Lastearst Dr. Paul Thomas- toksiinidest ja nende ohtudest lastele.

11. aprill 2018

Toksiinid, toksiinid, toksiinid: Tervete laste kasvatamine mürgitatud maailmas

Kui Brayen Perez oli üheksa-aastane, jooksis ta kööki, haaras kapilt karastusjoogi Gatorade pudeli ja võttis sellest suure lonksu. Hetke pärast karjus poiss valudes, tema kurk ja suu põlesid. Tal polnud aimugi, et tema isa oli naabrilt laenanud ummistuse lahustamiseks torupuhastusvahendit Drano ja valanud selle karastusjoogi pudelisse. Brayen veetis järgmised 32 päeva intensiivravipalatis, ta oli võimetu neelama ja rääkima, teda toideti toidutoru kaudu. Tänaseks on tema seisukord paranenud, ent isa pole siiani suutnud endale andestada.

Ameerika Ühendriikides on lapsed saanud mürgituse ka klaasipesuvedeliku (peeti karastusjoogiks Kool-Aid) ja tõrvikuõli (peeti õunamahlaks) tõttu. Osa neist taastub. Teistel ei ole nii palju õnne. Kuigi Oklahoma mudilane Jhonethyn Bumpas toimetati kiiresti haiglasse, suri ta kolm tundi pärast sellist eksimust.

Vanematel ei ole keeruline mõista kemikaalide ääretut toksilisust ja vajadust hoida need lastele kättesaamatus kohas. Ent vanematel on raske aru saada, et kuigi väike kogus igapäevaselt kasutuses olevatest kemikaalidest ei ole koheselt mürgised, võivad need pikas perspektiivis mõjuda meie laste tervisele laastavalt, eriti nende arenevatele ajudele.

Ma räägin lastevanematele, et kui tegemist on mürkainetega, ei võrdu üks pluss üks kaks: see võib võrduda hoopis kümme või sada. Kui me segame kokku väikeseid koguseid mürkaineid, võib see luua palju suurema negatiivse efekti, kui kokkupuude iga mürkainega eraldi. Sinu laps võib vastu pidada korduvale kokkupuutele kahjuliku ainega, aga mürgid kuhjuvad tema kehas ja võivad tekitada kahju pikema ajaperioodi jooksul (nagu ka näiteks suitsetamine ja röntgen). Mürkainete kogus, kehasse sisenemise viis ja kestus, inimese individuaalne vastuvõtlikkus kemikaalile ja teiste mürkainete sisaldus kehas, on kõik olulised aspektid mürgistuse juures. Mürkainete suhtes on kõige tundlikumad arenevad looted ja vastsündinud. 

Kõige enam muretsen sinu lapse aju pärast

Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse hinnangul on autismispektri häire ühel Ameerika lapsel neljakümnest.

Lisaks autismile on laste hulgas näha ka teiste vaimse tervise probleemide, näiteks tähelepanuhäirete, ärevuse ja depressiooni kasvu.

Kahtlemata on siin oma roll geenidel, ent ma usun, et me mürgitame oma laste ajusid, lastes neil kokku puutuda testimata kemikaalide ja tuntud neurotoksiinidega ning seda ajal mil lapsed on kõige haavatavamad ja arenevad väga kiiresti. Autism on keskkondlik häire, epideemia, mille oleme põhjustanud, kuna pole suutnud praktiseerida tõendipõhist meditsiini. Ma räägin seda kõike mitte hirmutamiseks vaid innustamiseks. Me peame tundma meid ümbritsevaid mürkaineid, mis mõjuvad närvisüsteemi arengule kahjulikult ja tõenäoliselt panustavad autismiepideemia ja teiste vaimse tervise probleemide tekkimisse. Vaid sellisel juhul on meil võimalik neid vältida ja saada terve laps. 

