Mida ütlevad silmad sinu vaimse tervise kohta?

Kes meist poleks kuulnud ütlust, et „silmad on hinge peegel“? Tegelikult on silmad veel palju enamat. Silmad võivad öelda, milline on sinu füüsiline tervis, kui ka seda, mis toimub sinu ajus ja mis seisukorras on sinu vaimne tervis. Millised on põnevad seosed meie vaimse tervise, silmade ja nägemise vahel? Kas üks mõjutab teist? Loe artiklit ja saa teada!

Silmad võivad inimese füüsilise tervise kohta reeta rohkem, kui sa arvatagi oskad. Kas teadsid, et näiteks silmauuringu käigus on võimalik näha, kas inimesel on diabeet? Isegi siis, kui patsiendil endal ei ole veel nägemisega kaebusi, on optometrist võimeline võrkkesta veresoonte järgi ära nägema, kui silmas on toimunud diabeetilised muutused.

Kui aga silmaiirise välimise kaare ümber on tekkinud valge rõngas, tasuks sammud seada nii perearsti kui ka silmaarsti vastuvõtule. Selline värvimuutus võib tekkida vanusega, aga samuti võib näidata kõrget kolestorooli taset ja triglütseriidide kõrget väärtust, mis võib tähendada suurenenud riski insuldile või südamehaigustele.

Vaimse tervise seisukord peegeldub läbi silmade ja vastupidi

Milline on aga seos vaimse tervis ja nägemise vahel? Nii nagu füüsiline ja vaimne tervis käivad käsikäes, on kogu süsteemiga seotud ka sinu silmad. Sarnaselt eelpool mainitud füüsilistele haigustele, võivad silmauuringud võimaldada arstidel avastada varakult neuroloogiliste ja neuropsühhiaatriliste seisundite tunnuseid. Näiteks kõrvalekalded nagu nüstagm ehk silmamunade kiire, tahtele mittealluv rütmiline tõmblev liikumine, ebatüüpilised silmade liigutused liikuva objekti jälgimisel, väga tihe pilgutamine või sarvkesta temperatuuri tõus võivad viidata teatud tüüpi skisofreeniale. 

Aga kas ka stress või depressioon võib nägemist ja silmi mõjutada? Vastus on, et jah, võivad. Mõningane stress tänapäevases elus on paratamatu ja meid ümbritsevates olukordades normaalne. Kui stressi on aga igapäevaselt liiga palju ja see on inimest pikaajaliselt saatnud, võib see viia terviseprobleemide tekkimiseni. Ja kahjuks ei pruugi sellest puutumata jääda ka meie silmad ja nägemine.

Kui sinu aju saab signaali tõusnud stressitaseme kohta, vabanevad stressihormoonid kortisool ja adrenaliin, mis algatab „võitle või põgene“ reaktsiooni. Selle reaktsiooni tulemusena tõuseb südame löögisagedus ja vererõhk, mis aitab sinu kehal asuda oma elu eest kas võitlema või siis hoopis ära põgeneda. „Võitle või põgene“ reaktsioon mõjutab ka meie nägemissüsteemi ning vastureaktsioonina võib tekkida silmade väsimus, kuivus või näiteks peavalud. Kui aga „võitle ja põgene“ reaktsioon kestab pikalt ja igapäevaselt ehk inimene on kimpus kroonilise stressiga, võib selle tõttu suureneda rõhk ka silmades, mille tulemuseks võib olla udune nägemine, pikemas perspektiivis nägemisnärvi kahjustumine ja haigus nimega glaukoom.

Seega võib mitmete uuringute tulemuste põhjal öelda, et kui inimesel on depressioon, krooniline stress või ärevus, võib see väljenduda silmaprobleemides nagu udune nägemine, kuivad silmad, ülim valgustundlikkus, silmade tõmblemine ja ka suurenenud hõljumite arv vaateväljas. Samuti võib suureneda risk ka tõsisteks, nägemist kahjustavateks silmahaigusteks nagu glaukoom, optiline neuropaatia, diabeetiline retinopaatia ja vanusega seotud kollatähni degeneratsioon.

Depressioon teeb maailma sõna otseses mõttes halliks

Kas teadsid ka seda üllatavat fakti, et maailm võib depressiooni all kannatava inimese silmade läbi olla sõna otseses mõttes hall? Teadlased on pikalt uurinud seoseid depressiooni ja silmade funktsioonide vahel ning nüüd on jõutud arusaamale, miks depressiooniga võitlevad patsiendid näevad maailma hallides ja kahvatutes toonides.  Selle põhjuseks on seisund, mida nimetatakse vähenenud kontrastitundlikkuseks. Teisisõnu, kui ajukeemia on “paigast ära”, võib ka informatsiooni edastamine ajust silmadesse olla häiritud, mille tõttu muutub ka visuaalne taju. Selle tulemusena tunduvadki mustrid ja värvid inimese jaoks vähem erksad.

