Anni Rahula naudib teravat nägemist

30. märts 2018

Jalgpallikohtunik Anni Rahulal oli enne Flow laserprotseduuri tegemist väike miinus, kuid seegi suutis ta elu üsna suurelt segada. Vahel ei suuda ta ikka veel uskuda, et pärast iga pilgutust on ta nägemine endiselt täiuslik.

"Varem oli ikka nii, et kui läätsed olid silmas, siis ei teadnud kunagi, millal need paigast nihkuvad või silmi hõõruma hakkavad. Nüüd ma vahel ikka imestan, et pilgutan, mis ma pilgutan, nägemine ei hägustu ning on endiselt terav ja hea!" naerab armas naine Anni.
Head nägemist on tema ametis jalgpallikohtunikuna hädasti tarvis. Ta meenutab, kuidas pani kord enne mängu juba ühe läätse silma, kui tema tähelepanu niimoodi eemale tõmmati, et ta teise läätse täiesti unustas. "Kui väljakule jõudsin, siis sain aru, et midagi on ikka täiesti valesti. Ühe silmaga nägin ju oluliselt udusemalt. See oli ka hetk, mil otsustasin, et teen KSA Silmakeskuses Flow laserprotseduuri ära," meenutab Anni tema elu muutvat hetke.
 

Paljud sõbrad on KSAs laserprotseduuril käinud

Protseduurile tuli ta rahuliku südamega, hirmu ega kõhklust sees polnud. "Paljud mu sõbrad on KSAs oma miinustest vabanenud ning kogemused on head. Ka minul polnud midagi karta," leiab ta. Suureks tugevuseks tõi ta välja väga meeldiva personali ning rahustava silmakirurgi, kes võttis ära kogu pinge ja ärevuse. "Ma ei tundnud laseri töötamise ajal midagi, mõned sekundid ja tehtud see oligi."

"Esimesed päevad olid taastumisel kõige keerulisemad, sest ma ei osanud oma rohke vaba ajaga midagi peale hakata," naerab naine. Kuna silmad pidid puhkama, siis hoidus Anni vaatamast nii telefoni, arvuti kui ka teleri ekraane, mis tähendas, et tuli leida alternatiivseid tegevusi. "Küll ma triikisin ja koristasin, kuid lõpuks käisin ikkagi sihitult mööda kodu ringi," muheleb ta.
 

Basseinis nägi abikaasat juba kaugelt

Nüüd, umbes kuu aega hiljem on tema nägemine suurepärane ning enesetunne veelgi parem. "Käisime hiljuti spas ning ma olin nii positiivselt üllatunud, kui suutsin basseinis olles kaugelt juba oma abikaasa ära tunda! Varem oli ikka nii, et kõik inimesed tundusid ühesugused hägusad ning oma mehe eristamine oli halva nägemise tõttu kaugelt keeruline," ütleb Anni.

Ta lisab, et esimest korda sai ta ka saunamõnusid nautida ilma nägemise pärast muretsemata. "Ma arvan, et iga prillikandja teab neid hetki, mil kõnnid mööda tänavat, prille ega läätsesid ees pole ning seetõttu naeratad igaks juhuks pea kõigile vastutulijatele, sest nägusid ei erista ning sõpru ära ei tunne," naerab Anni.

Nali naljaks, aga hea nägemine on Rahulale ka töös oluline. "Tänaseks olen ma vilistanud umbes 10 mängu oma "uute silmadega" ning enesekindlus on oluliselt kõrgem. Nüüd saan ma oma silmades sada protsenti kindel olla."