Minu vastuvõtule tulevad tihti autismi või muu neuroloogilise häirega last kasvatavad perekonnad. Seda põhjusel, et olen suutnud aidata selliseid lapi läbi integratiivse ehk tervikliku meditsiini praktiseerimise. Selline lähenemine edendab lapse enda loomulikku biokeemiat ja võimaldab neil paraneda ning taastuda parimal võimalikul viisil. Mul ei ole autismile spetsiaalset ravi – kahjuks pole seda kellelgi. Ent ma olen avatud pilguga arst, kes ei karda end harida toimivate ravimeetodite osas, et vaadata last tervikuna ja muuta meditsiin isiklikuks. Ma kuulan vanemaid. Minu poolt kasutuses olevat lähenemist hindavad ka paljud funktsionaalse meditsiini arstid ja naturopaadid (arstid kellel on nii Lääne kui alternatiivse meditsiini väljaõpe), ent samuti tervikliku meditsiini arstid nagu mina. Me püüame mõista nende haiguste põhjusi, mida me ravime. Me testime geneetilisi haavatavusi. Me ravime läbi biokeemia taastamise, aitame kehal ise toksiine väljutada ja kasutame toitumist koos ravimitega, et taastada kahjustunud tervist.

Kuidas ma tean, et autism on midagi sellist, millele põhjustamisele arstid ise kaasa aitavad? Tean seda tänu rohkem kui tuhandele lapsele, kes on sündinud minu arstipraksise perekondadesse, sellistele vanematele, kes järgivad minu vaktsiinisõbralikku plaani. Nende laste puhul pole avaldunud mitte ühtegi uut autismijuhtumit.

Ja ma pole üksi. Minu arstidest kolleegid üle kogu maa, kes on valinud sarnase vaktsiinisõbraliku lähenemise – vaktsineerinud vastsündinuid parajate vaheaegadega ja hoidunud autismi riskiga laste vaktsineerimisest, on näinud imelisi tulemusi. Seda näitavad allolevad numbrid:

Autismidiagnoosiga lapsed, kelle vanemad on järginud põhivoolu lastearstide nõuandeid: üks neljakümne viiest lapsest.

Autismidiagnoosiga lapsed, kelle vanemad järgisid vaktsiinisõbralikku plaani: null.

Toksiinid, mis võivad olla seotud aktiivsus- ja tähelepanuhäirete, ärevuse, autismi ja teiste vaimse arengu mahajäämustega

Atsetaminofeen (ehk paratsetamool) – valuvaigisti, mis sisaldub rohkem kui 600 käsimüügi- ja retseptiravimis, muuhulgas leidub seda ravimites Paracetamol, DayQuil, Robitussin, Sudafed, Tylenol ja Vicks.

Alumiinium – metall, mida kasutatakse abiainena vaktsiinides ja teistes ravimites, samuti leidub seda lisaainena veeni kaudu manustatavates toitainetes

Aspartaam (tuntud ka kui E951) – kunstlik magusaine, mida kasutatakse suhkruasendajana töödeldud toitudes ja jookides

Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid – mürkained, mis häirivad inimese hormoonsüsteemi tööd. Nendeks kemikaalideks on pestitsiidid, herbitsiidid, keemilised pehmendajad plastikus, põlemist takistavad ained ja kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses, erinevates tootmis- ja tööstusprotsessides ja haiguste kontrolli all hoidmiseks. Tuntud endokriinseid häireid põhjustavateks aineteks on BPA (bisfenool A), DDT (diklorodifenüültrikloroetaan), DEHP, DES (Dietüülstilbestrool), dioksiin, PCB (polüklooritud bifenüülid) ja PCBE.

Fluoriid – kemikaal, mida lisatakse joogiveele ja mida leidub hambapastas, pestitsiidides, teflonpannides ja töödeldud toitudes ning jookides

Metanool – kemikaal, mida leidub sigaretisuitsus, konserveeritud ja purgitoitudes, suitsutatud kalas ja lihas ja kõigis toiduainetes, mis sisaldavad aspartaami

Elavhõbe – element, mida leidub tiomersaalis (elavhõbeda baasil säilitusaine, mida kasutati Ühendriikides laialdaselt vastsündinutele mõeldud vaktsiinides kuni aastani 2001 ja mida siiani kasutatakse mõnes gripi, difteeria, teetanuse, läkaköha ja meningokoki-nakkuse vaktsiinis). Lisaks leidub seda hambatäidistes, kalas, mereandides ja loomades, kes söövad toiduks kalu (merevette jõuab elavhõbe õhu kaudu kivisöe põletamise ja alumiiniumi sulatamise tehastest).

