Marko Asmer: “Läätsedeta on elu palju lihtsam!”
Endine profisportlane ja eriliselt positiivne inimene Marko Asmer mõtles juba ammu, et võiks läätsedest loobuda ning laseroperatsiooni teha. Mõeldud-tehtud! Paar nädalat tagasi külastas Marko KSA Silmakeskust ning nüüd näeb ta hästi nii lähedale kui kaugele.
"Ma uurisin tegelikult juba aastaid tagasi erinevaid võimalusi, kuidas oma lühinägelikkusest lahti saada. Kogu aeg oli aga nii kiire ja seetõttu lükkus operatsioon pidevalt edasi. Nüüd oli aeg õige ning kuna mul üks sõber oli KSA Silmakeskuses opil käinud, siis ta ütles, et ma pean kindlasti teie juurde tulema," naerab autovõidusõitja.
Läätsed muutsid võidusõidu vahel väga keeruliseks
Marko otsustas prillidest vabaneda, sest aeg oli selleks sobiv. "Prille ma kandnud pole, sain oma auto-ja kardisõidud ka läätsedega tehtud. Siiski oli läätsedega vahel ebamugavam, sest mõnikord juhtus, et tuul puhus läätse silmast ning siis pidin võistlema nii, et nägin ühest silmast väga kehvasti," jutustab Eesti Kardiliidu president.
Kuigi Marko on tõeliselt positiivne inimene ja näeb asjades alati head, meenutab ta praegu, kuidas lühinägelikkus ta elukvaliteeti ikkagi pärssis. Vormeliäss teab hästi, kui muserdav oli igal õhtul läätsed ära võtta, hommikul jälle silma panna, vedelike ja konteineritega jamada ning muudkui nendest sõltuv olla. "Tüütu oli ka see, et näiteks ujuda ei saanud korralikult, kogu aeg pidi mõtlema nägemise peale. Vahel näiteks motikaga sõites pritsis muda ning pori ja kui need silma läksid, siis koos läätsega oli see kombinatsioon ikka väga ebamugav," kirjeldab aktiivse eluviisiga mees.
Opieelne hirm on põhjendamatu
Kuigi Marko praegu enam profitasemel vormelisõitja pole, tegeleb ta alaga hobi korras edasi. Ka töö on tal selle harrastusega seotud, sest ta on mitmete välismaa tiimide juures abiks, koolitades muuhulgas ka noori sõitjaid. Ehk annab noortele oma talenti edasi. "Nüüd saan palju mõnusamalt istuda auto- või kardirooli ega pea mõtlema läätsedele või sellele, mis juhtub, kui keset sõitu lääts silmast ära tuleb. Ka hommikuti on hea kerge – ärkan üles ning näen kohe, mitte ei pea vannituppa jooksma ja kontaktläätsesid silma toppima, enne kui midagi sellest maailmast aru saan," räägib ta optimistlikult, kuidas elu on nüüd paremaks muutunud.