urineerimine aga tekitab pideva janutunde. Tuleb aga lähemalt uurida, mis neid ebakõlasid põhjustab. Põhjuslikesse seostesse tuleb süveneda. Keha vajadus glükoosist vabaneda tuleneb nimelt kasvavast insuliiniresistentsusest - ja seda resistentsust põhjustab otseselt magneesiumipuudus, mille tõttu on ka mürkained kudedele kahjulikumad.

Kui diabeetiku veresuhkru tase tõuseb liiga kõrgele, toodab keha rasvade lõhustamise kõrvalsaadusena "ketoone". Need ketoonid muudavad vere happeliseks, viies vere "atsidoosi" ja seejärel diabeetilise ketoatsidoosini (DKA). See on äärmiselt ohtlik seisund, mis võib lõppeda koomasse langemise ja surmaga. Seda nimetatakse ka "diabeetiliseks atsidoosiks", "ketoosiks", "ketoatsidoosiks" või "diabeetiliseks koomaks". DKA on uutel 1. tüübi diabeetikutel sageli diagnoosimise aluseks. Kui sümptomite, näiteks liigurineerimine ja janutunne, ilmnemisel arsti poole ei pöörduta, võib DKA lõppeda surmaga.

Suukaudsed magneesiumi toidulisandid vähendavad erütrotsüütide[2] dehüdratsiooni.[3] Reeglina on piisava vedelikukoguse säilitamiseks oluline optimaalne elektrolüütide tasakaal. Diabeedi korral esinev janu on tingitud just magneesiumipuudusest koos kaltsiumi suhtelise üleküllusega rakkudes. Isegi veel, meie põhitoitainel, on siis raske rakkudesse pääseda ning suurem osa väljub neerude kaudu.

Magneesiumipuudus ja autism

Lastel esinevate autismispektri häirete ja muude neuroloogiliste probleemidega seoses on oluline teada magneesiumivaeguse sümptomeid, milleks on rahutus, võimetus paigal püsida, keha edasi-tagasi kiigutamine, hammaste krigistamine, luksumine, müratundlikkus, tähelepanu- ja keskendumishäired, ärrituvus, agressiivsus, sagedane pingeseisundis olek. Tänapäeva laste puhul võib eeldada laialdast magneesiumipuudust, seda mitmel põhjusel.

1) Laste toidulaud on magneesiumivaene, kuna toidu üldine mineraalainete sisaldus, mida käsitleme edaspidi, väheneb murettekitaval määral.

2) Paljud lapsed söövad peaasjalikult töödeldud rämpstoitu, milles puuduvad kehale vajalikud toitained.

3) Suuremal osal autismispektri häiretega lastest on probleeme vajalike mineraalainete imendumisega isegi siis, kui need soolestikku jõuavad. Magneesiumi imendumine sõltub soolestiku tervisest, mis autismispektri häiretega sageli kaasneva lekkiva soole sündroomi ja muude soolestikuprobleemide korral on väga kehv.

4) Suukaudsed toidulisandid, mida arstid välja kirjutavad, ei imendu hästi, kuna need on vales vormis ning magneesium imendub üldiselt oraalsel manustamisel vaevaliselt.

Tänapäevane meditsiin peaks inimesi aitama, mitte neile rohkem kannatusi põhjustama, ent just seda teeb meedikute asjatundmatus magneesiumipuuduse suhtes - paljudel juhtudel meditsiinilise sekkumise tagajärjel magneesiumi tase kehas väheneb, mitte ei tõuse. Paljud - et mitte öelda kõik - ravimid vähendavad magneesiumi taset ohtlikul määral ning ka kirurgia on tunduvalt ohutum magneesiumi juurde manustamisega kui ilma.

Täiendavalt käsitlevad magneesiumipuudust järgmised artiklid: 


Tutvuge ka  magneesiumialaste teadusuuringute andmebaasiga, kust leiab infot magneesiumi positiivse mõju kohta enam kui 190 haiguse korral

Kui lugesite artikli läbi ja otsustasite oma magneesiumi varusid täiendada, siis soovitame kindlasti mitte minna apteeki vaid hoopis mahetoidupoodi ning vajadusel saate teha magneesiumi jalavanne, kuid seda kuidas jalgu leotada ja milliseid toiduaineid tarbida, uurige ise ja adekvaatset infot on palju. 

  Täiendavad allikad

  • Esmaväljaanne: Magneesiumijanu ja magneesiuminälg
  • [1] http://www.nhfw.info/magnesium.html
  • [2] Punaverelibled on tuntud ka RBC-dena, punaste vererakkudena ja erütrotsüütidena (kreeka keeles tähendab 'erythros' punast ja 'kytos' sissevajunut, õõnest; '-tsüüt' tähistab tänapäeval rakku). Vereülekandel kasutatavate verevarude puhul on korrektne termin punased vererakud.
  • [3] J. Clin. Invest. 100(7): 1847-1852 (1997). doi:10.1172/JCI119713. Ameerika Kliiniliste Uuringute Ühing


KSA Silmakeskus soovitab lapsevanematele ja noortele, kuidas toituda täisväärtuslikult ja mitte kannatada sealhulgas ka magneesiumi vaeguse all. Lisaks tasub lugeda eesti keeles ilmunud New York Times'i bestsellerit  Dr Joel Fuhrman: "Kuulikindlad lapsed- tagage oma lapsele haigusteta elu" 

 Dr Mark Sircus, Ac., OMD, DM (P) (akupunkturist ning Hiina- ja spirituaalse meditsiini doktor) on viljakas kirjanik, mitmete suurepäraste meditsiini- ja tervisealaste raamatute autor. Tema teosed sisaldavad arvukalt viiteid ning pikki aastaid on ta keskendunud haiguste tekkepõhjuste uurimisele. Tema töö tulemusena on paljudest erinevatest meditsiinisüsteemidest moodustunud uus meditsiinivorm, mida Dr Sircus nimetab looduslikuks allopaatiliseks meditsiiniks.


Hoiatus: Käesolev artikkel ei ole mõeldud meditsiinilise nõuande, diagnoosi ega ravisoovitusena. Selles väljendatud seisukohad ei kattu tingimata KSA Silmakeskuse ega selle töötajate omadega.