Sel nädalal, kolmel päeval viibis KSA-s tehnikateadlane ja insener Nico Triefenbach. Nico teeb koostööd Schwind Eye-Tech firmaga, mis toodab Carriazo Pendular mikrokeratoome.

Nico eesmärk on piltlikult öeldes juuksekarva lõhki ajamine s.t. tema töö tulemusel tõstetakse järjekordselt masina turvalisust ja selle täpsust.  Nico tuunib tehases lõiketerade tootmisprotsessi ja eesmärgiks on, et kõik laserprotseduuril tehtud lõiked ei erineks üksteisest rohkem kui 5 mikromeetrit! Tuletame meelde, et neid lõikeid tehakse silmadel, mille omanike kopsud hingavad, südamed põksuvad ning emotsioonid ja hormoonid mõllavad protseduuri ajal:) Noort pedantset sakslast see, aga palju ei huvita- kord olgu majas ja riistad tehku oma tööd ülitäpselt.

Paralleelselt KSA-s tehtule, toimuvad sarnased uuringud kolme kuu jooksul ka Saksamaal, Jaapanis, Omaanis ja Lõuna Ameerikas. Me ei pidanud siin tegema midagi muud kui oma tööd ja aparaatide andmed graafikud, tulemused jne. koguti spetsiaalsesse programmi.

Veel üks detail. Nico prillid. Need on toodetud Schwindi firmas analoogse lihvimisprogrammi järgi nagu laser lihvib ka silma laserprotseduuril. Individuaalselt unikaalsed prillid, mille jaemüügi maksmumus on kaks tuhat nelisada eurot;) Kas,laserprotseduur poleks palju odavam? Aga ei, Saksamaal on protseduuri hind ca 4000 eurot. Härra Spin Doktor lubas veel lähitulevikus tulla koos sõpradega KSA-sse silmi ravima. Elame näeme:)

Aeg ajalt käivad meie juures silmi korrigeerimas kahekesi koos head sõbrad, elukaaslased või abikaasad. See olevat paaride sõnul väga lahe kogemuste jagamine ning elamus.

Me omakorda oleme pannud tähele, et kui on tegemist poisi ja tüdrukuga, siis meie meesterahvastest kliendid on sedavõrd viisakad, et naised saavad alati esimesena opereeritud.

… või on tegemist hoopis meeste ellujäämise instinktiga?

Igal juhul väga tublid ja üksteist toetavad on nad kõik olnud.

Brendan & Katrin Day Zero after LASIK

Toome huvitatud inimestele teise postituse võrdluseks sbk mikrokeratoomide ja femtolasik võrdluses

Argument No.1 : Bladless

Argument No. 2 : Protseduuri kiirus

Femtolasiku põhi argument on ,et tegemist on 100 % laser ja ” bladelesss” ( ingl. k blade- tera, mõõk, leht, laba ) protseduuriga. Klientidele jääb mulje selle jutu põhjal, et tegemist on vaid laserkiire poolt tehtava manipulatsiooniga. Tegelikkuses tuleb kasutada ikkagi mõlema meetodi puhul mõnda delikaatset instrumenti, et laseripoolt lõigatud lapp ülesse tõsta.

Erinevust sbk mikrokeratoomi ja femtosecond laser poolt lõigatud lapi puhul on see, et esimese ülestõstmine kujutab nagu raamatu lehe keeramist femtolasiku puhul on see piltlikult nagu kirjamarkide üksteise küljest lahti rebimine. 

SBK mikrokeratoomide pooldajad toonitavad ka erinevate meetodite vahel kiirruse faktorit s.o. kui sbk mikrokeratoom teeb oma töö loetud sekundite jooksul, siis femtosecond laseril läheb lapilõikamiseks mitu korda rohkem aega.

