7 põhjust, miks inimesed peaks lehmapiima vältima

15. veebruar 2017

Kui kahtled ikka veel, kas piim on tõepoolest inimese kehale nii halb, peaksid järgmised teaduslikult tõestatud näited kõik kahtlused hajutama. Kuna loosung „liha ja piim teevad sind haigeks“ ei mõju ilmselgelt müügile just positiivselt, ei tee liha- ja piimatööstus just eriti suuri pingutusi, et seda infot inimestele jagada. Erinevad turundusstrateegiad soovivad panna meid ikka veel uskuma, et lehmapiim on võlujook, mis teeb hambad, luud ja naha terveks, kuigi tegelikkuses mõjub see inimesele hoopis vastupidiselt. Lehmapiim on väga väga hea vaid lehmavasikatele, kes tänapäeval jäetakse julmalt emapiimast ilma. 

 Ameeriklased tarbivad meeletus koguses piimatooteid – keskmiselt 272 kg inimese kohta aastas. Siinkohal on huvitav märkida, et inimkond pole piimatooteid (sh lehmapiima) alati tarbinud, vaid seda on joodud kõigest viimase 7500 aasta jooksul (kuigi oleme eksisteerinud juba 200 000 aastat).

 

TOITUMISEKSPERDID, TEADLASED JA ARSTID EI SOOVITA PIIMATOOTEID TARBIDA, SEST NEID SEOSTATAKSE MITMESUGUSTE TÕSISTE TERVISEPROBLEEMIDEGA.

Dr Pineda Ochoa annab filmis „Forks over Knives“ piimatoodete kohta põhjaliku ülevaate.

1. ISEGI ORGAANILINE PIIM SISALDAB HORMOONE

Piimatoodetes leidub palju naishormoone. Poes müüdav lehmapiim sisaldab palju östrogeeni ja progesterooni, mis on tõsine probleem. Suuresti tuleb see sellest, et lehmade kehi sunnitakse pidevalt piima tootma, isegi korduva tiinuse korral. Nimetatud hormoone sisaldavad ka need piimatooted, mille pakendil on kirjas „orgaaniline“ või „hormoone pole lisatud“, sest lehmad toodavad neid ise (isegi kui neile pole lisahormoone antud).

Piima tarbimise tõttu on nii täiskasvanute kui laste veres ja uriinis suurenenud östradiooli ja progesterooni kogus ning piimatoodete tarbimisega on seostatud ka veres ringleva estradiooli hulga suurenemist. Uuringud on näidanud, et piima joovate meeste kehad omastavad piimas sisalduvat östrogeeni, mis suurendab märkimisväärselt testosterooni tootmist.

Lastearstid tunnevad muret lehmapiimas sisalduva östrogeeni taseme pärast, sest puberteediealiste laste liiga varajane suguküpsemine võib olla tingitud just piima tarbimisest. Mitmesugused teaduslikud uuringud on leidnud, et piima tarbimine on üks suurimaid hormoonidega seotud pahaloomuliste haiguste (sh munasarja-, emaka-, rinna-, munandi- ja eesnäärmevähi) riskitegureid.


2. PIIMATOODETES SISALDUV KASEIIN SUURENDAB VÄHKI HAIGESTUMISE RISKI

Kaseiin, mis soodustab vähi teket ja edasiarenemist, on piimatoodetes sisalduv peamine proteiin. On isegi leitud, et vähi levikut saab kontrollida paremini kaseiinivaese toiduga kui kantserogeenide vältimisega. Selle seose eest vastutab insuliinisarnane kasvutegur (IGF-1) – hormoon, mis soodustab rakkude paljunemist ja jagunemist nii normaalsetes kui vähirakkudes. IGF-1 sisaldus toidus on reguleeritud ja loomse proteiini (sh piimatoodetes leiduva kaseiini) tarbimine suurendab veres selle vähki tekitava hormooni hulka. Seetõttu seostataksegi piimatoodetes sisalduva kaseiini (ja üleüldse loomse proteiini) tarbimist vähi tekke ja levikuga. 

 

3. SUUREM OHT HAIGESTUDA I TÜÜPI DIABEETI JA POLÜSKLEROOSI

Inimese immuunsüsteem kaitseb keha mikroobide ja muude kahjulike ainete eest. Ent kui see ei suuda tuvastada ja eristada kahjulikke aineid normaalsetest kudedest ja rakkudest, võib see hakata meie enda keha ründama.

Selliseid automaatseid rünnakuid põhjustavad kokkupuutumine võõraste peptiididega (sh piimatoodetes sisalduva loomse proteiini fragmentidega), mis sarnanevad inimkeha komponentidega. Immuunsüsteem satub segadusse ega tunne omaenda kudesid enam ära ning hakkab neid ründama.

