Lapsed vajavad immuunsuse kujunemiseks mikroobe – mitte antibiootikume

1. juuni 2018

Kanaada teadlaste väitel vajavad lapsed immuunsuse kujunemiseks mikroobe – mitte antibiootikume. Lastel peab lubama mängida pori ja mudaga, kuna see aitab nende immuunsüsteemi kujundada ja vähendab krooniliste haiguste (nt astma) tekkevõimalust. 

Jah, käte pesemine on väga tähtis. Viiruste ja gripi hooajal on see lausa kriitilise tähtsusega, eriti kui soovite kedagi haiglas külastada. Probleem – vähemalt läänemaailmas – seisneb aga selles, et lapsevanemad on puhtuse pidamisega liiga kaugele läinud.

„Uued teadusuuringud kinnitavad, et mikroobide hävitamine kätedesinfitseerijate, antibakteriaalsete seepide ja liigagi heldekäeliselt manustatud antibiootikumidega mõjub meie laste immuunsüsteemile negatiivselt,” ütleb mikrobioloog ja uue raamatu „Let Them Eat Dirt: Saving Our Children from an Oversanitized World” üks autoritest Marie-Claire Arrieta.

Calgary Ülikooli abiprofessor Arrieta ja tema kaasautor, hinnatud mikrobioloog Brett Finlay, väidavad, et tänapäeva lapsed kasvavad ülipuhtas keskkonnas. Ent liigne puhtus rajab teed kõiksugu kroonilistele haigustele alates allergiatest lõpetades ülekaaluga. Järgnevalt on toodud kokkuvõte Arrietaga tehtud "Toronto Star'is " ilmunud intervjuust, kus ta selgitab oma seisukohta lähemalt.


Mis inspireeris teid ja Finlayd kirjutama raamatut Let Them Eat Dirt”? 

Mikrobioloogidena oleme uurinud seedetraktis elavaid mikroobe, mida nimetatakse soole mikrobioomiks. Viimastel aastatel on nii meie kui teiste laborite uuringud näidanud, et mikrobioomi tervisest inimese esimestel eluaastatel sõltub tema pikaaegne tervis. Ja kuna me oleme mõlemad lapsevanemad, siis arvasime, et meie teadusavastustest võiks kasu olla ka teistele lapsevanematele ja laste hooldajatele.


Sellest on varemgi juttu olnud, kuidas antibiootikumide liigne kasutus võib kaasa tuua antibiootikumidele resistentsed infektsioonid haiglates, mida on täheldatud vanemaealistel ja teistel nõrgema immuunsusega inimestel. Ent mulle tundub, et selle mõju on palju vahetum ja individuaalsem. Milline on seos mikroobide ja lapseeas areneva immuunsüsteemi vahel?

Sünnihetkel pole lapse kehas ühtki mikroobi. Immuunsüsteem pole veel välja kujunenud. Ent nii kui mikroobid pildile ilmuvad, käivitavad nad immuunsüsteemi, et see hakkaks korralikult tööle. Ilma mikroobideta ei suuda immuunsüsteem infektsioonidega võidelda.

Asi polegi niivõrd mikroobide olemasolus kuivõrd selles, mida nad toodavad – molekule ja aineid, mis suhtlevad otse soolestiku seinas olevate rakkudega, aga ka immuunrakkudega, mis asuvad teiselpool soolestiku seina. Nad sõna otseses mõttes treenivad nad välja. Ainult nende mikroobidega kokkupuutel omandab immuunrakk infot ja teadmisi, et teha seda, milleks ta on ette nähtud. Nii suudavad sooles asuvad rakud transportida end keha teistesse osadesse, et seal edasi õppida.


Omal ajal üles kasvades kuulsime harva, et mõnel kaaslasel oleks tõsine pähkliallergia. Oma raamatus puudutate nn hügieeni hüpoteesi teemat. Mis see täpsemalt on?

Hügieeni hüpotees püüab selgitada, miks on allergiad, aga ka laste ülekaalulisus, põletikuline soolehaigus ning isegi autism tõusvas trendis. Seda ei saa selgitada ainult geenidega – need lihtsalt ei muutu nii kiiresti. Uuringud kinnitavad pidevalt, et põhjuseks on muutused mikroobidega kokkupuutumise osas. Lapsed ei puutu enam varajases eas kokku mikroobidega, mida on vaja immuunsüsteemi väljaarenemiseks ja selliste haiguste kujunemise vältimiseks.

 

Kas on midagi, mida lapsevanemad saavad teha – või mitte teha –, tagamaks oma lastele tervisliku mikrobioomi kujunemine ja vähendamaks võimalust, et nende lapsel tekib allergia, astma või mõni muu haigus?

Epidemioloogilised tõendid näitavad, et talu tingimustes üles kasvavatel lastel on tunduvalt väiksem tõenäosus astma tekkeks. Mõistagi ei saa kõik üleöö talupidajaks hakata ja maale kolida, kuid see näitab, et pisut mustem keskkond on tegelikult lapse tervisele parem. Sama kehtib lemmiklooma, eriti koera omamise kohta. Las laps mängib koertega, juba väiksest peale.

Uuringud on ka näidanud, et kui puhastate paaniliselt kõike, mida beebi suhu paneb, on tal suurem tõenäosus astma tekkeks. Astmat tekib vähem lastel, kelle vanemad teevad luti enda suus puhtaks. Kõik see viitab sellele, et elame liigpuhtas keskkonnas, mis toob meile kasu asemel kahju. Hügieen on kahtlemata tähtis ja me ei peaks kindlasti mitte kätepesust loobuma, küll aga tasub seda teha vaid siis, kui see aitab vältida haiguste levikut ehk enne söömist ja pärast tualeti kasutamist. Igal muul ajal pole see absoluutselt oluline. Seega kui teie laps mängib aias mullaga, ei ole vaja teda kohe puhtaks pesta. Sellest ei tõuse mingit kasu. Tuleb leida tasakaal selle vahel, kuidas ennetada nakkushaiguseid, mis on endiselt ühiskonnas suur oht, ja samas lasta lapsel kokku puutuda tema tervisele vajalike mikroobidega.

 

Originaalartikel: Autor Brandie Weikle: " Children need microbes — not antibiotics — to develop immunity, scientists say" Toronto Star 20.oktoober 2016

Samal teemal: "Antidepressant Microbes In Soil: How Dirt Makes You Happy​"

 

Teemad

Tagid