Need kellel huvi saavad vaadata võrdlevaid videosid: a. sbk mikrokeratoomi lõikeprotsess  b. femtosecond laseri lõikeprotsess + silmapinna laseriga lihvimine

Eile saime tuttavaks ühe toreda noore naise Dianaga, kes tuli laserprotseduurile.  Kümne sekundiga oli meil selge, mis ametit ta peab, kui panime talle nägemisteravuse tabeli ette ja palusime tal tabeli kümnenda rea tähed ette lugeda. Võluv patsient ” laulis”  meile K O N V D asemel ette ilusa, selge, kõlava häälega- Kaarel, Olev, Narva, Vello , Dora

Küsime teilt, mis ametit Diana peab ? 

Kirjuta oma vastuse variant siia kommentaaride lahtrisse. Õigete vastuste vahel loosime välja 20. aprillil 2010  ksa:) termostassi.

18. märtsil suri USAs Marylandi osariigis 89aastaselt silmaarst Dr. Arnall Patz, kes avastas 1960. aastatel , et vastsündinute hapnikuteraapia ja nende pimedaksjäämise vahel on tihe seos.

Liigse hapniku tõttu jäid inkubaatorravi saanud lapsed sageli pimedaks, mille põhjust intensiivravi arstid ei teadnud.

Noore silmaarstina, peale Teist maailmasõda, puutus dr Arnall Patz kokku uute vastsündinute  inkubaatoritega, mille sees loodi mikrokliima, mis erines väliskeskonna omast ja mis pidanuks oluliselt langetama enneaegselt sündinud laste suremust.   Moodsate inkubaatorite levimisega suudeti suremusprotsenti oluliselt langetada, kuid selles kunstlikus keskkonnas viibinud lastel esinesid hiljem sageli tõsised  nägemisprobleemid.

1950. aastatel  oli levinud põhimõte, et  inkubaatori sisekliima tuleb hoida 100 % hapniku all, selleks et vastsündinu nahavärv oleks ilus roosa , mitte lilla.  Dr Patz silmaarstina oletas, et hapnikuravil ja pimedaksjäämisel võib olla otsene seos.

1956. aastal leidis Arnall Patz rahastamise kliinisele uuringule, mis oli üldse üks esimesi kliinilisis uuringuid tänapäeva mõistes, kus ta võrdles 29 vastsündinut, kes said 100 % hapnikut hingamiseks, ja 37 vastsündinut, kes olid inkubaatoris “hapnikunäljas ” . Uuringu tulemuste avaldamisel oli seitsmel lapsel esimesest grupist arenenud välja tõsine silmahaigus (retrolentikulaarne fibroplaasia), samas silmaprobleeme ei esinenud ühelgi teises grupis olnud lapsel.

Uuringu tulemusel oli selge, et liigne hapnik röövib laste nägemise. Silmaarst Dr. Arnall Patzi avastuse ilmumise järel muudeti paljusid laste intensiivravi põhimõtteid ja selle tulemusel on tõenäoliselt päästetud tuhandete väikelaste nägemine.

Suhkruhaigusest ehk diabeedist põhjustatud võrkkestakahjustusi (diabeetiline retinopaatia) seostatakse halvenenud mäluga. Suurbritannias uuriti 1066 inimest vanuses 60–75 aastat, kellel esines 2. tüübi suhkruhaigus. Neil paluti teha seitse erinevat mälu, loogikat ja kontsentratsiooni nõudvat testi, et selgitada välja uuritavate aju funktsioone. Tulemus – suhkruhaigetel, kellel on välja kujunenud diabeetiline retinopaatia, olid testide tulemused halvemad kui tervetel või suhkruhaigetel, kellel silmapõhja probleeme ei esine.

Selline informatsioon on vajalik perearstidele, kes korraldavad suhkruhaigete ravi, kuna halvenenud mälu tõttu tuleb nendele patsientidele pühendada rohkem aega ja varustada neid kergesti arusaadavate infomaterjalidega, et nad suudaksid järgida kõiki vajalikke instruktsioone.

2. tüübi diabeeti esineb vanemas eas. Seda seostatakse eeskätt ülekaalulisuse ja vähelise kehalise aktiivsusega. Diabeetiline retinopaatia areneb välja vaid 5% 2. tüübi diabeeti põdevatel patsientidel. Diabeetilist retinopaatiat diagnoosivad ja ravivad silmaarstid, ideaalis peaks iga diabeeti põdev inimene laskma spetsialistil oma silmapõhjasid kontrollida vähemalt üks kord aastas.

