3 suurimat väljakutset sinu silmade jaoks talvel

Pool talve on läbi, pea sama palju on aga veel ees. Ilmselt nõustuvad paljud, et talv on väljakutsete rohke aeg mitmes mõttes. Lisaks külmale ilmale, vähesele päikesele ja lõputule pimedusele, on ka meie vaimne ja füüsiline tervis suurema pinge all kui näiteks suvel. Katsumuste rohke on talveperiood ka meie silmadele. Mis on peamised väljakutsed silmade jaoks talvel ja kuidas neist võitu saada?

Esimene väljakutse: keskküte
 
Peamised probleemid talvel meie silmadele saavad alguse keskküttest. Kui õues pole külmakraadide eest võimalik peitu pugeda, siis lahenduseks on vähemalt soe temperatuur siseruumides. Nii viibimegi päevast päeva mitmeid kuid järjest keskkonnas, mille lahutamatuks osaks on keskküte, konditsioneer või puhurid, tänu millele on meil soe, aga mis ka kuivatavad meie silmi väga.
 
Kuiv õhk kuivatab meie silmi, millte tõttu võivad silmad muutuda väga tundlikuks, punaseks ja valulikuks. Samuti võivad silmad kiiresti väsida ja tekkida tunne, et nägemine pole enam nii selge. Lisaks silmadele mõjutab kuiv õhk kogu meie keha - ka limaskestasid ja nahka ning tulemuseks võib olla kinnine nina, nohu, erinevad hingamisteede haigused, ketendav ja sügelev nahk ja palju muud ebameeldivat.
 
Silm on õrn organ ning vajab hoolt ja tähelepanu. Kui eelpool nimetatud sümptomid on juba olemas või kestnud mõnda aega, siis tasuks kindlasti käsile võtta leevendavad meetodid. Esiteks, häirivad sellised ebamugavused sinu igapäevast heaolu. Ja teiseks, kui sümptomid tähelepanuta jätta, võib järgmiseks sammuks olla silmapõletiku tekkimine.
 
Mis on lahendus?
 
• Niisuta õhku. Soeta koju õhuniisuti. Abi saab ka sellest, kui asetada veenõud radiaatorite alla, pritsida toas olevaid taimi, panna ööseks märg rätik tuppa kuivama või kasutada soolalampi.
 
• Kasuta silmatilkasid. Silmatilgad ehk kunstpisarad taastavad silmade niiskustasakaalu. Sobivate silmatilkade leidmiseks pea nõu apteekriga.
 
• Jälgi oma pilgutamisharjumusi, sest silm vajab iga natukese aja tagant niisutamist. Kui tunned, et silmad on ära kuivanud, siis võid need hetkeks sulgeda ning mitu korda järjest pilgutada. Ka see niisutab neid. On teada, et puhkeolekus pilgub normaalne silm umbes 22 korda minutis, kuid arvutiekraani vaadates aga vaid 7 korda! Vahe on märkimisväärne, seega telerit vaadates, arvuti taga olles, lugedes, keskküttega-konditsioneeriga-puhuriga ruumis olles jälgi teadlikult, et sa ei unustaks silmi pilgutada.
 
• Anna silmadele puhkust. Kui oled pikalt arvutit või telerit vaadanud, siis anna silmadele paar minutit puhkamiseks. Vaata õue, kaugusesse, sule silmad ning anna silmalihastele lõõgastusaega.
 
• Eemalda kontaktläätsed, kui su silmad on ärritunud, kipitavad, väsinud või kuivad. Need võivad silma veel rohkem ärritada ning kuivust tekitada. Ka arvutiga töötades eelista prillide kandmist.
 
• Joo vett! Soovituslik on juua vähemalt 8 klaasi vett päevas. Samuti lisa oma menüüsse oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toite, mis aitavad silmades niiskustasakaalu säilitada ja seeläbi pakuvad kaitset kuivade silmade eest.
 
Kui silmavaevused ei kao pärast esmaste abinõude kasutuselevõttu, siis tuleb kindlasti silmaarsti juurde kontrolli minna, et vältida tugevamaid võimalikke silmakahjustusi.

 
Teine väljakutse: lumi ja päike 

Tihti ei tule Eesti talve puhul meeldegi, millal viimati päikest näha oli. Sellest hoolimata tuleb aga meeles pidada, et silmi tuleb päikesevalguse eest kaitsta ka talvel, et ära hoida ultraviolettkiirgusest tulenevaid võimalikke kahjusid. Eriti tõsiselt tasub seda soovitust võtta hilistalvel ja varakevadel, kui lumi on veel endiselt maas ning päike end rohkem ilmutama hakkab. Ja kindlasti ka siis, kui on plaan minna mägedesse matkama või suusareisile.
 
