Kas õues olemine toob hea nägemise?
Kuigi suvi on nüüdseks selja taga ja sügis on sel aastal end kuidagi eriti ootamatult sisse seadnud, on ülioluline jätkata õues liikumisega, nautida päevavalgust ning muidugi võtta õue kaasa ka oma lapsed! Kas teadsid, et nüüdseks on teaduslikult tõestatud, et õues viibimine ennetab lastel lühinägevuse tekkimist? Kui palju aega peaks selleks õues veetma? Loe edasi ja saad vastused!
Õues viibimine on teada-tuntud stressi leevendaja ja kui sinna juurde lisada ka liikumine, aitab see kaasa paremale füüsilisele vormile ja ennetab mitmete haiguste riski. Lisaks on see aga vajalik ka sinu ja sinu pere silmade tervise jaoks! Hiljutise uuringu tulemustest selgus, et kui lapsed veedavad päevas vähemalt ühe tunni õues päevavalguse käes, väheneb müoopia ehk lühinägevuse tekkimise oht pea 50% võrra. Üldine soovitus on, et lapsed veedaksid päevas vähemalt 2 tundi õues. Antud uuring aga näitab, et silmade tervise jaoks on juba suureks abiks ka tunniajane õueskäik.
Müoopia kui pandeemia
Kahjuks on tänaseks normaalsuseks see, et müoopiast on saanud omamoodi pandeemia - ligi 30 % maailma rahvastikust on lühinägelikud ja aastaks 2050 võib see number olla juba 50 %, mõjutades 5 miljardi inimese elu.
Müoopia tekkepõhjuseid on teadlased pidevalt uurinud ja aastate jooksul on lühinägevuse tekkimise riskiteguritena vaadeldud erinevaid aspekte nagu sugu, etnilist tausta, pärilikku eelsoodumust jne. Samuti on uuritud ka keskkonnategurite mõjusid nagu näiteks seda, kuidas mõjutab meie nägemist toitumine, uni ja ka lähitöö tegemine või õues viibimine.
Kui pärilik eelsoodumus on lühinägevuse tekkimise üks riskitegur, siis viimaste aastakümnete jooksul on erinevad teadustööd tõestanud, et geenidest enam mõjutavad lapseeas müoopia tekkimist ja progresseerumist keskkonnafaktorid. Neist enim on räägitud kahest: lähitöö mõjust silmadele ja õues viibimise ajast.
Õues olemine = parem nägemine
Tänaseks on teaduslikult tõestatud, et õues veedetud ajal on laste lühinägevuse tekke ja süvenemise eest kaitsev toime. Seda seetõttu, et loomulik valgus on mitmel põhjusel silmade jaoks parim valgus. Päikesevalgus sisaldab valgusspektri kõiki lainepikkusi ja loomuliku valguse intensiivsus on see, mis meie silmade jaoks kasulik on.
Näiteks hästi valgustatud toas on valgustihedus umbes 500-1000 luksi. Õues viibides võib see number varieeruda olenevalt ilmast ja geograafilisest asukohast aga 10 000-130 000 luksi vahel. Miks on loomulik valgus meie silmadele hea? Välisvalgus stimuleerib dopamiini vabanemist võrkkestas, mis omakorda hoiab ära selle, et silm liiga kiiresti liiga pikaks kasvab. Müoopia tekkepõhjuseks aga ongi see, et silm on sarvkesta ja läätse suhtes nii-öelda liiga pikk ja valguskiired ei murdu enam õigesti. Teisiti öeldes hoiab piisav loomuliku valguse hulk lapse silma kasvu stabiilsena, mis omakorda ennetab ka müoopia tekkimist.
Muidugi on soovitatav suvel õues viibides kanda ka mütsi või päikeseprille, mis silmi liigse UV-kiirguse eest kaitsevad. Uuringust aga selgub, et isegi siis, kui kaitsevahendeid kasutada, jõuab võrkkesta piisavalt loomulikku valgust, millel on meie silmadele positiivne mõju.
Lisaks on õues veedetud aeg silmade jaoks kasulik, kuna väljas olles peab tahes-tahtmata vaatama kaugusesse ja selles olekus saavad silmad olla oma loomulikus asendis ja lõdvestunud. Erinevates uuringutes on õues viibimise kasutegurina välja toodud ka see, et päikesevalguse käes toodab meie keha D-vitamiini, mis on ülioluline vitamiin ka meie silmade tervise jaoks.
Lähitööd tuleb teha teadlikult
Tänasel päeval on meie ja meie laste igapäevaseks kaaslaseks erinevad ekraanid. Lisaks ei saa koolilapsed üle ega ümber ka raamatute või õpikute lugemisest. Fakt on aga see, et lähitöö koormab meie silmi, kuna silmaläätse kuju muutvad lihased on pidevalt pinges. Seega on intensiivne lähitöö tegemine ka riskifaktoriks müoopia välja kujunemisele. Hea uudis on aga see, et õnneks saame me ise seda kõike kontrollida.
Kindlasti tasub jälgida, milline on lapse silmade ja ekraani vaheline distants ning ka seda, kui pikalt toimub ekraani jälgimine ajaliselt. Samast uuringus selgus, et kui distants on väiksem kui 30 sentimeetrit ja ekraani jälgimine kestab ilma pausideta rohkem kui 30 minutit, on see ka müoopia tekkimise riskifaktoriks. Seega tasub meeles pidada, et distants silmade ja ekraani või raamatu vahel peaks olema mitte vähem kui 30 sentimeetrit. Kui ekraani jälgimine on kestnud juba pool tundi, on mõistlik teha paus, et silmad saaksid puhata.
Keskkonnategureid saame ise muuta
Kuigi müoopiat võib nimetada tänapäeval pandeemiaks, siis suur roll lühinägevuse tekkimisel ja süvenemisel on keskkonnateguritel ja neid on meil kõigil võimalik ise muuta! Meil kõigil on võimalik teha arvuti taga töötades oma silmade jaoks piisavalt puhkepause. Samuti võiks meie kõigi jaoks olla prioriteediks leida aega, et minna igapäevaselt õue värsket õhku ja valgust nautima. Kui motivatsioon õue minekuks on madal, tasub endale meelde tuletada, et isegi ühest tunnist päevas piisab, et oma laste silmade tervise jaoks juba palju head teha!
Juhul kui tunned muret oma lapse nägemise pärast või soovid lapse silmi kontrollida, siis KSA Silmakeskuses viime läbi ka laste nägemisuuringuid 2.5-17-aasta vanuses lastele. Rohkem infot silmauuringu kohta leiad SIIT.