Kuidas mõjutab kaugõpe laste ja noorte nägemist?

Olles mitu aastat elanud koroonapandeemia keskel, hakkame aina enam nägema, milliseid mõjusid see inimeste tervisele avaldab. See ei puuduta mitte ainult vaimset tervist, vaid ka füüsilist. Viimane omakorda hõlmab silmade tervist, eeskätt lastel ja noortel, kes on viimastel aastatel tavapärasest veelgi rohkem aega veetnud ekraanide ees. Pole üllatav, et online-õppe ja digiseadmete hüppeline kasv on aidanud kaasa mitmetele silmadega seonduvatele probleemidele.

Kui lühinägelikkus oli varasemalt peamiselt noorte täiskasvanute probleem, siis tänapäeval on selle avaldumise vanus üha madalamale nihkunud. Lõplikult pole siiski kokku lepitud, mis põhjustab lühinägelikkust – oma roll arvatakse olevat nii geenidel kui ka elustiilil ja nende omavahelisel kombinatsioonil.

Erinevaid digiseadmeid kasutavad lapsed aga juba üsna noorest east alates. Kui viibime niigi palju ekraanide taga, siis distantsõpe suurendab seda aega veelgi enam. Koolide ja kõikvõimalike muude asutuste (sh huvikoolide), sulgemine tekitas olukorra, mil lastel tuli asuda distantsõppele ning hakata veetma tavapärasest rohkem aega arvutite taga.

Põhilised sümptomid, mis pikast ekraani taga viibimisest tekivad, on:

• silmade väsimus, kuivus, punetus ja sügelus;
• raskendatud pilgu ümberfookustamine (lähedale ja kaugele);
• udune nägemine;
• vahel ka valu, torkimis- või ebamugavustunne silmades;
• lisaks ka pea-, kaela- ja kuklapiirkonna valud.

Teleri või arvutiekraani vaatamine iseenesest ei põhjusta silmahaigusi, kuid mõju avaldub selles, et ekraani jälgides ununeb meil tihtipeale silmi pilgutada. Selle tulemusena ei teki piisavalt pisaravedelikku ja silmad muutuvad kuivaks. Pikaajaline ühele kaugusele vaatamine väsitab ka silmalihaseid, mis tekitab silmade väsimust. Samuti võib halvasti mõjuda vale ekraani kaugus ja nurk, eredusaste ning ebasobiv istumisasend.

Mida saaks teha silmade tervise parandamiseks?

• Rohkem ekraanipause, sealhulgas silmi harjutustega treenida. Distantsõppe vahetundidel võiks harjutada kaugele ja lähedale vaatamist ning lisaseadmeid, nagu telefone ja nutikellasid, vaid vajadusel kasutada.

• Korrigeerida ekraani- ja istumisasendit. Arvutiekraani keskpunkt peab olema 15-20 kraadi silmadest allpool. Kuvar peaks olema pigem kaugemal kui lähedal (vähemalt 50 cm) või käe haardeulatuse kaugusel. Kindlasti tuleks vältida ka valgusallikate peegeldumist ekraanilt. Võimalusel eelistada reguleeritava kõrgusega lauda või tooli, mille asend peab olema just vastavalt lapse kehale sätitud. 

• Viibida rohkem õues – see avaldab positiivset mõju mitte ainult silmadele, vaid kogu üldtervisele. Valgus suurendab organismis oleva dopamiini hulka, mis omakorda avaldab positiivset mõju meeleolule, mälule ja õppimisvõimele. Värskes õhus viibimine soodustab ka paremat und, mida on kasvaval organismil väga vaja.

• Pöörata rõhku kvaliteetsele toitumisele. Näiteks c-vitamiini, antioksüdantide ja omega-rasvhapete poolest rikas toit on silmadele hea. Tekitage endale positiivne harjumus snäkkida porgandit ja goji-marju.

• Lapsevanemad võiks suuremat tähelepanu pöörata oma laste silmade tervisele ning kaebuste tekkimisel nad kindlasti silmakontrolli viia. Regulaarne silmade tervise eest hoolitsemine on sama oluline nagu hambaarstil käimine.

Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et ekraanid ise ei pruugi kahjustada silmi. Silmadele võib halvasti mõjuda suure keskendumisega kaasnev vähene pilgutamine, liigne pingutamine ning vale nurga alt ekraani vaatamine. Seetõttu ei tasu lapsi ekraanidest mitte lihtsalt vahelduseks eemale kutsuda, vaid õpetada neid ka ohutult ekraane käsitlema. Elustiiliga on võimalik palju laste tervisele kaasa aidata, seetõttu soovitame ka juba väga noorest peale neid tervislike kommetega harjutada.