Piimatooteid seostatakse mitmesuguste immuunsüsteemi häiretega (alates allergilistest reaktsioonidest kuni autoimmuunsuse haigusteni). Eriti murettekitavad on seosed I tüüpi diabeedi ja polüskleroosiga. I tüüpi diabeedi ehk suhkruhaiguse korral ründab immuunsüsteem pankreast, mille tulemusel ei suuda keha enam toota glükoosihulga reguleerimiseks vajalikku insuliini. Mitmesugused uuringud on tõestanud seost lehmapiima tarbimise ja esimese tüüpi diabeedi ( IDDM või Type-1 diabetes mellitus )  esinemise vahel. Ühes uuringus leiti, et lehmapiim võib sisaldada I tüüpi diabeeti põhjustavaid aineid ning teises väideti, et lehmapiima tarbimine võib suurendada esimese tüüpi diabeeti haigestumise riski 1,5 korda.

Polüskleroosi korral ründab organismi immuunsüsteem oma närvisüsteemi. Nii nagu I tüüpi diabeedi puhul on ka polüskleroosi haigestumise risk lehmapiima tarbijatel suurem.

 

4. ISEGI PASTÖRISEERITUD PIIM SISALDAB OHTLIKKE MIKROORGANISME

Piim ja piimatooted on neis sisalduvate mikroorganismide tõttu ühed peamised toidu kaudu levivate haiguste kandjad. Isegi kaasaegsete hügieeninõuete (sh pastöriseerimise ja laagerdumise) täitmise korral võib esineda õnnetuid juhtumeid, milel võivad olla tõsised tagajärjed. Salmonella, listeeria ja kolibakter on ühed tuntumad piimatoodete kaudu levivad haiguseid levitavad bakterid. Eelmisel aastal suri USA-s kolm inimest "Blue Belli" jäätisest saadud listeerianakkuse tõttu, mille tulemusel oli ettevõte sunnitud kogu partii tooteid tagasi kutsuma. Vaid mõni aasta tagasi oli USA-s skandaal, kui ühe ökoloogiliseima kuvandiga jäätisetootja " Ben & Jerry " piimajäätises leiti mürkkemikaali dioksiini kogus olevat isegi 20. korda suurem, kui veepuhastusjaama normid reovees leitava dioksiini suhtes, mida tohiks lasta San Fransisco lahte.

USA Veterinaar- ja Toiduamet ei nõua, et piim oleks pärast pastöriseerimist täiesti steriilne. Piima kuumutatakse vaid selleks, et selles mikroorganismide kogust vähendada.

 

5. PIIMATOOTED SISALDAVAD SUURES KOGUSES PESTITSIIDE

Piimatooteid seostatakse ka kloororgaaniliste pestitsiididega. Taimekaitsevahendid saastavad peamiselt küll vett ja põllumaid, kuid piimatoodetel on nende kõrge rasvasisalduse tõttu suurem oht neid pestitsiide suurtes kogustes talletada. Piimatoodete testides esineb endiselt pestitsiide, mille kasutamine on ammu keelatud. Paraku leiab keskkonnast endiselt mõningaid kloororgaanilisi pestitsiide (nagu DDT, mida varem laialt kasutati, kuid mis on nüüd kantserogeense ainena keelatud) ja need leiavad tee loomsetesse toiduainetesse, sh piimatoodetesse. 

Indias on leitud, et piim ja muud piimatooted nagu juust ja või sisaldavad kõige enam toiduga edasi kanduvat DDT-d ja heksaklorotsükloheksaani (HCH) ning rutiinse kontrolli käigus leiti, et Itaalias Sacco jõe orus asuvatest piimafarmidest pärinevas piimas oli ß-HCH tase lubatust 20 korda kõrgem.

 

6. ANTIBIOOTIKUMIDE JÄÄGID

Kariloomad on maailma suurimad antibiootikumide tarbijad. Enamasti ei kasutata neid loomadel haiguste raviks, vaid nakkuste vältimiseks ja loomade kasvu kiirendamiseks ( viimane kasutusala on Euroopa Liidus keelatud ). Kuigi teadlased on hoiatanud, et antibiootikumide ületarbimine toob kaasa resistentsuse ja nende sisaldust piimas püütakse seadustega minimeerida, leidub piimas ja piimatoodetes endiselt antibiootikumide jääke. Nende esinemist piimas on keeruline ennetada ja kontrollida, sest üksikutelt lehmadelt ja farmidest tulev piim segatakse kokku ning loomadele manustatud rohtude haldamine võib eri meiereides olla erinev. Kuigi antibiootikumisisaldus piimas on madal, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme, alates antibiootikumide resistentsusest kuni allergiliste reaktsioonideni.

