Märt Israel: “Tasub alustada silmauuringust!”

Aasta alguses tegi KSA-s silmade laserprotseduuri Märt Israel, kes on spordipublikule tuttav kui endine kettaheitja. Märt taandus tippspordist viis aastat tagasi ja tema säravamate saavutuste hulka kuuluvad Daegu kergejõustiku MM’i 4. koht, Shenzheni üliõpilasmängude 1. koht ja Pekingi olümpiamängude 14. koht. Praegustest hobidest on südamelähedane tõstmine, olles ka sellel alal veteranklassi Eesti meister, ning jalgrattaga sõit. Lisaks töötab Märt projektijuhina büroodele ja hotellidele interjöörilahendusi pakkuvas ettevõttes Standard. 
Fotod: Marko Mumm ja erakogu

Läätsed – tülikad ja kulukad 

Prillikandja ei ole Märt eriti kunagi olnud ning enamasti eelistas ta kontaktläätsi. Nende kasutamine oli aga äärmiselt tülikas – seda nii igapäevaselt, kui ka trennis, võistlustel ja reisimisel. Lisaks on see ka üsna arvestatav kulu, mis võis küündida kuni 50 euroni kuus.

Kord läks Märdil USA-s spordilaagris silmas olev lääts rulli ja see tuli eemaldada. Ka varu polnud kaasas, mis tähendas, et sportlane pidi ilma retseptita lähimalasuvasse optikapoodi minema. Olukord päädis sellega, et uute läätsede saamiseks tuli esmalt silmi kontrollida ning taaskord kujunes ettevõtmine päris kulukaks. “Aga hea, et niigi läks”, tõdes Märt, “sest kui poleks läätsi saanud, oleks pidanud halva nägemisega ringi käima.”

Eelarvamus lükkas otsust edasi

Märt tunnistab, et tal oli varasemalt eelarvamus seoses raskuste tõstmise ja laserprotseduuriga. Tõstmisest tulenev suur pingutus võib tõepoolest silmapõhjasid mõjutada, kuid kontrolli ja konsultatsioonile oleks võinud mehe sõnul sellegipoolest minna, mitte ise arvata ja eeldada.

Viimase tõuke laserprotseduurile tulekuks andis hea juhus, kui Märt nägi tuttavat, kes on ühtlasi silmaarst Ants Haaveli sõber ning kellelt ta KSA kohta uuris. Ka mõned töökaaslased olid teinud silmade laseropi, mis pani mõtlema, et ehk tasuks see endalgi ette võtta.

Protseduur ise oli Märdi sõnul OK! Lauale pikali minek tekitas arusaadavalt veidi ärevust, kuid kõik toimuv oli kenasti ära seletatud ning läks lihtsalt ja kiiresti. Hiljem mõtles Märt, miks ta juba palju varem ei võtnud silmade korda tegemist endale eesmärgiks?

Protseduuri läbimine andis vabaduse

Taastumine läks Märdil ootuspäraselt, mis tähendab, et alguses olid silmad kohati vesised ja valgustundlikud. Tööle sai naasta siiski üsna ruttu ja abiks oli arvutiekraani pildi suurendamine. Peamine, mis pärast protseduuri muutus, oli hommikune rutiin – see tähendab, et enam ei olnud tarvis läätsedega tegeda. Nüüd on ka mugavam maski kanda, sest protseduurieelsel prillikandmise perioodil läksid klaasid pidevalt uduseks. Ka trenni teha on mõnus ja miski ei tekita ebamugavust – tunne on lihtsam ja vabam.

Kui uurisime, mida ütleks Märt inimestele, kes kaaluvad laserprotseduuri, aga keda veel hirm tagasi hoiab, vastas ta: “Karta pole midagi! Tasub alustada silmauuringust.”
 

Kolm asja, mis on Märdi elus nüüd teisiti, kui silmad on korras:

1. Vabaduse tunne, sest läätsede kandmine kammitses.
2. Hommikune rutiin – n-ö ärkad ja tegutsed, ega pea muretsema, kas läätsed on otsas.
3. Reisimine – seda saab edaspidi oluliselt mugavamalt teha.