Ema toitumine ja lapse aju
Silmad on üks osa ajust. Ema hea toitumine raseduse ajal, tema rinnapiima kvaliteet ja toidud, mida lapsed söövad, loovad aju ehituseks vajamineva toormaterjali ning varustavad aju ka tööks vajaliku materjaliga. Varajaste eluaastate toitumine on määrava tähtsusega iga lapse jaoks, võimaldades saavutada maksimaalset intellektuaalset potentsiaali. See, mida inimene sööb, mõjutab kogu elu kestel neurotransmitterite tasemeid ja rakustruktuure ning reguleerib kõiki vaimseid protsesse, mis mõjutavad meie mõtlemist ja tundeid.
Rinnapiimal kasvanud lapsed on üldiselt pudelitoidul kasvanud lastest nutikamad
Teadlased on märganud, et lastel, keda toideti kogu esimese eluaasta rinnapiimaga, on kõrgem IQ, kui neil, kes kasvasid rinnapiimaasendaja peal.(viide artiklist 1) Alguses arvati, et see on sellepärast nii, et rinnapiim sisaldab oomega-3-rasvhappeid ja DHA-d, mis on aju arenguks hädavajalikud ning mida rinnapiimaasendajas (kuni väga hiljutise ajani) ei olnud. (Otse loomulikult sõltub oomega-3-rasvhapete sisaldus rinnapiimas ema poolt tarbitavast oomega-3-rasvhapete kogusest.)
Tänaseks on teadlastele selge, et lisaks DHA rasvadele mõjutavad aju arengut ka mitmed teised toitained ning ema roheliste ja muude värskete köögiviljade tarbimine suurendab toitainete sisaldust ja mitmekesisust tema rinnapiimas. Ei ole kuigi üllatav, et ebapiisavas koguses ükskõik millise enam kui neljakümnest olulisest toitainest tarbimine esimestel, kriitilistel eluaastatel avaldab tugevat ja elukestvat mõju kognitiivsele mälule ja intelligentsusele.(viide artiklist 2)
Rinnapiima on võimalik edastada täiuslik, puu-ja köögiviljadest, ubadest ja pähklitest koosnev fütotoitainete sümfoonia, mis mängib olulist rolli teie lapse arengus. Teadlased tuvastasid, et rinnapiimal kasvanud lapsed on üldiselt pudelitoidul kasvanud lastest nutikamad ning need rinnapiimal kasvanud lapsed, kelle emad toitusid kogu raseduse ja imetamise aja tervislikult, süües rohkelt köögivilju, said emadelt kogu tulevaseks eluks kaasa suurima võimaliku ajupotentsiaali.
Hulk aastaid uskusid teadlased, et enamik aju arengust leiab aset esimestel eluaastatel. Tänaseks on leitud, et aju areng jätkub ka teismeeas ja hiljemgi, seega on korralikul toitumisel maksimaalse intelligentsuse loomisel pikki aastaid väga oluline roll. Inimestel võtab küpseks saamine palju kauem aega, kui teistel loomadel, kuna meie aju on nii keerukas ja võimas ning selle bioloogiliselt kaugelearenenud organi täielik väljaarenemine kestab kaua.
Rohkelt toitaineid sisaldav toitumine mõjutab intelligentsust. Me suudame oma intelligentsuspotentsiaali maksimaalselt arendada vaid aju normaalset arengut toetavaid toitumuslikke tegureid maksimaalselt kaasates. Toitumine, mis kaitseb meid vananemise ja vähi eest, aitab meie lastel oma intelligentsuspotentsiaali suurendada ja oma emotsionaalset heaolu kaitsta. Hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, depressioon ja teised psühhiaatrilised häired saavad alguse varajaste eluaastate toitumisest. Meie aju vajab normaalseks töötamiseks piisavalt toitaineid. Nooremate inimeste aju on toitumise negatiivsetele mõjudele vastuvõtlikum. (viide artiklist 3)
Teie käitumine ja mõtlemine sõltuvad sellest, mida te sööte
Aju koosneb enamuses rasvadest. Selleks, et ajurakud suudaksid rakumembraani voolavust säilitada ja keemilisi sõnumitoojaid õigesti ära tunda, peab nende struktuuri olema sisse ehitatud õiges vahekorras oomega-6- ja oomega-3-rasvhappeid. Liiga vähe oomega-3-rasvhappeid ning liiga palju küllastunud rasvu ja transrasvu võivad rasvhapete membraanid jäigaks muuta ja rakkude omavahelist infovahetust segada.(viide artiklist 4)
Toored pähklid ja seemned varustavad lapsi saastamata oomega-3- ja oomega- 6-rasvhapetega, edastades need kaitsvas tervikpaketis koos rikkaliku koguse antioksüdantidest vitamiinide ja mineraalidega. Kuigi kalas on ohtralt oomega-3- rasvhappeid ja DHA-d, sisaldab kala- ja loomne rasv vähesel määral toitaineid ja on tihtipeale saastunud reostuse, pestitsiidide, hormoonide ja ravimitega. Linaseemned, päevalilleseemned, seesamiseemned ja Kreeka pähklid on head näited suurepärastest ajule sobivatest toitudest, mis suudavad inimpotentsiaali maksimumini viia.
Ka marjad ja köögiviljad sisaldavad ohtralt ajule sobivaid toitaineid. Samad toidud, mis pakuvad tugevat kaitset vähi eest, mõjuvad ka meie laste aju arengule kõige paremini. Kui meie lapsed ei tarvita õiges koguses aju arengut kiirendavaid toitaineid, väheneb nende õpivõime ja nende IQ on madalam, samuti võivad nad hilisemas elus haigestuda Alzheimeri tõppe või dementsusesse. Teisest küljest aitab õige segu aju tööd toetavaid toite meie lastel oma elus maksimaalset potentsiaali saavutada ja seda mitte ainult tervise, vaid ka emotsionaalse tasakaalu, heaolu ja eduka karjääri mõistes.
Samal teemal: Uus raamat Dr. Joel Fuhrmann " Kuulikindlad lapsed - tagage oma lapsele haigusteta elu"
Viidatud artiklid:
1.Mortensen EL; Michaelsen KF; Sanders SA; Reinisch JM. The association between duration of breast- feeding and adult intelligence. JAMA 2002;287(18):2365–2371
2.Ramakrishna T. Vitamins and brain development. Physiol Res 1999;48(3):175– 187. Brown JL, Sherman LP. Policy implications of new scienti c knowledge. J Nutr 1995;125(8S):2281S-2284S. Schoenthaler SJ, Bier ID, Young K, et al. The e ect of vitamin-mineral supplementation on the intelligence of American schoolchildren: a randomized double-blind placebo- controlled trial. J Ahem Complement Med 2000;6(1):19–29.
3. Leiva PB, Inzunza BN, Perez TH, et al. "The impact of malnutrition on brain development, intelligence and school work performance." Arch Latinoam Nutr 2001;1(1):64–71.
4. Haag M. "Essential fatty acids and the brain." Can J Psychiatry 2003;48(3):195–203.
Video/ Kuidas ema toitumine raseduse ajal mõjutab hilisemaid lapse toidu eelistusi.