Kas lühinägelikkusest on saamas epideemia?

1. aprill 2019
Müoopiat ehk lühinägelikkust hakati esmakordselt tuvastama ja uurima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Ja näib, et paraku on tegemist üha tõusva “trendiga”: ühe põlvkonna vahetuse jooksul on lühinägelike noorte arv kahekordistunud. On hinnatud, et aastaks 2020 mõjutab lühinägelikkus ligikaudu 2,2 miljardit inimest ehk ühte kolmandikku kogu maailma populatsioonist.

“Taamal, kus kauge silmapiir…”

Põhjuste selgitamisele aitab kaasa üks väga lihtne eksperiment. Tõsta korraks pilk ja vaata igas suunas oma silmapiirile - nii kaugele, kui see ulatub. Mida sa seal näed?

Kui sul väga veab, siis sa näed taamal kõrguvaid puid, Eestile omast pisut künklikku maastikku või maa- ja taevapiiri kokkusulamist horisondil. Ent suure tõenäosusega kui mitte kõikides, siis enamikes suundades, kuhu pilgu heidad, lõikab kaugenevat horisonti mõni inimtekkeline kõrgemat sorti ehitis. Või oled sa hoopis mõnes siseruumis ja su nägemiskaugus ei pruugi ületada viit meetritki.

Meie elu pole kunagi varem ajaloos olnud niivõrd suurel määral linnastunud kui praegu. Kõik eluks hädavajalik on kas käe-jala juures või maksimaalselt pooletunnise sõidu kaugusel. Selle tulemusena veedamegi suurema osa ajast siseruumides: lisaks kodule ka autos või ühistranspordis, kontoris, poes, treeningsaalis. Me ei otsi lummavaid loodusvaateid enam päris loodusest, vaid Google’i otsimootorist. Me ei pea olema pidevalt binokliga valvel, ega vaenlane pole künka tagant ootamatult tulemas. Orienteerudes looduses või võõras keskkonnas, hoiame silmad samuti pigem GPS-iga nutiseadmel kui reaalsetel teetähistel.

Kui hull olukord siiski on?
 
Aina ahenev vaateväli võib uurijate arvates olla üheks olulisemaks põhjuseks, miks lühinägelikkus ehk müoopia on võtmas epideemia mõõtmeid.  
 
Hiinas oli 1950. aastatel lühinägelikke inimesi 10-20 %. Riik, kus asub maailma kolm kõige suuremat linna, kasvab üha enam kõrgusesse, linnade infrastruktuur muutub aina tihedamaks, funktsionaalsemaks, käepärasemaks ja mugavamaks. Inimeste silmad harjuvad nägema vaid lähedal asuvaid objekte, kuna puudub nii võimalus kui ka vajadus kaugele vaadata. Seetõttu saavadki lühinägelikkuse diagnoosi umbes 90 % praegustest Hiina teismelistest ning noortest täiskasvanutest.  
Veelgi ekstreemsemaks näiteks on Lõuna-Korea pealinlased. Soulis, mis on koduks maailma suurimatele firmadele, on 19-aastastest meestest 95 % lühinägelikud. Paljudel on haigus süvenev ehk kätkeb endas riski kaotada vanemas eas nägemine täielikult.

Geenid või keskkond?

Eespool toodu lükkab täiel määral ümber varem usutud väite, nagu oleks müoopia geneetiline haigus. Üha enam saab selgemaks, et silmahaiguste avaldumisel võib meie psühholoogilisest kasvukeskkonnast olulisemaks osutuda hoopis ümbritsev elukeskkond laiemas mõttes: elurütm, mis kulgeb enamjaolt siseruumides, nutimaailm ning tööülesanded, mis ei nõuagi kaugele vaatamist.
Kui see oletus peab paika, siis kas peame harjumuspärasest rutiinist loobuma, et oma silmanägemist kaitsta? Või piisab sellest, kui langetame teadlikumaid otsuseid, pidades silmas ka silmade head, jätkusuutlikku tervist?

Moodsa aja haigusele vanamoodne ravi

Mitmed uuringud on näidanud, et inimestel, kes veedavad rohkem aega siseruumides kui õues, areneb tõenäolisemalt lühinägelikkus. Ja sama kehtib ka vastupidi: mida enam olla õues ja looduses, seda väiksem on oht saada müoopia diagnoos.

Näiliselt väike muudatus ehk fookuse muutmine lähedalasuvatelt objektidelt kaugusesse võib tuua märkimisväärset kasu. Uurijate hinnangul võib oma rolli selles mängida ka looduslik valgus, mis mõjub silmale lihtsalt tervislikumalt kui tehislik valgus ekraanide või valgustite näol. Teaduslikus keeles: loomulik valgus stimuleerib neurotransmitteri dopamiini vabanemist võrkkestas, mis omakorda pidurdab müoopia tekke võimalust märgatavalt ning seda iseäranis silma arengu ajal ehk lapseeas.

Eestlastena peame end metsa- mere- ja muidu loodusrahvaks. Niisiis, parim ravi lühinägelikkuse vastu ongi käituda vastavalt meie ürgsele identiteedile: mine õue, naudi päevavalgust ja värsket õhku. Nii lihtne see ongi!
 

Teemad

Tagid