wrapTop

Autistidel on kõrgem visuaalse tajumise võime

Montreali ülikooli teadlased avastasid, et autistidel on rohkem ajutegevust selles aju piirkonnas, mis tegeleb visuaalse äratundmise ja identifitseerimisega. Piirkonnad, kus autistidel oli rohkem ajutegevust kui mitte autistidel tulevad esile järgmiste objektide töötlemisel: ”näod” punases, “objektid” rohelises ja “sõnad” sinises. Ka varem on täheldatud, et autistide visuaalse tajumise võime on kõrgem. Teadlased analüüsisid 26 ajutegevuse uuringut, mis sisaldasid 15 aasta andmeid selle kohta, kuidas autistide aju töötab kui töötleb informatsiooni nägude, objektide ja sõnade kohta.

Pildid: Human Brain Mapping, Wiley-Blackwell Inc.

Uurimus avaldati Human Brain Mapping aprillinumbris

Ilutulestik põhjustas USAs ühe kuu jooksul 1300 silmavigastust

USAs läbi viidud uuring näitas, et aastal 2010 oli ilutulestik vastutav 8600 vigastuse eest. Kõige rohkem oli vigastusi vahemikus 18. juuni kuni 18. juuli, sel vahemikul esines 6300 vigastust. 40% kannatanutest olid alla 15-aastased lapsed, alla 5-aastastel lastel esines vigastusi 300-l korral.

Allikas: Eyewire detsember 02

Eelajaloolisel merekiskjal ebatavaliselt terav nägemine

Teadlased leidsid Lõuna-Austraalias rohkem kui 500 miljoni aasta eest välja surnud suure merekiskja, Anomalocarise, fossiliseerunud silmad ning avastasid, et mereelukal oli ebatavaliselt terav nägemine.

Anomalocarise rekonstruktsioon (pildi autor Katrina Kenny, Adelaide ülikoolist).

Anomalocaris oli toiduahela eesotsas oma meetripikkuse keha ja suurte sõrgadega. Tema silmad olid ühed suurimad, kuni kolmesentimeetrise läbimõõduga ja neis oli üle 16 000 läätse. Teadlased täheldasid, et vaid vähesed lülijalgsed näevad nii selgelt. Selliste hulka kuuluvad veel näiteks kiilid.

Artikkel refereeritud ajakirja Nature detsembrinumbrist.

Teadlased tuvastasid AMD riski ennetava algoritmi

Pikaajalises vanusega seotud silmahaiguste uurimuses (Age-Related Eye Disease Study) osales 2937 inimest. Laialdase uurimuse tulemusena leiti, et AMD ehk maakuli degeneratsiooni riskifaktoriteks on vanus, kehamassi indeks, suitsetamine, geneetilised muutused,  olemasolev võrkkesta haigus ja silmapõhja moodustunud kollaste täppide suurus. Teadlased kasutasid neid faktoreid, et tuvastada AMD riski ennetav algoritm.

Uurimuse eestvedajate sõnul on taoline algortimi vajalik tuvastamaks tulevastes kliinilistes uuringutes kõrge riskiga inimesi. Kõrge riskifaktoriga on eelkõige vanemad, vähem haritud, suitsetajad (või kunagised suitsetajad) ja suurema kehamassiga inimesed.

Loe pikemalt siit.

Uued kuivadele silmadele mõeldud silmatilgad on palju efektiivsemad

Silmatilkade uus koostis on väidetavalt kaks korda tõhusam kui senine koostis. Rohto Dry Eye Relief sisaldab naturaalseid bipolümeere (hydraMed), mis koheselt leevendavad liivatera tunnet kuivades silmades. Uus koostis on kombinatsioon hüaluroonhapetest ja polüsahhariididest, mis on tehtud tamarindipuu seemnetest.

Kuiva silma sündroomiga inimeste arv kasvab pidevalt, arvatavalt 30% UK elanikkonnast kannatab selle all. Selle põhjuseks võib olla nii suurenenud arvuti kasutamine, õhu saastatus kui ka keskküte. Ka mõned ravimid võivad kuivi silmi põhjustada, näiteks kontraseptsioon.