Diabeet on tõsine ja krooniline haigus, mille all kannatab Euroopas enam kui 25 miljonit inimest ning maailmas umbes 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ja Maailma Diabeedi Föderatsiooni prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv aastaks 2025 16% võrra.

Uudis on refereeritud väljaandest Diabetes UK.

Nägemisuuringu käigus kontrollivad silmaarstid või optometristid  alati, kui hästi inimene näeb kaugele. Nägemisteravuse tabeleid on tänapäeval kasutusel väga erinevaid. Erinevad on nii optotüübid (kujundid tabelil) kui ka viis, kuidas tabel patsiendile projitseeritakse (pabertabel, projektor või TV-ekraan).

Tabelite klassikaks on jäänud Snelleni tabel, mille arendas välja Hollandi silmaarst Hermann Snellen 1860. aastatel. Snelleni tabelil on ka mitmeid variatsioone, kuid levinum on selline, millel on 11 rida ning optotüüpideks on suured trükitähed. Ülemisel real on tavaliselt kujutatud suur “E” täht ja liikudes alumiste ridade poole, muutuvad tähed üha väiksemaks. Nägemiskontrolli käigus palub uurija lugeda teil üha väiksemaid ridasid ja kui näete alumist rida, on teie nägemisteravus väga hea.

Mida 20/20 või 1,0 nägemine tähendab?

Ameerikas asub nägemisteravuse tabel klassikaliselt 20 jala kaugusel uuritavast, Euroopas on see distants 6 meetrit. Alates 6 meetrist (20 jalast) algab silmale optikaseadustele toetudes lõpmatus. See tähendab, et ei ole enam vahet, kas vaatame objekte 6 meetri või 200 meetri kauguselt, silma jaoks on see üks ja see sama – lõpmatus.

20/20 ( Euroopas 1,0 ) nägemisteravus, millist tähistust  USAs kasutatakse, tähendab seda, et  inimene näeb 20 jala kaugusel selgelt optotüüpe, mida  ”normaalse ” nägemisega inimene peakski nägema 20 jala kauguselt.  20/10 (Euroopas 2,0)  nägemine aga tähendab, et inimene näeb objekte 20 jala kauguselt, mida normaalse nägemisega inimene näeb vaid 10 jala kauguselt.  Juhul kui näete vaid ülemist E-tähte tabelil, on nägemisteravus vaid 20/200 (Euroopas 0,1), mis tähendab, et nägemisteravus on väga halb.

USAs on kokku lepitud, et nägemisteravus, mis on halvem kui  20/200, märgib ametlikku vaegnägemist (legally blind).   Juhilubadele ei märgita prillide või kontaktläätsede kandmise vajadust, kui nägemisteravus kaugele ilma prillideta on võrdne või parem kui  20/40 (Euroopas 0,5).

Tavaliselt on 20/20 rida altpoolt neljas, järgmised read tähistavad nägemisteravust 20/15, 20/10 ja 20/5. Vaid vähestel inimestel on nägemisteravus parem kui 20/10, kuid paljudel röövlindudel on nägemine 20/5 või parem.  LASIK laserprotseduuri läbinud inimene näeb reeglina 24 tundi pärast operatsiooni vahemikus 20/20 kuni 20/15. Ei ole harv juhus kui EPI-K laserprotseduuri läbinud näevad pärast täielikku taastumist, s.o 4–12 nädalat pärast operatsiooni paremini kui 20/10.

“Pöörleva E” nägemisteravuse tabel

Mõnedel juhtudel  ei ole võimalik kasutada klassikalist Snelleni tabelit. Näiteks juhtudel, kui on tegemist väikelastega, kes veel ei tunne tähestikku või on liiga häbelikud, et tähtesid kõva häälega nimetada. Eritabeleid kasutatakse ka inimeste puhul, kes ei räägi uurijaga ühte keelt või kui  tegemist on kirjaoskamatu või tumma inimesega.  Sellisel juhul tuleb appi “pöörleva E ” nägemisteravuse tabel, mille puhul on patsiendil vaja käega näidata, mis suunas E-täht on pööratud.

