Euroopa Katarakti ja Rafraktiivkirurgide Seltsi (ESCRS) poolt läbi viidud uuring näitas, et LASIK silmaoperatsioon on ühtlasi levinud meetod korrigeerimaks nii lühi- ja kaugnägevust kui ka astigmatismi. Uuringu tulemustest selgus, et üle 70% eurooplastest arvasid, et prillide ja kontaktläätsede kasutamine segab sportimist. Ligi 75% arvasid, et prillide kasutamine erinevates ilmaoludes on ebamugav.  Prillide ja läätsede ostmine ja asendamine uutega oli 84% arvates kallis, kuid vaid kolmandik neist leidis, et laseroperatsioon oleks odavam, kui selle kulud jagada 10-ne aasta peale. Siiski paljud inimesed leidsid, et aja jooksul muutub LASIK neile odavamaks variandiks.

Orlandos peetud AAO (American Academy of Ophthalmology) konverentsil esitleti uurimust, mille tulemused näitasid, et katarakti opereerimine aitab leevendada kerge Alzheimeri tõve all kannatavate patsientide sümptomeid. Peale nägemise paranesid ka patsientide vaimsed võimed, nende tuju, uni jne.

Uurimus viidi läbi Tenon nimelises haiglas Pariisis ja selle eestvedajateks olid dr. Brigitte Girard ja tema kolleegid. Patsiente osales uurimuses kokku 38 ja nende keskmine vanus oli 85 aastat. Kõikidel patsientidel oli Alzheimeri tõve tõttu ka kerge dementsus ning katarakt vähemalt ühel silmal. Operatsioonijärgne kontroll näitas nii kaugele kui ka lähedale vaatamise paranemist kõigil patsientidel peale ühe.

Neuropsühholoogi hinnangul (vastavalt kuu ja 3 kuud peale operatsiooni) oli paranenud patsientide tuju, käitumine, vaimsed võimed ja võime iseseisvalt hakkama saada. Uurimuse eesmärgiks oli teada saada, kas nägemise parandamine aitaks patsiente või hoopis vastupidi. Tulevikus soovib dr. Girard koos oma kolleegidega uue uurimuse läbi viia, et veel rohkem aidata Alzheimeri tõve all kannatavaid patsiente, nende peresid ja hooldajaid.

Täispikka artiklit inglise keeles saab lugeda siit.

Dr. Robert K.Maloney, kes on David Geffeni nimelise Meditsiini Ülikooli professor,  väidab  2011. a septembri EyeWorld numbris, et silma laseroperatsioonid on turvalisemad kui läätsede kandmine. “Olemas on palju teaduslikult tõestatud materjali, et isegi LASIK protseduur on turvalisem kui kontaktläätsede kandmine. Ma ei saa aru patsientidest, kes kannavad päevast päeva kontaktläätsesid ja riskivad bakteriaalsesse sarvkestapõletikku haigestumisega ning samas arutavad lõputult LASIKuga  seotud võimalike  riskide üle. ”

ASCRS ( Ameerika Katarakti ja Refraktiivkirurgide Selts )  korraldas laialdase LASIK uuringu USA  silmakirurgide hulgas, mis kajastas laserkirurgia trende 2010 aastal.  USA laserkorrektsioonide arv kasvas 960 000 protseduurini aastas, mis on 27 % rohkem kui aastal 2009.  Siiani on protseduuride arv olnud  ajalooliselt kõige suurem 2005. aastal, kui Ühendriikides tehti 1 066 000 laseroperatsiooni.

Suurim kasv on olnud pinnapealsete ehk  lõikevabade  protseduuride osas, neid protseduure oli  2010. aastal kokku 280 000.  See kasv on kahekordne võrreldes 2005. aastaga , mis on siiani jäänud LASIK protseduuride kõrgpunktiks.

Teine trend on, et laserprotseduuride kasuks otsustavate patsientide vanus on USAs muutunud . kui 2000. aastal oli patsientide keskmine vanus 39 eluaastat, siis 2009. aastal oli see 35 eluaastat.  Samuti on tõusnud meespatsientide osa kümne aasta jooksul 42-lt protsendilt 46-ni.

Femtosecond laserite abil lõigatud lappide arv kahanes 2009. aastaga võrreldes 2%. Kui varem kasvas selle meetodi osakaal jõudsasti (21% 2007 a. ja 55 % 2009. aastal).  Uuringu andmetel sooritakse femtosecond laseriga 53% lapikeste lõikustest ja 47% lõikustest mikrokeratoomide abil.

Õhukeste, 100 mikromeetriste, sarvkestalappide lõigete osakaal on tõusnud 43%-ni võrreldes 35%-ga 2009 aastal.

TLC  laserkeskuse meditsiinidirektor Dr. Louis Probst lisas, et  tema keskuses saavutab protseduuri järgselt 100%-lise (20/20) nägemise 92,5 % klientidest. Vaid 0,25 % näevad peale operatsiooni halvemini kui enne protseduuri parima korrektsiooniga ja järelprotseduuride osakaal on TLC-s 3%.

Uuringu tulemused on refereeeritud: ESCRS Eurotimes vol 16 issue 10 October 2011

Kas kuiva silma sündroomi tekib vähem, kui kasutada LASIK-protseduuril lapikese lõikamiseks mikrokeratoomi asemel Femtolaserit?

Hiljutine uurimus näitas, et vastus sellele on eitav.  Stanfordi ülikoolis aset leidnud silmauuringus osales kokku 51 patsienti. Uuringu  käigus teostati patsiendi ühel silmal mikrokeratoomiga LASIK-lõikus ja teisel silmal teostati lõikus Femtolaseriga.

Peale lõikust said patsiendid täitmiseks küsimustikud. Vastavalt 1 kuu, 3 kuud, 6 kuud ja aasta pärast operatsiooni ei leitud statistiliselt mingeid suuremaid erinevusi seoses silmade kuivusega.  Küll aga näitas uuring, et naistel esines kuivade silmade sündroomi vähem, kui meestel.

Kuiva silma sündroomiga puutuvad kokku ligi 40% patsientidest 2 kuud ja kuni 20% patsientidest, kuni kuus kuud peale LASIK protseduuri.

Allikas: ESCRS Eurotimes vol 16. issue 10 October 2011

Kas olete mõne lapse silmas hämaras toas või ka fotodel märganud valget või kollakat kuma?

Taolise kuma tekkel silmas võib tegemist olla Coats’i defektiga, mille puhul pole veresooned võrkkestas täielikult välja arenenud. Kuma võib olla ka märk retinoblastoomist (ravitav silmakasvaja lapseeas), Norrie sündroomist, mille puhul areneb võrkkest moondega, või amblüoopiast ehk laisa silma sündroomist. Hiljuti läbi viidud uuringu põhjal võib öelda, et taolist kuma esineb lausa ühel 80st lapsest.

Oluline on meeles pidada, et kuma ei pruugi tavapärases silmakontrollis või arstivisiidil avalduda. Seetõttu on oluline käia lapsega juba varasest east alates regulaarselt silmaarsti juures.

Täpsemad uuringutulemused on tulevikus eelduseks veelgi täpsematele ja turvalisematele protseduurile.