 

7. PIIMATOOTED PÕHJUSTAVAD LUUDE HÕRENEMIST

See võib tulla üllatusena, kuid piim ei mõju ka luudele hästi. On tehtud lugematul hulgal uuringuid, mis lükkavad ümber vana uskumuse, justkui teeks piim luud tugevaks. Vastupidi, piima joomine hoopis tõstab luude hõrenemise riski.

Sellel on mitu põhjust. Näiteks sisaldab piim rohkelt kaltsiumi, mis viib kehast D-vitamiini välja ja häirib seeläbi luude homöostaasi. Lisaks võib piimas sisalduv loomne proteiin põhjustada kehas atsidoosi ning selleks, et suurenenud happelisust neutraliseerida, kompenseerib inimorganism seda kaltsiumi välja viimisega luudest. Kui see toimub pika aja jooksul, võib see tuua luude tervisele pöördumatud tagajärjed.

Kuigi luude seisukorda mõjutavad ka muud tegurid (nt kehaline aktiivsus), on märkimisväärne, et USA-s, kus tarbitakse palju piima, esineb rohkem puusaluumurde kui mujal maailmas.  Seevastu Jaapanis ja Peruus, kus kaltsiumi tarbitakse vaid 300 mg päevas (s.o vähem kui üks kolmandik USA täiskasvanute soovitatavast kogusest), on luumurde üsna vähe. Õnneks leidub ohtralt kaltsiumi taimetoitudes, sh. rohelistes lehtköögiviljades, kaunviljades ja seemnetes ning neis sisalduvat kaltsiumi on kehal lihtsam omastada, kui piimatoodetes leiduvat kaltsiumi.

Originaalartikkel:  Dr.Sofia Pineda Ochoa " 7 Ways Milk and Dairy Products Are Making You Sick"

Dr. Sofia Pineda Ochoa, MD on raktiseeriv arst Houstonis, Teksase Osariigis, ta on sertifitseeritud psühhiaater ja neuroloog, Ta oli bikoeemia professor Guadalalajara Meditsiini Ülikoolis, samuti on ta Meat Your Future internetilehekülje asutaja, mis pakub faktipõhist informatsiooni tervisest, keskkonnast ja loomsete toiduainete eetilistest aspektidest.  Originaalartiklil on 62 viidet informatsiooni algallikatele, mida näete, kui vajutate artikli lõpus olevale lingile " view sources".

Vaata ka seda: "This Dairy Company Is Ditching Dairy after 90 Years and Producing Plant-Based Milk Instead"

Vaata ka lühifilmi, kus New-Yorki Cornelli Ülikooli emeriitprofessor T. Colin Campbell selgitab piimavalgu kantserogeenset mõju

>
Teadusartiklid samal teemal:

Virtanen SM, Laara E, Hypponen E, et al. “Cow’s milk consumption, HLA-DQB1 genotype, and Type 1 diabetes.” Diabetes 49 (2000): 912–917.

Norris JM, and Pietropaolo M. “Review article. Controversial topics series: milk proteins and diabetes.” J. Endocrinol. Invest . 22(1999): 568–580.

Dip JB. “The distribution of multiple sclerosis in relation to the dairy industry and milk consumption.” New Zealand Med. J. 83 (1976): 427–430.

Malosse D, Perron H, Sasco A, et al. “Correlation between milk and dairy product consumption and multiple sclerosis prevalence: a worldwide study.” Neuroepidemiology 11 (1992): 304–312.

Chan JM, Stampfer MJ, Ma J, et al. “Insulin-like growth factor-I (IGF-I) and IGF binding protein-3 as predictors of advanced-stage prostate cancer.” J. Natl. Cancer Inst. 94 (2002): 1099–1109.

Cohen P, Peehl DM, and Rosenfeld RG. “The IGF axis in the prostate.” Horm. Metab. res. 26 (1994): 81–84. 