Meile on kahjulik see, mida me ei tea

Ma tunnen üht arsti, kes jälgis aastaid kuidas tema poeg võis päevast päeva tundide kaupa mänguautosid rivisse seada, suutmata tunnistada, et tema poja ajuga võib midagi valesti olla. Isa oli veendunud, et „ta on lihtsalt poiss“. Ema oli samal meelel. Lasteaias ei suutnud poeg tähestikku selgeks õppida ja tal puudus peaaegu täielikult mälu ning võime meenutada. Kool oli tema jaoks eriti raske. Alles siis, kui poeg tuli kolmandas klassis koolist koju ja ütles isale: „Isa, ma olen klassi kõige rumalam laps“, suutsid vanemad endale tunnistada, et midagi on tõepoolest valesti.

Uuringud näitasid, et selle väikese poisi kehas oli väga suurel hulgal raskemetalle, MTHFR geeni defekt, mutatsioon geneetilises koodis, mis põhjustab ainevahetuse häireid ja mille tõttu on organismil raske mürkainetest vabaneda.

Enne kui nad mõistsid poja tervisehäire tõsidust, ei mõelnud nad töödeldud toidu vältimise, orgaanilise toitumise, vee filtreerimise ja muul moel mürkainetest eemalehoidmise peale. Arstist ja medõest abielupaar ei arvanud kunagi, et peaksid kahtluse alla seadma vaktsiinide vajaduse või ajastuse, ultraheli või ükskõik millise muu arstide pool soovitatud sekkumise. Ent nende poega oli järk-järgult mürgitatud ja seda läbi kokkupuute kahjulike toksiinidega.

Loomulikult süüdistas minu sõber pojaga juhtunus ennast. „Meie tegime seda talle“, oli ta veendunud. „Mu naine jõi kogu raseduse vältel Crystal Light karastusjooki. Ta võttis atsetaminofeeni iga valu ja vaeva pärast ning nõustus iga ultraheliuuringuga“.

Kas tõesti oli see nende süü? Või nende lastearsti süü? Või valitsuse? Kas süüdi on hoopis ravimifirmad? See ei oma tähtsust. Oluline on see, et nende poja aju väärtalitust ja õppimisraskusi oleks saanud vältida. Selline lugu võib juhtuda kellega tahes.

Meie lapsed teavad, et me armastame neid ja kui teeme neile liiga, siis mitte kunagi tahtlikult. Ent ma kutsun teid üles käituma sihilikult – harige end ja otsustage teha väikeseid, aga eluliselt tähtsaid muutusi, mis parandavad iga aspekti teie lapse tervises. 

Kas atsetaminofeen (paratsetamool) kutsub autismi esile?

Aspiriin oli Ameerika Ühendriikides peamine valuvaigisti kuni 1980. aastate alguseni, mil ilmusid tõendid aspiriini väidetavast seosest Reye sündroomiga, harvaesineva, ent surmava haigusega, mis avaldub aju ja maksa pundumises. Kuna mure Reye sündroomi pärast üha kasvas ja firma Johnson&Johnson tegi väga edukat reklaami, suudeti 1980. aastate keskpaigas aspiriin kui rasedate naiste ja väikeste laste peamine valuvaigisti ning palavikualandaja asendada atsetaminofeeniga. Viimane on Tylenoli ja veel enam kui 600 käsimüügi- ja retseptiravimi peamine koostisosa (näiteks leidub seda ravimites Paracetamol, NyQuil, Sudafed ja Percocet.

