Elan ise juba 15 aastat Soomes ja KSA Silmakeskusest ei teadnud ma eriti midagi, kuid sattusin ühelpäeval pool juhuslikult teie Soome kodulehele, seejärel konsultatsioonile Mannerheimi teele ja 19. mail olin Tallinnas laseroperatsioonil kirjas ja kohal ka. Niipea, kui astusin uksest sisse ja mulle õeldi "Tere tulemast!" sain aru, miks teie logo on selline nagu ta on - ksa:) . Eläma on laiffi:))! Timo, enne prillikandja - 6D cyl -1.5 Ma kõhklesin üsna kaua, kas minna laseroperatsioonile või mitte. Kartsin kõrvalmõjusid. Aga üha enam tundsin tüdimust ja isegi pahameelt sellest lõputust prilli- ja läätsemajandusest.
Oma mitmete tuttavate soovitusel läksingi KSA-sse testidele. Kartsin, et kuna mul on olnud silmapõletik ja oli veel üks silm silindriga, ei saagi mulle „oppi“ teha. Mõtlesin, testidele tasub ikka minna ja asi teada saada. Mis siin ikka pikalt muretseda.
Kuna kõik oli korras ja kõik oli võimalik, läksingi LASIK operatsioonile.
Teenindus oli väga sõbralik ja toetav. Minule, kui super muretsejale, oli see meeldiv ja rahustav.
Operatsioon ise läks väga kiiresti. Arsti seletused hetkel toimuvast mõjusid samuti rahustavalt. Meeldis väga, et kõik vajalik antakse peale protseduuri kotikesega kaasa, ei pea enam mõtlema, kus ja mis rohtusid kõik ostma pean.
Juba vahetult peale operatsiooni, kui silmaplaastrid eemaldati ja laseri alt ära sain, nägin ma laepaneele paremini kui varem ilma prillideta. Juba olin rõõmus.
Eks taastumine võttis oma aja, aga see kõik oli seda väärt. Üle muretsemine ei aita kunagi ja on tihti asjatu närvikulu.
Operatsioonist on möödas 10 kuud ja tundub nagu oleksin opile eelnenud pool elu pea kotis veetnud. Maailm on palju kirevam ja detailirohkem. Ma tunnen end nüüd täiusliku inimesena.
Kaire
Varem prillid -3,5
Küsib KSA Silmakeskus: "Milliseid uusi võimalusi annab Teile prillidest sõltumatu elu ?" Vastab Priit Ratas:" SUPER hea on olla, ei ole enam võõrkeha kaasas!":)) Helistasin järgmisel hommikul õele ja emale ning küsisin: " Kas teil ongi olnud kogu aeg nii, et ärkate ülesse, avate silmad, vaatate lakke ning näete kõike?" . See kõik oli nii kummaline esimestel päevadel. Ene, Tartu ( Matrix Lasik, varem prillikandja 25 aastat - 5.5 D ) Läbisin laserprotseduuri neli aastat tagasi ja siiani suudan veel imestada, et asi toimib. Tarmo, Tallinn ( Matrix Lasik, varem prillid -3,5 D ) Esimene Vau! peale Epi-K operatsiooni oli kohe, kui koju läksin. Selline tunne oli nagu oleks nad vahetanud ka minu televiisori suurema ja uuema vastu:) Maarja, Tallinn ( vaata ka blogi ja videosid ) Tanel, Tallinn ( varem prillid -8.5 D ) Enne operatsiooni oli mul väga suur lühinägevus, praegust tunnet on raske kirjeldada. Rääkimata sellest, et külma käest sooja tulles ei pea prillide soojenemist ootama või saunas/basseinis käsikaudu ringi kobama…. See on kirjeldamatult hea tunne, kui saad maailma NÄHA enda ümber ja seda pealegi OMA SILMADEGA! Kadri, Hiiumaalt
See, et ma endiselt oma olematuid prille kohendan on ootuspärane. See, et ma esimest korda elus teise toa otsast subtiitreid lugeda näen on vapustav. Aga see et maailmal ei ole enam raame on võrreldav selle tundega nagu käiks avalikus kohas ilma rinnahoidjata. No midagi on puudu, mis maailma koos hoiaks:)
Rando, Tallinn
Peale seitsme aastast Viimsis elamist nägin ma esmakordselt Pirita teel autoga sõites Paljasaare poolsaart ja seal kasvavaid puid, kuigi ka varem kandsin kvaliteetseid prille. Hämmastav, kuidas kogu nägemine ja maailm muutub laserprotseduuri mõjul. Olen olnud ka läätsedega, kuid peale operatsiooni on see hoopis midagi muud. Olen rahul, et lõpuks tulin.