Rohto Dry Eye Relief silmatilkade tõhususe tõestamiseks viidi läbi uuring, kus osales 48 meest ja naist vanuses 24 kuni 82. Osalejad kasutasid kolme kuu lõikes kas Rohto  silmatilku või siis Optive silmatilku. Tulemused näitasid, et 78.3%-l  Rohto silmatilkade kasutajatest oli haiguse indeks vähenenud. Optivel oli sama näitaja 44%. 95,7% Rohto kasutajatest olid kuiva silma sümptomid kas paranenud või kadunud võrreldes 80% Optive kasutajatest.

Täispikka artiklit saab lugeda siit.

Teadlased ehitavad “Terminaatori” kontaktläätse

Ka inimestel on  varsti võimalik maailma näha läbi Terminaatori silmade. Teadlased on jõudnud väga lähedale esimese infokontaktläätse valmimisele. Lääts saab infot võtta näiteks mobiilist ja olulisi teateid ning sündmusi reaalajas kajastada. Selle abil on võimalik näha ka kaarte, leida õige sõidusuund jne.

Läätse prototüüp on juba valmis ja see hakkab toimima traadivaba ühenduse abil ning seda tänu sisseehitatud antennile. Läätsi on testitud loomadel ja ohutusnõuded läbitud. Järgmine etapp on lääste täiustamine ja testimine inimestel.

Loe täispikka artiklit siit.

Liiga pikk kosmosereis võib astronautide silmanägemist kahjustada

NASA

NASA poolt tellitud uuring näitas, et liiga pikad kosmosereisid võivad astronautide nägemist kahjustada. Uuringus osales 7 astronauti, kel vanust keskmiselt 50 ning  kes olid kosmoses olnud rohkem kui kuus kuud. Kõigil neil esines kosmoses olles udust nägemist. Mõnel esines udust nägemist mitmeid kuid peale Maale naasmist. Uuring leidis ka spetsiifilisi muudatusi nende silmade kudedes, vedelikes, närvides, silmasiseses rõhus ning teistes silmade struktuurides. Neid muudatusi peetakse võrdlemisi väikesteks ja neid saab korrigeerida.

Kuid kuna ees on ootamas 3-aastane missioon Marsil, on teadlased alustanud tööd, et välja uurida taoliste muudatuste tekkepõhjuseid silmades. Nende eesmärk on välja selgitada, kes on sellistele muudatustele kõige vastupidavamad.

Artikkel refereeritud www.engadget.com

Soovime teile kõigile Head Uut Aastat!

KSA Silmakeskus soovib kõikidele klientidele ja sõpradele Head Uut Aastat ja usume, et aasta 2012 tuleb teile õnnelik ja huvitav!

Saksamaal valmib KSA-le uus laser

 

Sellel nädalal pandi lõplikult kokku KSA Silmakeskuse jaoks uus laser Amaris 750 S. Laseri tootjaks on Schwind Eye Tech GmbH AG.  Leping uue laseri tarnimiseks sõlmiti ettevõtete vahel 2011 aasta juunis. Järgnevatel nädalatel toimub laseri häälestus Kleinostheimis asuvas tehases ja seejärel toimetatakse see jaanuari teises pooles spetsiaaltranspordiga KSA Silmakeskusesse.

Amaris 750S abil saame arendada edasi silmade lõikevaba lasertehnoloogiat. Uus laser pakub KSA Silmakeskuse klientidele juba 2012 aastal mitmeid uusi võimalusi.

Alates 2010 aasta novembrist kasutab KSA Silmakeskus Schwind Eye Tech laserit Amaris 500E, mis on olnud väga täpne, turvaline, mugav ja töökindel.

 

 

Igal aastal teostatakse Euroopas 3,5 miljonit LASIK silmaoperatsiooni

Euroopa Katarakti ja Rafraktiivkirurgide Seltsi (ESCRS) poolt läbi viidud uuring näitas, et LASIK silmaoperatsioon on ühtlasi levinud meetod korrigeerimaks nii lühi- ja kaugnägevust kui ka astigmatismi. Uuringu tulemustest selgus, et üle 70% eurooplastest arvasid, et prillide ja kontaktläätsede kasutamine segab sportimist. Ligi 75% arvasid, et prillide kasutamine erinevates ilmaoludes on ebamugav.  Prillide ja läätsede ostmine ja asendamine uutega oli 84% arvates kallis, kuid vaid kolmandik neist leidis, et laseroperatsioon oleks odavam, kui selle kulud jagada 10-ne aasta peale. Siiski paljud inimesed leidsid, et aja jooksul muutub LASIK neile odavamaks variandiks.

12345...10...
wrapBottom