Uuringud on näidanud, et ” pöörleva E ” tabel annab sama usaldusväärse tulemuse kui standardne Snelleni tabel.

Väikelaste puhul kasutatakse tänapäeval erinevaid tabeleid ja samuti on väikelaste nägemisuuringu metoodika erinev täiskasvanute omast.

Nägemisteravuse tabeli piiratus

Snelleni tabeli abil saame kontrollida vaid nägemisteravust, kuid see on vaid üks osa põhjalikust silmakontrollist. See uuring annab silmaarstile või optometristile ülevaate, milline on laias laastus teie nägemiskvaliteet ja kas te vajaksite nägemise parandamiseks prille, kontaktläätsesid või laserprotseduuri.

Nägemisteravuse tabeli alusel ei saa mõõta vaatevälja ulatust, kontrastitundlikkust, stereonägemist, värvitaju, silmade akommodatsioonivõimet, silmade siserõhku ja palju muid nägemise parameetreid, mida põhjaliku silmauuringu käigus rutiinselt uuritakse.

Firmad PixelOptics, Inc  Roanoke, VA, USA) ja Panasonic Shikoku Electronics Co., Ltd (Matsuyama, Jaapan) teatasid, et toovad  turule maailma esimesed elektroonilised prillid.

Kui see tehnoloogia on edukas, on see hea uudis eelkõige presbüoopidele. Presbüoopia on meie kõigi vananemisega kaasas käiv nähtus, mille puhul alates 45.–50. eluaastast tekib olukord, kus me enam ei näe selgelt lähedal asuvaid väikseid objekte nagu kirjateksti.  Selleks, et teksti selgelt lugeda, tuleb kasutada plusstugevusega lugemisprille. Inimestele, kes kasutavad prille ka kaugele vaatamiseks, tehakse tänapäeval üleminekuga klaasid, millesse on lihvitud sisse mitu erinevat retsepti.

Elektroonilised prillid, mis peale vaadates ei erine mitte kuidagi “tavaprillidest”, lahendavad tulevikus mitu lugemisprillidega kaasas käivat ebamugavust.

Ronald Blumi sõnul hakatakse elektroonilisi prille turustama prillipoodides 2010. aasta teises pooles. Poodidel ei ole vaja sisse osta hooldeseadmeid. Nägemiskontroll, mis eelneb elektrooniliste prillide väljakirjutamisele, ei erine millegi poolest sellest, mida optometristid ja silmaarstid prillipoodides tänapäeval teostavad.

Loodame, et see tehnoloogia õigustab end tavaelus ja saab olema taskukohase hinnaga, siis on sellest kasu paljudele üle 45 aasta vanustele inimestele.

Ronald Blum , PixelOptixi president selgitab elektrooniliste prillide tööpõhimõtteid.

Ronald Blum: Panasonicu roll arendustöös

Kui Gustav 2007. aastal KSAsse meie optometristi Laire soovitusel tööle tuli, oli ta 100% prilli-inimene. Mustad sarvraamidega okulaarid sobisid ja mees nägi välja sama koloriitne  nagu Solarise keskuse  Mac’i poe kutid.

Kui Kusti, nagu me teda omavahel nimetame, oli töötanud optomeetria konsultandina 5-6 kuud ja oli näinud sadasid patsiente, imbus ta ühel päeval lagedale plaaniga, et ta sooviks ka endale protseduuri teha.  Laire tegi  talle silmauuringud ja tal oli vaba valik, millist protseduuri ta soovib valida. Kõik parameetrid näitasid rohelist tuld nii LASIK-  kui Epi-K-protseduurile.

Tegime  Epi-K.

Miks valis ta selle protseduuri ja kas  meie mahepõllupidaja maad kaevates õnnelik on, saate teada Outline Productionsi filmist ” Gustav “:-)