Ent aastal 2008 avaldas viieliikmeline teadlaste rühm Stephen Schultzi juhtimisel California Ülikoolis San Diegos olulise uurimuse, milles võrreldi 83 autismi diagnoosiga last 80 lapsega, kellel autismi ei ole. Uurimus näitas, et lastel, kellele manustati Tylenoli pärast seda, kui neid vaktsineeriti leetrite, mumpsi ja punetiste vastu, oli oluliselt suurem tõenäosus autismi avaldumiseks kui nendel, kellele Tylenoli ei manustatud. Kuigi nimetatud uurimusel oli mitmeid nõrkusi (võrdlemisi väike katsealuste hulk, tuginemine vanemate mälestustele ja meditsiiniliste väljavõtete puudumine), olid järeldused märkimisväärsed. Laste puhul, kellele anti 12 ja 18 elukuu vahel atsetaminofeeni, oli autismi diagnoosi tõenäosus 20 korda kõrgem, kui lastel, kellele anti ibuprofeeni või kellele ei antud valuvaigisteid üldse. Lisaks andsid autismi diagnoosiga laste vanemad teada leetrite, mumpsi ja punetiste vastase vaktsiini järel avaldunud kõrvalnähtudest nagu palavik, nahaärritus, kõhulahtisus, ärrituvus ja haigushood, erinevalt nendest vanematest, kelle lastel autism ei avaldunud.

Ainuüksi see uurimus ei pruugi olla piisav, et meditsiinitöötajad ja lapsevanemad lõpetaksid atsetaminofeeni kui efektiivse valuvaigisti kasutamise. Ent kui võtta arvesse ka teisi avaldatud uurimusi ja laborikatseid, oleks pidanud Schultzi uurimuse järeldus, mis seostab atsetaminofeeni autismiga, tõstatama suure punase hoiatuslipu. 1980. aastatel laborirottidel ja 1990. aastatel teistel imetajatel läbiviidud uurimused on andnud meile teadmise, et atsetaminofeen, eriti koos testosterooniga, võib põhjustada kaose elusates rakkudes, kuna põhjustab mitokondri häireid ja olulise antioksüdandi glutatiooni ammendumist. Ma ütlen patsientidele, et glutatioonist tuleb mõelda kui looduse mopist – hädavajalikust biokemikaalist, mida keha vajab selleks, et siduda mürkaineid ja viia need kehast välja. On leitud, et autismi diagnoosiga lastel on glutatiooni tase kehas madalam kui teistel. Andes lastele, kes on autismi avaldumisele altid, Tylenoli ja teisi atsetaminofeeni sisaldavaid ravimeid ning kui kombineerida seda veel tuntud neurotoksiinide manustamisega (näiteks alumiinumiga läbi vaktsiini süstimise), võib see nende aju jaoks saada viimaseks piisaks karikas.

Hiljutine uurimus Massachusettsi ülikooli teadlaste poolt paljastas, et autismi esineb palju sagedamini ümberlõigatud poisslastel. Teadlased ei arva, et autismi põhjustab ümberlõikamine, vaid valuvaigisti, mida vastsündinud poistele selle protseduuri ajal manustatakse. Seega viitab üha suurem hulk eksperimentaalseid ja kliinilisi tõendeid atsetaminofeeni seotusele autismi ning teiste vaimse tervise kõrvalekalletega. Tõenäoliselt kõige murettekitavam on Taanis läbiviidud uuring rohkem kui 64 000 ema ja lapsega, mis avaldati 2014. aastal ajakirjas JAMA Pediatrics ja milles järeldati, et atsetaminofeeni (kuid mitte ibuprofeeni) tarvitamine raseduse ajal on seotud märgatavalt kõrgema tähelepanuhäirete avaldumise riskiga nende lastel. Mida rohkem atsetaminofeeni emad raseduse ajal manustasid, seda suurema tõenäosusega avaldusid lastel tõsised aktiivus- ja tähelepanuhäired ning hüperaktiivsus.

