Kristo Eliase elu pärast Flow protseduuri

20. veebruar 2018
Suve lõpus kirjutasime KSA blogis endisest ilmapoisist ja praegusest „Osooni” tegijast Kristost, kes oli äsja Flow protseduuri läbinud. Kuigi Kristol on praegu käed-jalad tööd täis, leidis ta siiski mahti meiega enne oma Etioopia reisi pisut vestelda. Lepime kohtumispaigaks kokku Tallinna Ülikooli, mis asub KSA kliinikust ja ERR-i majast jalutuskäigu kaugusel ning kus Kristol poole tunni pärast õhtune loeng algab.

 

KSA: „Kristo, räägi KSA lugejatele oma töödest ja tegemistest, kuidas sul siiani läinud on?”
Kristo: „Hästi palju on tööd – eelkõige mitmesugused projektid televisioonis. Igal nädalal teen „Osooni” saadet ETV-s ja raadioreportaaže Vikerraadio „Ökoskoobi” saatesse, mis mõlemad viivad mind Eesti eri paikadesse ja tihtipeale ka välismaale. Lisaks muud projektid sinna juurde, eelkõige üritustel õhtu juhtimine. Hetkel käib ka ettevalmistus „Ajujahi” uueks hooajaks, olen seal saatejuht. Ja nagu sellest oleks veel vähe, õpin Tallinna Ülikoolis meediakommunikatsiooni ja ajakirjandust ning pingutan praegu selle nimel, et kevadel magistrikraadi kaitsta. Õnneks sain suvel pisut puhata ja uut energiat andis kindlasti ka mu elu tähtsündmus – abiellusin.

 

KSA: „Käisid kevadel Arktikal, mis pole just tavaline reisisihtkoht. Räägi, mis sind sinna tõmbas?”
Kristo: „Arktika Väravaks kutsutud Teravmägede saarestikku innustas meid minema eestlasest polaarrändur ja -uurija Timo Palo kuulsusrikas retk, kui ta 2012. aastal koos norrakast sõbra Audun Tholfseniga võttis ette üliekstreemse retke jalgsi Põhjapooluselt Teravmägedele. Meiegi kogesime omal nahal Arktika jäisust ja külma ilu. Teravmäed on hea koht kliimamuutuste uurimiseks, mistõttu tegime teaduslugusid seal tegutsevate eestlastest teadlastega, aga uurisime ka ise, mida Arktikal ja sealsel loodusel meile pakkuda on. Ütleme nii, et me ei pidanud pettuma. Kuigi seal ei kasva ühtki puud ja esmapilgul valitseb vaid tühjus, on Teravmägedel näha ja kogeda oi-kui-palju. Käisime retkedel nii koerte kui mootorsaanidega. Avastasime liustikke, koopaid ja vallutasime mäetipu. Meil oli eksklusiivne võimalus külastada ühe mäe sisemuses igikeltsas asuvat maailma kultuurtaimede seemnete tagavara ja Teravmägede satelliidijaama. Kohtusime põhjapõtrade ja polaarrebastega. Lisaks valitses Teravmägedel pidev jääkaruoht, mille kaitseks pidime ka relva kaasas kandma. See oli hindamatu reisikogemus, mida saame nüüd televaatajatega jagada.”


Vasakult: režissöör Mihkel Ulk ja Kristo Elias. Foto autor: Madis Reimund.

KSA: „Teravmägedel filmisite kevadel, kui olid veel prilli- ja läätsekandja. Kui mugav see jäistes oludes sinu jaoks oli?”
Kristo: „Telesaadete filmimine tähendab pikki tööpäevi ja pidevat pinget. Paratamatult see väsitab silmi ja kuivatab läätsi. Õhtuti olid silmad ikka väga väsinud. Õnneks sain hotellis läätsed ära võtta ja prille kanda. Hommikul aga kordus kõik uuesti ja nii mitu päeva järjest. Silmad olid lõpuks üsna kurnatud ja see kurnas ka keha.”

 

KSA: „Kas leiad, et prillidest ja läätsedest vabanemine oli õige otsus? On see sinu elu kuidagi ka muutnud?”
Kristo: „Tohutult on muutnud. Varem pidin kogu aeg ette mõtlema, et kuhu ja kuidas liigun. Kas mul on ikka läätsendus, see tähendab konteiner ja läätsevedelik, õhtul olemas, kui vaja läätsed silmast võtta. Mujal kui kodus ööbides pidin alati mõtlema, kas mul on kõik see ja prillid kaasas. Filmime loodussaateid tihtipeale matkal ning siis on läätse silmast võtmine või silma panemine üpris keeruline, sest pead vaatama, kus saad käsi pesta jne. Nüüd on kõik need mured täiesti kadunud. Esiteks näen nagu kotkas, teiseks silmad ei väsi ja kolmandaks pole mul lisaatribuute vaja kaasa vedada. Super.”

 

KSA: „Sõidad reedel, 20. novembril Etioopiasse – kas puhkama või tööd tegema?”
Kristo: „Eks ma püüan mõelda, et saan korraks rutiinist välja ja sooja päikse alla, aga tegelikult läheb sinna jõudes õige töö alles lahti. Filmime Etioopias teledokumentaali Aafrika suurimast turust Merkatost ja seal toimuvast. Lisaks plaanime teha ka looduslugusid „Osoonile”. Kokkuvõttes tähendab see kolme nädalat pingelist filmimist Aafrikas, kus kõik on võimalik. Ma ei kujutaks ettegi, kui peaksin seal läätsede ja konteinerite ja vedelikega jamama. Vähemalt on see mure nüüd murtud.”

 

Kuna kell sai viis, võttis Kristo viimase lonksu kohvi, tänas sisuka vestluse eest ja seadis sammud loengusse. Kõrvalt vaadates võib-olla mitte küll kõige reipamalt, aga kui mees täiskohaga töötab ja õpib, oleks ebainimlik, kui ta pisut väsinud poleks. Ja tegelikult peame meie hoopis Kristot tänama, et ta oma kiire elutempo kõrvalt vestlemiseks üldse aega leidis. Ning et ta tuli enda nägemist parandama KSA-sse ja usaldas oma silmad Dr.Haaveli kätte. Sest kuigi me ei saa Kristo töökoormust vähendada, saime vähendada koormust tema silmadele, mis toovad televaatajateni Eestimaa looduse ilu, Arktika jäise võlu ja Etioopia kuumad turud.

Kui ka sinu töö nõuab head silmanägemist ning prillide ja läätsede kandmine põhjustab sulle ebamugavusi, tule meile külla ja teeme selgeks, kas lõikuseta Flow protseduur võiks ka sind aidata.

 

 


 

Teemad

Tagid