Doi SQ, Rasaiah S, Tack I, et al. “Low-protein diet suppresses serum insulin-like growth factor-1 and decelerates the progression ofgrowth hormone-induced glomerulosclerosis.” Am. J. Nephrol . 21

 

British Journal of Cancer (2008) 99, 1096–1102. "Clinical implications of insulin-like growth factor 1 system in early-stage cervical cancer" Y-F Huang, M-R Shen, K-F Hsu, Y-M Cheng and C-Y Chou

Front. Endocrinol., 15 May 2015 “The role of the insulin/IGF system in cancer: lessons learned from clinical trials and the energy balance-cancer link” Laura W. Bowers, Emily L. Rossi, Ciara H. O’Flanagan, Linda A. deGraffenried and Stephen D. Hursting

Barzel US, Massey LK. "Excess dietary protein can adversely affect bone". J Nutr 1998;128( 6): 1051–1053. Itoh R, Suyama Y Sodium excretion in relation to calcium and hydroxyproline excretion in healthy Japanese population. Am J Clin Nutr 1996;63( 5): 735–740.

Dahl-Jorgensen K, Joner G, Hanssen KF. "Relationship between cow’s milk consumption and incidence of IDDM in childhood." Diabetes Care 1991;14( 11) 1081–1083.

Savilahti E, Saukkonen IT, Virtala ET, et al. "Increased levels of cow’s milk and beta-lactoglobulin antibodies in young children with newly diagnosed IDDM." The Childhood Diabetes in Finland Study Group. Diabetes Care 1993;16( 7): 984–989.

Vaarala O, Paronen J, Otonkoski T, Akerblom HK. "Cow milk feeding induces antibodies to insulin in children—a link between cow milk and insulin-dependent diabetes mellitus?" Scand J Immunol 1998;47( 2): 131–135. Vahasalo P, Petays T, Knip M, et ai. Relationship between antibodies to islet cell antigens, other autoantigens and cow’s milk proteins in diabetic children and unaffected siblings at the clinical manifestation of IDDM. Autoimmunity 1996;23( 3): 165–174.

Kostraba JN, Cruickshanks KJ, Lawler-Heavner J, et al. "Early exposure to cow’s milk and solid foods in infancy, genetic predisposition, and risk of IDDM. Diabetes" 1993;42( 2): 288–295.

Gerstein HC. "Cow’s milk exposure and type 1 diabetes mellitus. A critical overview ofthe clinical literature." Diabetes Care 1994;17( 1): 13–19. Hurley D. Studies confirm diabetes risk from, cow’s milk in infants. Medical Tribune 1995; Peb 2: 11.

Andiran F, Dayi S, Mete E. "Cows milk consumption in constipation and anal fissure in infants and young children." J Paediatr Child Health 2003;39( 5): 329–331.

Iacono G, Cavataio F, Montalto G, et al. "Intolerance of cow’s milk and chronic constipation in children." N Engl J Med 1998;339( 16): 1100–1104.

Juntti H, Tikkanen S, Kokkenen J, et al. "Cow’s milk allergy is associated with recurrent otitis media during childhood." Acta Otolaryngol 1999;119( 8): 867–873.

Moss M, Freed D. "The cow and the coronary: epidemiology, biochemistry and immunology."  Int J Cardiol 2003;87( 2–3): 203–216.

Strain JJ. "Milk consumption, lactose and copper in the aetiology of ischaemic heart disease."  Med Hypothesis 1988;25( 2): 99–101.

Jacques H, Laurin D, Moorjani S, et al. "Influence of diets containing cow’s milk or soy protein beverage on plasma lipids in children with familial hypercholesterolemia." J Am Coll Nutr1992; ll( Suppl): 69S-73S. Seely S. Possible connection between milk and coronary heart disease: the calcium hypothesis. Med Hypotheses 2000;54( 5): 701–703. 50.

Malosse D, Perron H, Sasco A, Seigneurin JM. "Correlation between milk and dairy product consumption and multiple sclerosis prevalence: a worldwide study." Neuroepidemiology 1992; ll( 4–6): 304–312.

Ram FS, Ducharme FM, Scarlett J. "Cow’s milk protein avoidance and development of childhood wheeze in children with a family history of atopy". Colchrane Database Syst Rev 2002;( 3): CD003795.

Outwater JL, Nicholson A, Barnard N. "Dairy products and breast cancer: the IGF-1, estrogen and bGH hypothesis." Medical Hypotheses 1997;48: 453–461.

Stocks P. "Breast cancer anomalies." Br J Cancer 1970;24: 633–643. Outwater JL, Nicholson A, Barnard N. Dairy products and breast cancer: the IGF-1, estrogen and bGH hypothesis. Medical Hypotheses 1997;48: 453–461.

Berkey CS, Gardner JD. Frazier L, Colditz GA. "Relation of childhood diet and body size of menarche and adolescent growth in girls." Am J Epidemiol 2000; 152( 5): 446–452.

Jensen E, Bolger M. Exposure "Assessment of dioxins/ furans consumed in dairy foods and fish." Food Addit Contam 2001;18( 5): 395–403. 
 

Teemad

Tagid