Kui ma 1980. aastatel meditsiinikoolis õppisin, räägiti meile, et Reye sündroomi riski tõttu on aspiriini andmine vastsündinutele ja väikestele lastele liiga ohtlik. Mul on kahju tunnistada, et ma olin atsetaminofeeni revolutsiooni aktiivne osaline. Noor, energiline ja innustav firma Johnson&Johnson müügiesindaja külastas haiglat, tõi meile hilisesse vahetusse sõõrikuid, jagas meile tasuta tootenäidiseid ja trükiseid aspiriini ohtude ning Tylenoli kasulikkuse kohta, mida saime oma patsientidega jagada. Kõhklematult andsime lastele Tylenoli vahetult enne vaktsineerimist ja soovitasime vanematel seda kasutada ka pärast vaktsineerimist, eriti pärast täisrakulise läkaköhavaktsiini manustamist, mis oli kurikuulus kõrge palaviku ja haigushoogude põhjustamise poolest (nüüdseks on täisrakuline vaktsiin kasutusest eemaldatud). Kliiniliselt nägime, et atsetaminofeeni manustamine kahandas haigushoogude sagedust pärast vaktsineerimist, seega me soovitasime seda vanematele tungivalt. Meil polnud aimugi, et meie soovitused võivad aidata kaasa neuroloogiliste kahjustuste, arengupeetuse ja immuunsusega seotud probleemide kasvule laste hulgas.

Aastate jooksul on aga aspiriini ja Reye sündroomi omavaheline seos korduvalt kahtluse alla seatud. 2007. aastal avalikustati laiaulatuslik ülevaade, milles järeldati: „Aspiriini manustamise ja lastel avalduva Reye sündroomi väidetavat seost ei kinnita ükski piisav tõend“. Ent atsetaminofeeni kasutamine sünnieelselt ja väikelapseeas jätkuvalt kestab, kuigi selle vastu on kasvav hulk tõendeid.

Atsetaminofeeni kasutamise vastu on ka teisi argumente. See on peamine akuutse maksapuudulikkuse põhjustaja Ameerika Ühendriikides; vähemalt üks meta-analüüs ja üks hoolikalt koostatud juhuvalikuga uurimus on leidnud, et see pole tegelikult väga efektiivne valuvaigisti; see paistab põhjustavat häireid maksa töös isegi siis, kui seda manustatakse ettenähtud koguses. Kuna seda leidub väga paljudes erinevates toodetes ja vanematel ei ole kombeks lugeda põhjalikult kõikide ravimite koostisosade nimekirja, on väga kerge lapsele tahtmatult manustada atsetaminofeeni mürgises koguses.

Arvan, et kuni meil pole rohkem informatsiooni, on atsetaminofeeni sisaldavate ravimite soovitamine rasedatele ja väikestele lastele arstide poolt vastutustundetu ja lausa ohtlik. Osa uurijaid, näiteks Duke’i ülikooli meditsiinikooli kaasprofessor dr. William Parker, kes on uurinud immuunsüsteemi väärtalitlusi rohkem kui kümme aastat, usub, et kui atsetaminofeeni manustamine rasedatele ja vastsündinutele lõpetataks, langeks autismi avaldumine koheselt ja olulisel määral. Selleks, et oma laste ajusid ja kehasid paremini kaitsta, soovitan lapsevanematel lõpetada atsetaminofeeni kasutamine raseduse ajal ja imikueas.

Lisaks soovitan rasedatel ja väikeste laste vanematel olla ettevaatlik ka ibuprofeeni kasutamisega. Kuigi see valuvaigisti on vähem toksiline kui atsetaminofeen, võib ibuprofeen kui mittesteroidne põletikuvastane ravim põhjustada maohaavandeid, veritsust ja auke sooleseintes või maos, mistõttu võib välja kujuneda lekkiva soole sündroom ja tsöliaakia. Enamik arste ei ütle sulle, et mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen vastutavad igal aastal rohkem kui 100 000 haiglaravile sattumise ja 16 000 surma eest.