Kas oled kuulnud sellisest seisundist nagu lumepimedus? Selle nähtuse meditsiiniline nimetus on fotokeratiit. Lumi peegeldab tagasi kuni 80 % ultraviolettkiirgusest ja seda isegi pilves ilmaga. Lumepimedus on fotokeratiidi üks ägedaim vorm, mis on põhjustatud jäält ja lumelt tagasi peegelduvatest UV-kiirtest ning mille puhul on tegemist silma sarvkesta valguspõletusega. Tegu on justkui päikesepõletusega, aga seda silmadel. Sümptomiteks võivad olla valu ja põletustunne silmas, punetavad või vesised silmad, nägemise hägustumine või kaotus, „liivatera“ tunne silmas, paistes silmalaud või peavalu.
 
Näiteks kõrgel mägedes ereda päikese, väga puhta ja hõreda õhu ja lume tõttu võivad silmad kahjustuda juba kümnekonna minuti jooksul. Seega on ülioluline, et talvistel suusareisidel või mägimatkadel oleksid alati kaasas kvaliteetsed päikeseprillid või spetsiaalne suusamask.  
 
Mis on lahendus?
 

• Investeeri kvaliteetsetesse päikeseprillidesse. Inimese silmi mõjutab peamiselt UV-kiirgus ja kvaliteetsed päikeseprillid kaitsevad selle vastu 100 %. Päikeseprille tasub kanda ka pilvise ilmaga, sest ka läbi pilve võib kiirgus silmi ohustada.

 

• Kõige kindlam on soetada päikeseprillid prillipoest, kus müüdav valik on kontrollitud standardite ja sertifikaatidega. Prille valides tasub jälgida, et need oleksid mugavad ka pikemaaegsel kandmisel.

 
Kolmas väljakutse: viiruste hooaeg ja silmapõletikud 

Nagu eelpool mainitud, siis kuivast õhust tekkinud silmaprobleemide tagajärjeks võib olla silmapõletik. Silmapõletik võib kaasneda aga ka viirushaigustega või välja lüüa kui organism on tavapärasest „nõrgem“.
 
Silmapõletikud on peamiselt viiruslikud või bakteriaalsed ning nende peamiseks eelduseks on kuivad silmad, mis loovad haiguse tekkeks soodsa pinnase. Pikalt arvutite või muude ekraanide vaatamine, harv pilgutamine, keskküte ja siseruumide kondenseeritud õhk muudavad silmad kuivaks. Kui lisada veel mõni allergia, tuul või külm õhk, siis võib põletik tekkida ruttu.
 
Ka läätsede kandmine või mõnede ravimite tarvitamine võib soodustada põletiku teket. Nii tuleb hoida läätsed alati puhtana ja anda iganädalaselt silmadele puhkepäevi, niisutada oma silmi ja pilgutada sagedasti. Soovitame alati lugeda ka ravimite võimalike kõrvaltoimete kohta. Näiteks antibeebipillid võivad soodustada silmapõletiku teket.
 
Silmapõletiku esmased tunnused on tugev kipitus, sügelus ja punetus silmades ning mäda eritus ehk hommikuks võivad silmad rähma tõttu olla „kinni kleepunud“. Tihti on silmad ka paistes, valgustundlikud ning kuivad.
 
Mis on lahendus?
 

• Silmapõletiku raviks on vaja silmatilku. Silmapõletiku kahtluse korral tuleb pöörduda perearsti poole, kes kirjutab välja sobivad silmatilgad. Kui tilgad ei aita ja olemist 3-4 päeva jooksul paremaks ei tee, siis tuleks taas arsti poole pöörduda, kes kirjutab välja tugevamad tilgad ja vajadusel antibiootikumid.

 

• Leevenduseks leige veega puhastamine ja niisutavad silmatilgad. Esmaseks raviks silmapõletiku korral on alati silmatilgad. Leevenduseks võib silmi puhastada ka leige veega ning lisaks niisutustilkadega niisutada. See rahustab ja puhastab silmi, aidates tasakaalustada silmade niiskustaset.

 

• Ära kasuta silmapõletiku korral kontaktläätsesid ega silmameiki, sest need ei lase silmal rahulikult olla, segades niiskustaseme taastumist ning põletiku taandumist.

 

• Enneta silmapõletiku tekkimist. Jälgi oma silmade igapäevast tervist ja hoia niiskustase tasakaalus. Silmi ei tasu kunagi hõõruda ja mustade kätega katsuda. Enne magama minekut peaks alati meigi eemaldama. Silmadele tuleks anda puhkust, mitte liiga pingsalt ja pikalt ekraane vaadata, pilgutada ja teadlikult erineval kaugusel objekte vaadata, et silmi treenida.

 

---

Kui sul on silmadega seoses mõni vaevus või soovid nägemist kontrollida, siis tule KSA Silmakeskusesse silmauuringule! Rohkem infot silmauuringute kohta leiad meie kodulehelt: ksa.ee/silmakeskusest/registreeru-nagemisuuringutele