Vaata kliinikust pilte


 

Silm ja nägemisvead

 

Sarvkest on osa silmast, mis aitab valguskiiri koondada, nii et võrk­kestal (silma tagaseinal) tekiks terav ning fokusseeritud kujutis. See töötab paljuski samamoodi nagu foto­aparaadi lääts, mis koondab sisenevaid valguskiiri, et filmile kujutis luua. Valguse murdumist ja koon­damist nimetatakse refraktsiooniks. 

Normaalse nägemise puhul peaks valgus silmas murduma täpselt nii, et see koonduks silmavõrkkestale õigesse punkti. Sarvkesta ja silma kuju aga ei ole paljudel inimestel täiuslikud ja võrkkestale tekkiv kujutis on fookusest väljas (hägune) või moonutatud. Neid silma fookustamisvõime puuduseid nimeta­takse refraktsiooni­vigadeks. 

Esmaseid refraktsioonivigasid on kolme tüüpi: müoopia, hüperoopia ja astigmatism. Müoopia ehk lühinägevusega inimestel on kaugelasuvaid objekte raskem selgena näha kui lähedalasuvaid objekte. Hüperoopia ehk kaugelenägevusega inimestel on lähedalasuvate objektide selgem nägemine raskem kui kaugelasetsevate objektide vaatlemine. Astigmatism on võrkkestale tekkiva kujutise moondu­mine, mille põhjuseks on sarvkesta või silmaläätse kuju ebatäpsu­sed. Nägemisveaga inimestel on tavaliselt müoopia ja astigmatismi või hüperoopia ja astigmatismi kombinatsioonid. 


 

Prillid või kontaktläätsed on välja töötatud silma puuduliku töö kompen­seerimiseks. Samuti aga saab silma fookustamise võimet parandada kirurgilise protseduuri abil. Sellist kirurgiat nimetatakse refraktsioonikirurgiaks. KSAs on võimalik operatsioone teha kahel meetodil: LASIK ja Epi-K. Nende korral eemaldatakse silma sarvkestast spetsiaalse laseri abil väike kogus kude ja korrigeeritakse nii sarvkesta kuju, et saavutada parem silma fookus­tamisvõime.

Silma laseroperatsiooni meetodid

LASIK on eksimeerlaserprotseduur silma sarvkestal, mille puhul kasutakase lisaks laserile ka mikrokeratoomi. LASIKu eesmärk on korrigeerida nägemisteravust, muutes silma eesmises osas asuva sarvkesta kuju nii, et silma sisenevad valguskiired saaksid koonduda täpselt õigele punktile võrkkestal. Operatsiooni ajal lõigatakse silma sarvkestast mikrokeratoomi abil lahti õhuke lapike. Seejärel eemaldatakse lapikese alt sarvkestasisemusest laseri abil arvutis ette määratud kogus sarvkestakude. Kui silm on lühinägelik, kujundatakse sarvkesta lamedamaks, kaugnägelikkuse järsemaks ning astigmatismi puhul sfäärilisemaks. Seejärel asetatakse lapike oma kohale tagasi ning see kinnitub oma kohale. 

PRK ehk fotorefraktiivne keratektoomia (photo refractive keratotomy) oli esimene laseri abil sarvkesta kuju muutmiseks välja töötatud kirurgiline protseduur. LASIKu ja PRK puhul kasutatakse sama tüüpi laserit. Kahe meetodi peamine erinevus seisneb selles, et LASIKu puhul muudetakse sarvkesta keskmist kihti ehk stroomat. PRK korral sarvkesta lahti ei lõigata, selle asemel kraabitakse stroomani jõudmiseks ära sarvkesta pealmine kiht, epiteel. Kuna LASIK protseduur võimaldab kiiremat paranemist ja suuremat täpsust, loetakse PRK meetodit praeguseks vananenuks ning KSAs sel meetodil silmi ei korrigeerita. 

Epi-K ühendab endas kahe klassikaliste laserprotseduuri PRK ja LASIKu plusspooled: nimelt PRK turvalisuse ja LASIKu mugavuse patsiendile. Tänu Epi-K protseduurile ei ole vaja silmal teostada ühtegi lõiget ning samas ei tunne patsiendid terve nädal kestvat ebamugavustunnet ja valu silmades, mida PRK endaga paratamatult kaasa toob. Epi-K protseduuril terariistasid ajal ei kasutata ning laserkiirtele avatakse tee, nihutades sarvkesta pinnal asuvat silmakilet ehk epiteeli sarvkesta ninapoolsesse külge seda kahjustamata. Pärast laserkiirtega sarvkesta töötlemist nihutab kirurg selle õrnalt tagasi oma kohale.

Täpsemalt loe silmaoperatsioonidest peatükist "Refraktiivkirurgia".
Silmade tervise ja silma laseroperatsioonide kohta saad lähemalt uurida ka meie artiklitest, kust leiab lugemist nii silmade kohta üldiselt kui ka laseroperatsioonide teemal. Samas saad ka lugeda, mida arvavad kõige selle kohta meie patsiendid.