Õnneks on olemas mitmeid tõhusalt toimivaid mittetoksilisi valikuid, kui sinul või sinu lapsel on tarvis valuvaigistit. Peavalud ja raseduse ajal tekkivad valud on tihti põhjustatud vedelikupuudusest, liigväsimusest või stressist. Ravides neid põhjuseid massaaži, paremate magamisharjumuste, efektiivsete stressimaandamise tehnikate ja vedelikutarbimise abil, on võimalik saada häid tulemusi. Lisaks väitsid rasedad naised ja väikesed lapsed tundvat kergendust, kui nende laubale asetati jahe ja niiske lapp, millele oli tilgutatud lavendliõli – sellist teguviisi soovitab Yale ülikoolis õppinud integratiivse peremeditsiini doktor Aviva Romm. Peavalude sagedaseks põhjuseks on ka magneesiumipuudus, seega võib abi olla Epsomi soola vannidest, mis aitavad magneesiumil naha kaudu imenduda. Magneesiumirikaste toitude (tumedad lehtköögiviljad, pähklid, seemned, oad ja toiduahela madalama astme kalad) söömine on samuti turvaline ja tõhus viis oma kehale head teha ilma kahjulike kõrvalmõjudeta (väljaarvatud kalalõhn). Lõpetuseks kurkum, vürts, mida saadakse ingveri-laadsest juurest ja mida armastatakse India köögis, on võimsa põletikuvastase toimega.

Nii täiskasvanud kui lapsed on saanud peavalule leevendust, kui on joonud kurkumi ja vee segu (segada neljandik teelusikatäit kurkumit 250 ml vees alla 5-aastastele lastele, pool teelusikatäit 5-10-aastastele lastele ja terve teelusikatäis kurkumit vanematele kui 10-aastastele lastele ja täiskasvanutele). Ma soovitan varuda tühje ravimikapsleid, täita need jahvatatud kurkumiga ja võtta neid atsetaminofeeni ja ibuprofeeni asemel.

Postituse algallikas:
Dr. Paul Thomas " The Vaccine-Friendly Plan: Dr. Paul's Safe and Effective Approach to Immunity and Health-from Pregnancy Through Your Child's Teen Years"


Samal teemal: 
1. CNN "Teadusuuring väidab, et ibuprofeen on seotud meeste viljatusega."
2. Curcumin prevents paracetamol-induced liver mitochondrial alterations. Pubmed Data : J Pharm Pharmacol. 2016 Jan 15. Epub 2016 Jan 15. PMID: 26773315 Article Published Date : Jan 14, 2016Authors : Luis Fernando Granados-Castro et al.
3. Use of acetaminophen (paracetamol) during pregnancy and the risk of attention-deficit/hyperactivity disorder in the offspring. J Clin Psychiatry. 2016 Mar ;77(3):e312-4. PMID: 27046315 Chittaranjan Andrade
4. 
Association of Acetaminophen Use During Pregnancy With Behavioral Problems in Childhood: Evidence Against Confounding. JAMA Pediatr. 2016 Oct 1 ;170(10):964-970. PMID: 27533796 Evie Stergiakouli, Anita Thapar, George Davey Smith
5. 
Paracetamol use during pregnancy and attention and executive function in offspring at age 5 years. Int J Epidemiol. 2016 Dec 1 ;45(6):2009-2017. PMID: 28031314 Zeyan Liew, Cathrine Carlsen Bach, Robert F Asarnow, Beate Ritz, Jørn Olsen
6. 
The effect on mortality of antipyretics in the treatment of influenza infection: systematic review and meta-analysis. J R Soc Med. 2010 Oct;103(10):403-11. PMID: 20929891 Sally Eyers, Mark Weatherall, Philippa Shirtcliffe, Kyle Perrin, Richard Beasley
7. Video. Professor
Chris Exley​ "Alumiiniumi sisaldus autismidiagnoosiga inimeste ajus."


Video, kus Dr. Paul räägib erinevatest toksiinidest, mis ohustavad lapsi.

Dr. Paul Thomase vaktsiinisõbralik plaan from Green Life on Vimeo.

Teemad

Tagid