Langevarjurile on hea silmanägemine ülioluline

5. juuni 2017

Alice Ellamik on langevarjuhüpetega tegelenud juba aastast 2004. Seetõttu teab ta, et hea nägemine on selle ala ohtlikuse tõttu äärmiselt oluline. "Mida täpsemalt sa enda asukohta tuvastad nii vabalangemises kui ka varju all liueldes, seda turvalisem see on," ütleb Alice.

Langevarjuga hüppamine on äge! Sama arvab ka Alice, kes 2004. aastal käis esimest korda hüppamas ning kes pärast seda on Eesti Langevarjuklubis tegev nii hüppajana kui ka maapealse assistendina. Naine on veendunud, et langevarjusport tekitab sõltuvust. Ja see sõltuvus on hea, sest kuigi natuke ka ohtlik, pakub see palju adrenaliini, võimast emotsiooni ning mugavustsoonist väljaastumist.

Varuvarju kasutamine on hästi meeles

Alice on teinud palju hüppeid, kuid kõige eredamalt on tal meeles tema 30. hüpe, sest siis oli ta sunnitud kasutama varuvarju. "Peale mõnusat vabalangemist varju avanemisel tundsin küll avamisraputust, kuid peakohal oli vaid korralik pundar, mis hakkas mind ühele poole keerutama," kirjeldab Alice toimunud hüpet. Õnneks oli ta läbinud mitmeid koolitusi ja praktilisi harjutusi, tänu millele tegutses ta väga intuitiivselt. "Vabastasin end kiirelt põhivarjust ning tõmbasin lahti varuvarju. Maale tagasi jõudes sain olukorra ohtlikkusest aru ja jalad värisesid ka mitu tundi peale hüpet," meenutab naine.

Kuigi mälestus on kõhedust tekitav, siis on see pigem ikkagi erand. Ülejäänud Alice´ hüpped on täis head emotsiooni ja väga positiivsed. Nüüd, mil naine vabanes ka oma refraktsiooniveast ning näeb oma silmadega väga hästi, on langevarjusport veelgi nauditavam. "Hüpata saab kindlasti ka prillide ja läätsedega, sest kõik hüppajad kasutavad vabalangemises tuule eest kaitseks ka kaitseprille, kuid alati on oht, et suure kukkumiskiiruse tõttu kaitseprillid nihkuvad," ütleb ta ning lisab, et nii mõnigi läätsekandja on hüppe ajal läätsed silmast kaotanud või on tuul oma prillide vahelt sisse tuhisenud.

Naudib veealuse elu vaatamist

"Kui nägemine on udune, siis on väga keeruline end õigesse kohta juhtida, et maandumine oleks turvaline ja pehme," paneb Alice südamele. Seetõttu on hea nägemine sedavõrd oluline.

Tänaseks on ta ilma prillide ja läätsedeta elanud juba pea kaks kuud. "Eriti vahva on see, et kui varem oli hämaras sõitmine minu jaoks alati väljakutse, sest nägemine oli kuidagi hägune, siis nüüd muutub pilt iga päevaga üha selgemaks," jagab naine head emotsiooni.

Ta lisab lõpetuseks, et kõige võimsam tunne on võimalus pikkade aastate järel taaskord silmad lahti sukelduda ja näha kõike, mis vee all toimub.