Kas kontaktläätsed võivad silmad „ära rikkuda“?

Kontaktläätsed on üheks tänuväärt abivahendiks paljudele lühinägelikkusega inimestele. Väga tihti on aga läätsed ajutiseks lahenduseks ja on vaid väike osa inimesi, kes saavad kontaktläätsesid pikki aastakümneid rahulikult kanda. Suuremal osal tekivad aja jooksul kontaktläätsedega seoses ebamugavused, kuni selleni välja, et silmad enam läätsesid ei kannata. Miks nii juhtub? Loe lähemalt artiklist.
 
Kontaktläätsede puhul on ülioluline jälgida nende kandmise aja ja hügieeniga seotud reegleid, sest vaid nii on kontaktläätsede kandmine silmale turvaline. Siiski pole harvad ka need olukorrad, kui hoolimata reeglitest kinni pidamisest, võivad kontaktläätsed probleeme tekitada. Uurisime KSA Silmakeskuse silmakirurgilt dr Ants Haavelilt, millised on enim levinud probleemid seoses kontaktläätsedega.
 
Paljud kontaktläätsekandjad avastavad tihti, et pärast aastaid kontaktläätsede kandmist ühel päeval kontaktläätsed enam ei sobi. Miks see juhtub?
 
Suur hulk on neid läätsekandjaid, kes tunnevad muutusi silmades aastate jooksul. Tüüpiline on situatsioon, kus varem on inimene saanud kanda läätsesid ilma igasuguste probleemideta ööpäev läbi, kuid mõne aasta pärast tekib olukord, kus mugav kandmise aeg jääb järjest lühemaks ja peagi on läätse kandmine võimalik vaid lühiajaliselt ning niisutustilkade abil. Silmad hakkavad üha vähem läätsesid taluma, aina sagedamini tekivad silmi kahjustavad põletikud ning üldine elukvaliteet halveneb.
 
Paljudel toimub läätsede “tõrjumine” ka üleöö ja ootamatult. Silmad võivad üleöö läätsedest keelduda ning täpset põhjust, miks ja millal see juhtub, öelda ei osata. Tihtipeale justkui väsib ära silma sarvkesta väga õrn sisemine ehk endoteelkiht. Mida noorem inimene, seda plastilisem see on, kuid ühel hetkel annab läätsede kandmisest tingitud pidev hapnikupuudus tunda. Silma sarvkest ei saa läätsede kandmisel vabalt hapnikku ning selle tagajärjel jääb endoteelrakke vähemaks. Sündides on meil palju rakke, kuid ajapikku endoteelrakud väsivad ja kuluvad.
 
Vahel on silmade läätsetundlikkus seotud ka hoopis muude teguritega. Näiteks on olnud juhtumeid, kus silmad ei kannata enam kontaktläätsesid pärast rasestumisvastaste pillide võtmise alustamist või elukeskkonna vahetust. Meie kliimas on keskküte ja sellest tulenev kuiv õhk suureks silmaprobleemide allikaks.

Palju on ka neid inimesi, kelle silmadele kontaktlääsed üldse ei sobi. On mõned korrad proovitud, tundub liiga ebamugav ja asi sinnapaika jäetud. Kas see tähendab, et prillid või laserprotseduur ongi ainus võimalus?
 
Jah, selliseid inimesi on samuti väga palju. Paljud inimesed tunnevad juba peale esmakordset kasutamist, et kontaktlääts ei ole nende teema - et see on ebamugav, kraapiv, justkui võõrkeha silmas. Osadel inimestel on ka raskusi või vastumeelsus läätsede paigaldamisel ja eemaldamisel. Palju oleneb motivatsioonist, sest mõnel on silma pilgutamise refleks väga tugev ja silm väike ning siis on ka kontaktläätsede kasutamine keerulisem. Kuid kui soov või vajadus on suur, on ka kontaktläätsede käsitlemine tegelikult kiirelt õpitav. 
 
Läätsede kandmine vajab distsipliini, logistikat ja head hügieeni ning siis on kõik korras. Paljudel jääbki esimene kogemus viimaseks, kuigi võiks võib-olla proovida mõne teise tootja läätsesid. Teksapükse valitakse ja proovitakse ka seni, kuni leitakse mugavad ja stiilsed.
 
On ka selliseid inimesi, kes juba lapsest peale on otsustanud, et teevad kunagi laserprotseduuri ära ja siis "hoiavad“ oma silmi ning käivad prillidega seni, kuni tulevad protseduurile.
 
Samuti pole harvad ka sellised juhtumid, kus läätsed ei sobi ja prillid ei lähe kokku elustiiliga, näiteks see puudutab päästjaid, politseinikuid, sportlaseid. Nende jaoks ongi laserprotseduur ainus võimalus, kuidas mugavalt ja turvaliselt hea nägemine saada.
 
Kas kontaktläätsede kandmine võib tekitada sellise olukorra, et laseroperatsiooni teha ei saa? Kui jah, siis millised muutused silmas või sarvkestas on kontaktläätsede tõttu tekkinud?
 
Seda juhtub õnneks suhteliselt harva, aga kontaktläätsed võivad tõepoolest takistada laserprotseduuri tegemist. Seda juhul, kui läätsedest tekib ulatuslik sarvkesta põletik, mille põhjustajaks on mõni bakter, viirus või amööb ning põletik põhjustab nägemisteljel ulatusliku ja sügava armkoe, mida hiljem ei ole võimalik ei prillide, ega laseriga hästi korrigeerida.
 
Teine põhjus on see, kui läätse kandmisest tekib sarvkestas krooniline hapnikupuudus ning tekivad uudisveresooned sarvkesta läbipaistvasse osasse, kus nad tegelikult olla ei tohiks. Ka siis ei ole võimalik laserprotseduuri teha.
 
Kui paljusid kontaktläätsekandjaid see mõjutab?
 
Neid inimesi on õnneks vähe, võib-olla 1-2 % läätsekasutajatest, kes, meie uuringutele satuvad.
 
Millest siis alustada, kui on soov kontaktläätsedest vabaneda ja valida laserprotseduur?
 
Paljud inimesed on meile tunnistanud, et on ise kartnud, et on oma silmad läätsede kandmisega „ära rikkunud“ ja olnud laserprotseduuri sobivusuuringul üliõnnelikud, kui siiski laserprotseduuriks jaatava vastuse saavad. Ehk ei tasu enne muretseda ning ise diagnoose panna, vaid tulla esimese sammuna Flow 2.0 silmauuringule, kus saame täpselt öelda, milline on silma seisund ning kas laserprotseduuri tegemine on võimalik.
 
Läätsekandjad peavad meeles pidama, et enne uuringule tulemist peab olema vähemalt 10 päeva ilma kontaktläätsedeta. Läätsede kandmine mõjutab sarvkesta seisukorda ning täpseimate uuringutulemuste saavutamiseks tuleb lasta sarvkestal selleks taastuda. Ehk sellel perioodil tasuks kanda prille.
 
Kui sobivusuuringu vastus on positiivne, siis on inimesel võimalik broneerida laserprotseduuriks aeg ja juba peagi jätta hüvasti seni kasutatud nägemisabivahenditega ning unustada nendega seotud piirangud ja ebamugavused. Pärast laserprotseduuri ja sellest taastumist saab maailma näha üliselgelt ja seda ainult tänu oma silmadele!

---