Allan Lainemäe
Nüüd kus opist on möödunud 1.5 aastat, tunnen end läbi ja lõhki aktivsemana ja lõbusamana, kuna saan teha kõike vabalt, mis varem oli piiratud nägemise tõttu. Jalgrattasõidud-võistlused, suusatamine, ujumine, igasugune aktiiivne liikumine nii vihmas kui tuisus, maa-all kui vees. Ainult suur rõõm. Ja opist taastumine oli niivõrd kiire, pigem olematu...Andsite mulle uue elu pärast 24 aastat piinlemist
Tuule
Läbisin kogu selle protsessi veebruaris 2009. Olin mõelnud kaua kaua, enne kui tulin veebruari alguses testidele. Kuigi mul olid mõned sõbrad, kes olid läbinud viimase aasta jooksul silmaoperatsiooni, olin skeptiline. Ma olen oma elus kõik ise saavutanud- ehitanud kaks maja, mul on kolm last, perekond ja oma edukas firma. Riskida ma ei tahtnud. Parem jahmerdan kontaktläätsedega (prille vihkan!) edasi nagu olen teinud seda viimased 15 aastat ja näen halvemini, kui hakkan riskima oma silmadega. Lõpuks jõudsin nii kaugele, et tulin siiski veebruaris esimestele uuringutele ja nende käigus kadus kummaliselt kogu minu hirm. Sain kõikidele küsimustele vastused ja kõik tundus, kuidagi liiga 1-2-3. Testide ja protseduuride vahele jäi kaks nädalat, sel ajal lugesin läbi mitu korda kaasa antud infomaterjalid, vaatasin YouTube videosid ja lugesin KSA kodulehekülje 3 korda otsast lõpuni läbi. Tagantjärele mõeldes see oli viga, oleks pidanud jätma oma otsingud sinnapaika peale testidel käimist, oleks olnud rahulik ja hea tunne.
No, nii operatsioonipäeva hommikul olin nii närvis ja magamata nagu ei kunagi varem. Kuidagi ma ikkagi kohale tulin. Protseduuri päeval kohtusin jälle samade inimestega ja kummaline, kuid minu hea enesetunne hakkas tagasi tulema. Ei oska täpselt öelda, kuid enne protseduuri rääkisin vist viie erineva KSA töötajaga s.h silmaarstiga, kes ainult naeratasid ja patsutasid õlale. Laseri alla jõudes olin juba vana rahu ise ja 20 minutit, mis seal võib olla viibisin rääkisin arstiga oma tegemistest ja nii see protseduur saigi muude teemade kõrval tehtud. Palju ma sellest ei mäleta, see läks nii lihtsalt.
Kodus paluti mul 4-5 tundi enamasti suletud silmadega olla ja peale seda oligi kõik. Tunne selline nagu midagi polekski tehtud. Mul on kodus väga suur elutuba ja tavaliselt vaatasin ma kontaktläätsedega telekat poole toa peal asuvalt sofalt s.o ca 6 meetri kauguselt, sealt oli näha kõik subtiitrid jms. Prillidega, mis mul olid ka avarii juhtudeks, olin ma poole ligemal, muidu ei näinud tuhkagi. Nüüd aga näen ma subtiitreid toa taganurgast ja kodus pole mul vastast, kes sama hästi näeks. Loodan, et nii see asi jääbki ! 2 good 2 be true!
