14-kordne Eesti meister: „Suurim muutus on see, et ärkan igal hommikul õnnelikuna!“

Kiirus, adrenaliin, pidev publiku tähelepanu, reisimine ja põnevad võistlused maailma eri nurgas – just see on 14-kordse Eesti meistri, Kirill Tarassovi igapäev. Kuidas sai temast profijalgrattur? Mis ala on XCE? Ja miks tundis Kirill, et peab veel paremate tulemuste saavutamiseks tulema KSA Silmakeskusesse? Loe lähemalt uuest persooniloost.
 
Kirill Tarassov on kõigest 25-aastane noormees, aga juba saab ta öelda, et on 14-kordne Eesti meister ja saavutanud suurepäraseid tulemusi võistlustelt üle kogu maailma. Rattaspordiga alustas ta 8-aastaselt, kui oma emale kindla veendumusega ütles, et tema soovib nüüd tegeleda BMX rattasõiduga. „Ema ei saanud tol hetkel aru, millest ma räägin ja viis mind lihtsalt rattatrenni Kalevi Jalgrattakooli Piritale,“ meenutab Kirill naerdes. „Aga kui juba kohal olin, siis mõtlesin, et proovin, kuna koheselt meeldis mulle sealse klubi seltskond,“ lausub Kirill. Mõned aastad hiljem, kui noormees sai omal nahal tunda, mida tähendab võitmine, oli asi otsustatud – just selle spordialaga tahtis ta edasi tegeleda ning sellesse täielikult pühenduda. Nii jäigi Kirill jalgrattaspordi juurde ja nüüdseks läheb juba 18 aastat rattasadulas.

XCE - põnev spordiala, tänu millele näeb maailma
 
Kirill oli aastaid keskendunud pigem maanteerattale, kuniks pärast mitut edukat maantehooaega Prantsusmaal, näitas ta 2022. aastal Eestis märkimisväärseid tulemusi hoopis maastikurattasõidus, tulles Eesti meistriks maastikuratta lühirajasõidus. Üks asi viis teiseni ja peagi jõudis Kirillini kutse liituda Trey MTB Teamiga ja osaleda XCE ehk väljalangemissõidus. „Mulle väga meeldib ka maanteerattasõit, aga minu kireks on tegelikult alati olnud maastikuratta seljas kihutamine. Seega oli see kutse nagu rusikas silmaauku ja tundsin, et nüüd olen õiges kohas!“ sõnab Kirill.
 
Mis asi aga on keerulise nimega XCE ehk väljalangemissõit? Palusime Kirillil selgitada nii, et ka kõige jalgrattaspordi kaugemad inimesed saaksid aru, millega tegemist on. „Väljalangemissõit on maastikuratta ala, mis on kiire ja publikule mõeldud spordiala. Sõidud toimuvad üldjuhul linna tänavatel ja rajad on ehitatud nii, et pealtvaatajale oleks näha suurem osa rajast ja rajal oleksid alati võistlejad. Kõik algab kvalifikatsioonist, kus sõidetakse välja individuaalsed kohad, mille järgi pannakse paika pingerida. Pärast seda jagatakse sportlased 4-liikmelistesse puntidesse, kust edasi saavad kaks sportlast, kes veerevad esimesena üle joone. Nii, järjest kahekaupa konkurente välja langetades, jõutaksegi võitja selgumiseni,“ selgitab ta.


 
XCE sõit on Kirilli sõnul suurepärane ala, kuna nõuab keskendumist, täpsust, kiirust ja kindlasti ka külma närvi. „Lisaks, kuna sõidud toimuvad suurtes linnades üle maailma, on suureks boonuseks see, et ma saan avastada uusi ja põnevaid kohti väga erinevates maailma paikades,“ toob Kirill välja eelise. „Sel aastal on kalender väga tihe ja reisida saab palju. Juulis näiteks peaksin külastama 5 erinevat riiki Euroopas,“ lisab ta.
 
Kui küsisime aga, milliste saavutuste üle on Kirill seni kõige uhkem, siis pikalt ta mõtlema ei jää. „Kindlasti olen viimastest tulemustest kõige uhkem enda India võistluse üle. Tegu oli MK eliminaatori sõiduga, kus saavutasin kõrge 7. koha. Uhkeks aga tegi mind asjaolu, et olin äsja läbi põdenud covidi ning sõit oli pea 4000 meetri kõrgusel. "Mitmedki ratturid vajasid rajal lisahapnikku ja arsti abi,“ meenutab Kirill korralikku väljakutset. „Esimesed ratturid jõudsid kohale 5 päeva enne starti ja said alustada rahulikult treeningutega, et aklimatiseeruda. Mina kahjuks aga jõudsin päev enne võistlust. Õnneks suutsin asjad enda kasuks pöörata ja olen 7. kohaga ülimalt rahul!“ meenutab ta.

