Karl Pärtelpoeg

30. detsember 2015

Kui mingi ime läbi peaks Eestis leiduma mõni hingeline, kes ei tea, mis mees on Karl Pärtelpoeg ehk Päts, siis siin on teile mõned märksõnad: ringrada, rajarekord, meistritiitel ja mototalent. KSA lisab loetellu ka „endine prillikandja”, sest veel viis aastat tagasi polnud Pätsi nägemine nii hea nagu see ühel motosportlasel olema peaks.

Asi tuleb korda ajada

Prille Päts siiski enda sõnul ei kandnud ja seda enam silmad väsisid. Ühel päeval avastas ta, et ei näe enam kaugele … aga kui sa tsikli seljas täie rauaga kurvi poole kihutad, on terav nägemine lausa elulise tähtsusega. Nii seadis mees sammud KSA-sse ja, nagu ta ise ütleb, ajas asja korda. Kui nii mõnigi operatsiooni plusse ja miinuseid kaaluv prillikandja pelgab protseduurijärgset taastumisprotsessi, siis Päts on elav näide sellest, kui kiiresti ja valutult kõik käib. Juba 13 päeva pärast oli mees n-ö sadulas tagasi ja püstitas keskmise kiirusega 150 km/h sõites rajarekordi.

Paremad tulemused

Enne protseduuri olid Pätsi silmad igal õhtul punased ja valulikud ning tegid ta loiuks ja väsinuks. Ent kõik see muutus, kui nägemine sai korda. Elu on erksam ja uimane olek ajalugu. Pätsi sõnul aitas teravam nägemine tal kõrgemaid kohti saada ja uhkemaid medaleid koju tuua ning seada suuri sihte – Päts unistab esikolmikusse jõudmisest ja KSA unistab koos temaga. Neile, kes ikka veel kaalukaussi ühele ja teisele poole kallutavad, soovitab Päts: minge tehke ära – ehk tulevad teilgi paremad tulemused, mis tahes valdkonnas te ka ei tegutseks.

5aastat peale protseduuri