Tuule 36 a, (enne prillid -8.5 D)
Urme
Mina ei ole vist väga tüüpiline patsient. Nimelt ei kandnud ma eelnevalt prille, kuigi silmades oli nii plussi kui miinust. Prillid olid küll olemas, aga lihtsalt ääretult ebamugavad. Kuidagi ei suutnud ma nendega harjuda. Nii ma siis kissitasin ja pingutasin oma silmi nagu hull ja nii aastaid. Tipnes see rohkete peavalude ja silmadest vee jooksmisega.
Lõpuks võtsin julguse kokku ja läksin konsultatsioonile Pärnusse. Esmasel konsultatsioonil ei saanud ma vastust selle suhtes, kas mind saab operatsiooniga aidata. Jäin ootama kõnet ja mida rohkem ootasin, seda rohkem hakkasin ootama jaatavat vastust. Siis see tuli ja varsti oli ka operatsioonipäev. Kartsin tohutult, aga seda just kirjelduste põhjal, et mida ja kuidas siis tehakse. Protseduur ise oli tegelikult ülihuvitav ja hirmuks polnud üldse põhjust. Sama päeva õhtul avastasin üllatusega, et ma näen ja kujutage ette - ei kissitagi enam! Nüüd on möödas varsti kolm nädalat ja uskuge või mitte - pea ei valuta ja silmad ei "nuta".
Tänud kogu KSA perele ülimeeldiva ja professionaalse teeninduse eest! Päikest kõigile Teile!
Triin ja optometrist Gustav | Triin, personalispetsialist, üks päev pärast laserprotseduuri:
“Kui ma varem oleksin teadnud, kui lihtsalt kõik asjad laabuvad, oleksin ma juba ammu siia tulnud!”
Taastumine, sarnaselt operatsioonile, on läinud loodetust kergemini ning näen maailma asju selgemini, kui kunagi varem:) Harjutan elu ilma prillideta. Lisaks heale nägemisele sain teilt kaasa palju positiivset energiat ja meenutamist vääriva kogemuse, mida juba jõudsin jagada ka oma lähedate ja tuttavatega. |
Ma näen, kuidas sipelgad hingavad!
Piret
Kui mõtlen oma silma laseroperatsiooni peale, tuleb meelde üks dialoog, mis leidis aset peaaegu kolmkümmend aastat tagasi minu vanemate vahel, kusjuures isa oli selle toimumise ajal sügavas unes.
Isa: “Mul on fantastiline kuulmine!”
Ema: “Jaaahhh? Mida sa siis kuuled?”
Isa: “Ma kuulen, kuidas sipelgad hingavad!” Loe veel Taavi
Enne oppi oli selline ärevustunne sees, ei teadnud ju, mida oodata. Protseduur iseenesest oli väga kiire - mõned sekundid ja valmis. Vähemalt mulle tundus nii:) Aga nagu ma juba tookord ütlesin, see on selline asi nagu Veneetsias käik - üks kord käid, rohkem ei taha. Pärast oppi olen väga rahul, olen hakanud tähele panema igasugu pisiasju, mis varem prilliraamide tõttu võisid varju jääda. Veelkord tänan hea töö eest kogu Teie kollektiivi, olite väga sõbralikud. 
Helina ja tema optometrist Kerli | Helina , 23. a
Läbisin KSA Silmakeskuses laserprotseduuri Epi-K meetodil juunikuu lõpus. Harjusin ilma prillideta eluga nii kiiresti ära, et nüüd ei saa ma üldse aru, kuidas oli võimalik, et ma hommikul ärgates selgesti ei näinud. Olen unustanud selle 11-aastase perioodi oma elust, kui kasutasin prille.