Lühinägelikkus + jalgrattasport = silmast lendavad läätsed
 
Kirill oli prillikandja juba alates esimesest klassist, seega on lühinägelikkus saatnud teda kogu tema sportlaskarjääri vältel. „Kõige suurem ebamugavus oli muidugi võistlustel. Kuigi kandsin läätsesid, siis ka nendega ei näinud ma piisavalt teravalt ja tundsin alati, et reageerimiseks jäi vähem aega. Lisaks tegid alati ebakindlaks ka halvad ilmaolud – nii tuule kui ka vihma tõttu olen korduvalt läätsesid sõidu ajal silmast kaotanud,“ meenutab ta.
 
Viimase tõuke silmade laserprotseduurile tulemiseks andis Kirillile soov saada oma spordialas veelgi paremaks. „Kuna XCE on ajaliselt väga lühike võistlus, siis iga sekund ja isegi millisekund loeb. Sain aru, et nägemise korda tegemine annab võimaluse areneda nii spordis kui ka parandada enda elukvaliteeti. Ehk kaks võitu korraga!“ räägib Kirill. KSA Silmakeskus sai valitud selle tõttu, et kliinik on noormehe sõnul olnud alati kenasti pildis oma punktuaalse tööga ja kindla tulemusega. „Lisaks olid paljud sõbrad nägemise korda teinud KSAs ja olin kliiniku kohta kuulnud vaid positiivset tagasisidet,“ meenutab ta.

Flow 2.0 laserprotseduuri päev möödus Kirilli jaoks täpselt nii, nagu KSA personal oli rääkinud. „Eks väike närv oli ikka sees, aga teadsin, et olen ise teinud kõikvõimaliku, mida arstid soovitasid, et protseduur kenasti sujuks. Protseduur ise oli tõesti väga kiire ja mõne aja pärast olingi juba tagasi kodus. Kuna seljataga olid väsitavad trennid, siis võtsin aja maha ja puhkasin ning magasin enamuse esimesest taastumise päevast maha,“ kirjeldab Kirill oma kogemust. 


Kirill KSA Silmakeskuses pärast Flow 2.0 laserprotseduuri

Suurepärane nägemine võidab spordis olulisi sekundeid
 
Edasine taastumine läks Kirilli sõnul samuti väga kenasti. „Ebamugavust tundsin vaid paaril esimesel päeval, esimese trenni tegin juba nädal pärast laserprotseduuri.“ Nüüdseks on Kirillil laserprotseduurist juba kolm kuud möödas ja „uus“ nägemine on kaaslaseks igapäevaselt. „Suurim muutus on kindlasti see, et ärkan igal hommikul õnnelikuna. Ma ei pea enam prille ette panema, et selgelt näha, vaid nüüd näen suurepäraselt oma silmadega,“ on Kirill õnnelik. Vahet on tunda ka jalgrattaspordis. „Kuna olen praeguseks juba piisavalt taastunud ja esimesed sõidud on tehtud, siis olen meeletut vahet tundnud ratta valitsemises. Näen kõiki pisidetaile ja see on juba praegu viinud mind järgmisele tasemele,“ on Kirill rahul.
 
„Kui ausalt tunnistan, siis ma ei saanud varem aru, miks laserprotseduuri läbinud inimesed sellest nii vaimustunult räägivad. Tundus nagu pisut ülepingutatud. Aga nüüd, kui olen seda muutust enda peal kogenud, siis võin julgelt öelda, et tõepoolest on elukvaliteedi tõus uskumatu! Kui sul kunagi on olnud mõte peas laserprotseduurist, siis tee see lihtsalt ära!“ soovitab Kirill.

Kui küsisime, millised on Kirilli eesmärgid jalgrattaspordis tulevikuks, vastas ta: „Ma soovin anda endast kõikvõimaliku, et hoida Eesti lippu veelgi kõrgemal ka järgnevatel võistlustel!“ Meil pole kahtlustki, et Kirill seda teeb. Hoiame talle kahe käega pöidlaid, soovime edu ning loodame, et tänu paigas fookusele, pole saavutustel piire!