Teie laste silmad

Mis on amblüoopia?
Alla 40aastaste inimeste seas on põhjustab laisksilmsus nägemiskaotust sagedamini kui kõik vigastused ja haigused kokku. Amblüoopiat iseloomustab ühe silma häiritud nägemisvõime, mida ei saa parandada ei prillide ega muude korrektsioonivahenditega. Mingil põhjusel ei suuda aju amblüoopilise silma saadetud signaale adekvaatselt tõlgendada. Arvatakse, et amblüoopiat esineb mingis vormis kolmel protsendil alla kuueaastastest lastest.

Tuleb tähele panna, et amblüoopia ja kõõrdsilmsus ehk strabism ei ole samad nähtused, kuigi inimesed seda sageli arvavad. Seda väärarusaama seletab asjaolu, et amblüoopia teke on sageli kõõrdsilmsusega seotud. Esmajoones võib amblüoopiat põhjustada püsiv kõõrdsilmsus. Kui strabismi esineb vaid aeg-ajalt, amblüoopiat tavaliselt ei teki.

Tugevat kõõrdsilmsust on lihtne märgata, et üksikuna või nõrga kõõrdsilmsusega esinevat amplüoopiat vanemad ega lastearstid tavaliselt ei märka. Sellist ambüoopiat võib diagnoosida üksnes laste silmade uurimisele keskendunud silmaarst ja seetõttu ongi koolieelsed silmaülevaatused nii vajalikud. Tavaline nägemistabeli uuring, milles keskendutakse nägemisteravusele, amblüoopiat ei tuvasta.

Amblüoopia põhjused
Laisa silma teket võivad põhjustada kõik tingimused, mille tõttu on aju kriitilises vanuses (sünnist kuue aastani) pikemat aega sunnitud eelistama üht silma teisele – näiteks kõõrdsilmsus, lühinägelikkus või kaugnägelikkus, anisometroopia (erinev nägemine mõlemas silmas), astigmatism, lapseea katarakt ning traumad. Kuna üks silm näeb uduselt ja teine selgelt, treenitakse teravamat seetõttu rohkem ning selles silmas areneb välja normaalne nägemine. Et vältida konflikti kahest silmast ajju saadetud erinevate kujutiste vahel, hakkab aju nõrgemat silma ignoreerima ning selle tulemusena ei arene nõrgema silma nägemissüsteem korralikult. Viienda ja kümnenda eluaasta vahel aju kasvamine peatub ning selline olukord muutub püsivaks.

Ambüoopia kõige levinum tekkepõhjus on kõõrdsilmsus ning sageli on tegu päriliku nägemishäirega. Amblüoopia ei ole otseselt silmahaigus, vaid pigem neuroloogiline protsess.

Amblüoopia tunnused
Kuna amblüoopiat esineb vaid ühes silmas korraga, võivad lapsevanemad probleemi lihtsasti mitte märgata. Seetõttu jõuavad paljud amblüoopilised lapsed arstile liiga hilja.
Amblüoopiat tasub kahtlustada, kui:

• silmad vaatavad kas sisse- või väljapoole;
• silmad tee normaalselt koostööd;
• laps ei suuda sügavust õigesti hinnata.

Amblüoopia diagnoosimiseks kasutatakse spetsiaalselt nägemistesti ning tavaliselt pannakse silma ka tsüklotilku, mis aitavad seisundit avastada. Spetsialistil on amblüoopiat kerge tuvastada, seega tasub kahtluse korral pöörduda oma elukohajärgse silmaarsti poole ning talle oma murest rääkida.

Laisksilmsuse ravi
Kõige levinum amblüoopia ravimeetod on normaalselt arenenud silma kinnikatmine, mis sunnib last kasutama nõrgemat, amblüoopilist silma. Mõnikord kasutatakse paremini arenenud silmas nägemise udustamiseks silmatilku või -salve, et kinnikatmist peetakse tavaliselt tõhusamaks meetmeks. Kasutatakse ka erinevaid silmaharjutusi.

Mida nooremal lapsel amblüoopia ravi alustatakse, seda paremad on tulemused, sest nägemissüsteem ei ole neil jõudnud nii põhjalikult välja areneda. Tavaliselt alustatakse amblüoopia raviga enne viiendat eluaastat ning sel puhul on suur tõenäosus, et saavutatakse normaalne nägemine mõlemas silmas. Pärast kümnendat eluaastat alustatud ravi ei ole enam nii edukas ning nägemishäiret saab vaid parandada, mitte täielikult kaotada. Seetõttu peaks iga laps vanuses kolm kuni viis aastat vähemalt korra silmaarsti juures käima, et laisksilmsus õigel ajal avastataks.

Viimastel aastatel on siiski leitud, et kui patsient on hästi motiveeritud, õnnestub nägemisteravust amblüoopilises silmas parandada ka siis, kui ravi alustatakse hiljem kui kümneaastaselt, isegi pärast 17. eluaastat. Selleks aga peab patsient ka ise väga hoolega arsti nõuandeid silmas pidama ning korralikult ettenähtud teraapia läbima. Siiski on ravitulemused seda paremad, mida nooremas vanuses raviga alustati. Kui amblüoopiat õigel ajal ravima ei hakata, võib see kaasa tuua püsiva nägemiskaotuse ning võime visuaalselt sügavust hinnata (see toimib kahe silma koostöös). Kui paranemislootust ei ole, peaks ühe töötava silmaga laps kindlasti kandma prille või kaitsvaid läätsi, mis aitaksid maandada täieliku nägemiskaotuse riski ainsa nägeva silma trauma korral. 

Tähele tuleb panna ka seda, et ravida ei saa ainult amblüoopiat ennast, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka selle tekkepõhjusele. Kui laps on lühi- või kaugnägelik, kirjutatakse välja prillid või kontaktläätsed. Samuti tuleb ravida kõõrdsilmsust – tavaliselt tehakse seda spetsiaalsete prillide või operatsiooniga. 
 

Lihtsa ja koduse nägemistesti, millest võib olla abi lapse nägemishäirete tuvastamisel, leiate ka meie kodulehelt. Tuleb siiski rõhutada, et kindlasti ei asenda kodune testimine korralikku arstlikku läbivaatust ning lõplikke järeldusi sellest teha ei saa!