Sarvkest on osa silmast, mis aitab valguskiiri koondada, nii et võrkkestal (silma tagaseinal) tekiks terav ning fokusseeritud kujutis. See töötab paljuski samamoodi nagu fotoaparaadi lääts, mis koondab sisenevaid valguskiiri, et filmile kujutis luua. Valguse murdumist ja koondamist nimetatakse refraktsiooniks. |
Normaalse nägemise puhul peaks valgus silmas murduma täpselt nii, et see koonduks silmavõrkkestale õigesse punkti. Sarvkesta ja silma kuju aga ei ole paljudel inimestel täiuslikud ja võrkkestale tekkiv kujutis on fookusest väljas (hägune) või moonutatud. Neid silma fookustamisvõime puuduseid nimetatakse refraktsioonivigadeks. Esmaseid refraktsioonivigasid on kolme tüüpi: müoopia, hüperoopia ja astigmatism. Müoopia ehk lühinägevusega inimestel on kaugelasuvaid objekte raskem selgena näha kui lähedalasuvaid objekte. Hüperoopia ehk kaugelenägevusega inimestel on lähedalasuvate objektide selgem nägemine raskem kui kaugelasetsevate objektide vaatlemine. Astigmatism on võrkkestale tekkiva kujutise moondumine, mille põhjuseks on sarvkesta või silmaläätse kuju ebatäpsused. Nägemisveaga inimestel on tavaliselt müoopia ja astigmatismi või hüperoopia ja astigmatismi kombinatsioonid. |
| | Prillid või kontaktläätsed on välja töötatud silma puuduliku töö kompenseerimiseks. Samuti aga saab silma fookustamise võimet parandada kirurgilise protseduuri abil. Sellist kirurgiat nimetatakse refraktsioonikirurgiaks. KSAs on võimalik operatsioone teha kahel meetodil: LASIK ja Epi-K. Nende korral eemaldatakse silma sarvkestast spetsiaalse laseri abil väike kogus kude ja korrigeeritakse nii sarvkesta kuju, et saavutada parem silma fookustamisvõime. |
Silma laseroperatsiooni meetodidLASIK on eksimeerlaserprotseduur silma sarvkestal, mille puhul kasutakase lisaks laserile ka mikrokeratoomi. LASIKu eesmärk on korrigeerida nägemisteravust, muutes silma eesmises osas asuva sarvkesta kuju nii, et silma sisenevad valguskiired saaksid koonduda täpselt õigele punktile võrkkestal. Operatsiooni ajal lõigatakse silma sarvkestast mikrokeratoomi abil lahti õhuke lapike. Seejärel eemaldatakse lapikese alt sarvkestasisemusest laseri abil arvutis ette määratud kogus sarvkestakude. Kui silm on lühinägelik, kujundatakse sarvkesta lamedamaks, kaugnägelikkuse järsemaks ning astigmatismi puhul sfäärilisemaks. Seejärel asetatakse lapike oma kohale tagasi ning see kinnitub oma kohale. PRK ehk fotorefraktiivne keratektoomia (photo refractive keratotomy) oli esimene laseri abil sarvkesta kuju muutmiseks välja töötatud kirurgiline protseduur. LASIKu ja PRK puhul kasutatakse sama tüüpi laserit. Kahe meetodi peamine erinevus seisneb selles, et LASIKu puhul muudetakse sarvkesta keskmist kihti ehk stroomat. PRK korral sarvkesta lahti ei lõigata, selle asemel kraabitakse stroomani jõudmiseks ära sarvkesta pealmine kiht, epiteel. Kuna LASIK protseduur võimaldab kiiremat paranemist ja suuremat täpsust, loetakse PRK meetodit praeguseks vananenuks ning KSAs sel meetodil silmi ei korrigeerita. Epi-K ühendab endas kahe klassikaliste laserprotseduuri PRK ja LASIKu plusspooled: nimelt PRK turvalisuse ja LASIKu mugavuse patsiendile. Tänu Epi-K protseduurile ei ole vaja silmal teostada ühtegi lõiget ning samas ei tunne patsiendid terve nädal kestvat ebamugavustunnet ja valu silmades, mida PRK endaga paratamatult kaasa toob. Epi-K protseduuril terariistasid ajal ei kasutata ning laserkiirtele avatakse tee, nihutades sarvkesta pinnal asuvat silmakilet ehk epiteeli sarvkesta ninapoolsesse külge seda kahjustamata. Pärast laserkiirtega sarvkesta töötlemist nihutab kirurg selle õrnalt tagasi oma kohale. Täpsemalt loe silmaoperatsioonidest peatükist "Refraktiivkirurgia". |

KSA Tallinn: Raua 36 / J. Vilmsi 5, 10126, Tallinn. Tel: 644 5060 Tel: 1243
KSA Tartu: Soola 8, 2. korrus, 51013, Tartu. Tel: 735 0375 Tel: 1243
KSA Pärnu: Nikolai 10, 2. korrus, 80011, Pärnu. Tel: 447 4476 Tel: 1243
info@ksa.ee
© 2006-2008 OÜ EyeDigital
silmaoperatsioon | silmalaser | silma laserlõikus | silmade laseroperatsioon | lasik operatsioon