Suur aitäh Teile ja kogu kollektiivile. Väga positiivne kogemus:) |
Kirjutasin üles oma opipäeva sündmused. Siin siis minu jutustus:)
Anneli Pärli, 33. a
Olin juba mitu päeva enne oppi närvis, lugesin mitmeid artikleid ja foorumi postitusi kogemuste teemal. Valesti tegin, et lugesin. Sest mul oli opifirma KSA ja aparaat oli erinev. Paljud, kes netis kirjutasid, käisid Laservisioonis ja Silmalaseris, sealsed aparaadid olid veidi teised, inimesed olid erinevad ja seetõttu erinesid ka meie kogemused.
Minu opipäev algas sellega, et viisin lapsed hoidu ja läksin jalgsi üle tee KSAsse. Vihma sadas ja mul olid prillid ees. Prillid said märjaks ja mõtlesin, et kas see jääb minu viimseks päevaks prillidega?
...
Loe veel Ma näen nagu loom!
Juhan Ulfsak, 34 Tallinn
Laserlõikus - Protseduur ei olnud kindlasti kordagi füüsiliselt valus - ärevakstegev küll aga sellegi vastu saab rohtu. Kuna anti täpne ülevaade sellest, mis minuga igal hetkel parajasti toimub oli isegi natuke huvitav. Protseduur tundus pärast eelnevat närvitsemist kuidagi eriti lühike...
...
Loe veel
Heilika Reinvart
Käisin paar nädalat tagasi operatsioonil ja nüüd näen nagu kotkas ehk siis pea-aegu läbi seinte:)
Teie juures tundsin end väga mugavalt ja meeldivalt, sest olete väga toredad, sõbralikud ja vastutulelikud! Soovitan nüüd kõigile suhtumist klientidesse just KSAst õppida ja kiidan teid kõiki ja kõiges! Tänud!
Raili Keller, 24 Tallinn
Mõte mõlgub peas juba ammu, kuid alguses oli takistuseks vanus ja see, et nägemine ei olnud stabiliseerunud. Peale seda, kui sõbranna operatsioonil ära käis ja kõik sujus suurepäraselt, ei leidnud ma põhjust, miks mitte minna. Järgmiseks takistuseks tuli hirm operatsiooni ees. Alguses tulin uuringutele sisendades endale, et lähen vaid uuringutele ja otsuseid veel ei tee. Loomulikult võtsin ma endale elukaaslase kätt hoidma :)
...
Loe veel
Marju Mägi, 24 Tallinn
Unistus silmaoperatsioonist vabanemaks prillidest oli juba ammu. Paar aastat tagasi tegid mõned kursusekaaslased sellelaadse operatsiooni ning uurisin pisidetailideni, kuidas kõik toimus ja mida tehti. Teadsin, et ühel päeval teen selle ka ise läbi. Ühel päeval…
...
Loe veel
Liina Orle
Nüüd on see siis tehtud. Ma ootasin kogu aeg, millal tuleb hirm. Olen paar korda unes näinud, et teen silmad lahti ja ei näe midagi. Kraabin kätega silmi, aga need on lahti ja ei näe. Painav pimedus ja hirmuhigi.
Esimeses kontrollis käies küsisin umbes miljon küsimust, aga seda ei küsinud. Tellija materjal tunnistati kõlblikuks. Võtsin endale nädalakese mõtlemisaega ja panin end lõikusele kirja. Paari päeva hiljem käisin tablettidel ja silmatilkadel järel. Ja ikka ei küsinud. Eile õhtul oli kuidagi tühi olla. Nagu läheks pikale reisile ja ei tea, kas jõuan tagasi. Või kohale. Aga heas mõttes – see, mis ees ootas, oli huvitav ja uus ja pisut ärevaks tegev, aga mitte hirmutav.
...
Loe veel
|