Ka see, kui hästi või halvasti me näeme, mõjutab meie vaimset tervist. Ümbritsevast maailmast võtame me 80 % informatsioonist vastu tänu nägemisele, seega on nägemisel meie elukvaliteedile ülisuur roll. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on umbes 2.2 miljardil maailma elanikkonnast nägemishäired - vanusega seotud kollatähni degeneratsioon, katarakt, diabeetiline retinopaatia, glaukoom ja korrigeerimata refraktsioonivead, mis väljenduvad nägemise languses või kaotuses ja mille tõttu on raskendatud inimese normaalne igapäevaelu.

Seega pole ka üllatav statistika, et nägemishäirete alla kannatavatel inimestel on tõenäosus ärevushäireteks, depressiooniks ja teisteks vaimseteks probleemideks ja haigusteks korduvalt suurem, kui neil, kellel on nägemine korras.

Jätkates aga positiivsel noodil, on paljudel juhtudel meil kõigil võimalik oma silmade, nägemise ja seeläbi oma vaimse tervise jaoks, ka palju ise ära teha. WHO raportis oli välja toodud ka fakt, et 2.2 miljardist juhtudest poolest ehk 1.1 miljardil juhul, oleks olnud võimalik nägemishäireid ära hoida.

Kokkuvõtteks võibki öelda, et vaimse tervise korras hoidmiseks on tarvis hoolt kanda ka nägemise ja silmade eest. Mida siis teha, et toetada oma nägemist ja seeläbi ka oma vaimset ning füüsilist tervist ning vastupidi?

Hoolitse oma silmade ja nägemise eest!

•  Ülioluline on ennetav ja regulaarne silmade kontroll. Igal aastal peaks käima silmauuringul. Mida varem avastada mõni nägemisega seotud probleem, seda tõenäolisem on, et seda saab ka ravida või kontrolli all hoida.

 

•  Kui inimesel on probleeme refraktsioonivigadega ehk näiteks lühinägelikkusega, siis on vajalik korrigeerivate läätsede ehk prillide või kontaktläätsede kasutamine. Tänu nägemisabivahendite kasutamisele, on võimalik paremini saada kätte informatsiooni meid ümbritsevast maailmast ja elada elu täisväärtuslikumalt. Samuti on see oluline ohutuse seisukohast, sest kui nägemine on udune, muutub ka tasakaalu- ja reaalsustaju, distantside tajumine on erinev ning ka olulised detailid võivad jääda märkamata.

 

• Füüsiliste ja vaimsete meditsiiniliste seisundite korral on väga oluline pöörduda arsti poole, et leida õige ravi, ennetamaks põhihaigusega kaasnevaid teisi seisundeid organismis. Näiteks diabeedi puhul aitab veresuhkru ja -rõhu stabiilsena hoidmine silmaprobleeme ennetada.

 

• Tasub kasutada tänapäevaseid võimalusi oma nägemise parandamiseks läbi elukvaliteeti oluliselt tõstvate lühinägelikkust korrigeerivatele laseroperatsioonide või katarakti operatsioonide.

 

Hoolitse enda heaolu eest, sest see mõjub positiivselt ka nägemisele!

• Toit on meie kütus! Mida kvaliteetsem ja tervislikum on meie toit, seda tervem ja õnnelikum on ka meie keha ning muidugi ka silmad. Näiteks on mitmed uuringud leidnud, et hästi tasakaalustatud ja tervislikul toitumisel on tugev seos ka meie vaimse heaoluga ning see võib aidata ära hoida vaimse tervise seisundeid nagu stress, ärevus ja depressioon.

 

• Liikumine on võtmesõna mitmete haiguste ennetamises ja ravis, samuti tervist tugevdava eluviisi kujundamises. Uuringute tulemustest on ka selgunud, et liikumine kaitseb aju stressi ja depressiooni eest. Iga päev tuleks leida minimaalselt 30 minutit, et liikuda ja tänu sellele oma keha ja vaimu turgutada. Nädalas peaks olema ka 2-3 aktiivset tegevust või trenni, tänu millele pulss tõuseb ja keha muutub kergelt higiseks. 

 

• Ka õues päevavalguse käes viibimisel on sinu ja sinu laste füüsilise tervise ning nägemistervise jaoks oluline roll! Hiljutise uuringu tulemustest selgus, et kui lapsed veedavad päevas vähemalt ühe tunni õues päevavalguse käes, väheneb müoopia ehk lühinägevuse tekkimise oht pea 50 % võrra. Rohkem infot uuringu kohta leiad SIIT! 

 

• Tervist toetava eluviisi juurde ei käi suitsetamine, liigse alkoholi või teiste mõnuainete tarbimine. Seega kui soovid, et sinu vaimne ja füüsiline tervis oleksid paremas seisukorras, tuleb need harjumused oma elus kriitilise pilguga üle vaadata.

 

• Kui tunned, et oled oma mõtete ja emotsioonidega ummikusse sattunud ja ei oska enam ennast ise aidata, siis pöördu kindlasti pigem varem kui hiljem perearsti poole, et oma vaimse tervise seisukorda arutada ning leida edasine sobiv lahendus!

 

• Lisaks on ülioluline praegusel ekraaniajastul teadlikult mõelda ka oma silmadele ja nende säästmisele. Loe lähemalt, kuidas sa saad väga lihtsate nippidega oma silmi paremini hoida SIIT!