Millised on arvuti vaatamise sündroomi sümptomid?

Kui veedate päevas üle paari tunni arvuti taga, on teil tõenäoliselt esinenud ka vähemalt mõned järgmistest tunnustest:

• peavalu,
• fokuseerimisraskused,
• kipitavad silmad,
• väsinud silmad,
• topeltnägemine,
• ebaselge nägemine,
• õla- ja kaelavalu.

Arvuti nägemise sündroomi põhjustab see, et meie silmad ja aju reageerivad trükitud tähtedele-sümbolitele teisiti kui arvutiekraanilt loetutele. Trükitud tähtedele pilku fokuseerida ei ole raske, sest tähed on selgete piirjoontega ja selgelt taustast eristuvad. Arvutiekraanil aga ei ole tähed reeglina sama hea kontrastiga ja selgepiirilised.  Selle põhjuseks on asjaolu, et arvutiekraani sümbolid koosnevad pisikestest valguspunktidest (pikslitest), mis on keskelt teravamad ning äärtest hajusamad. Silmadel on seetõttu raske nendele teravustada ja fookust säilitada ning nad kipuvad jääma teatud poolikule teravusastmele, mille nimi on kohandumispunkt (Resting Point of Accommodation, RPA).

Arvutiteksti lugedes seavad silmad pidevalt end selle n-ö kohastumispunkti ja täieliku teravustamise vahel. Selline pidev muutumine ja silmalihaste pingutamine põhjustab silmalihaste väsimist ning pinget silmades arvuti kasutamise ajal ja pärast seda.

Mida ette võtta?

Et arvuti kasutamisest tingitud silmade pinget ja CVSi vähendada, võiksite esmalt arstiga rääkida. Nii saate teada, kas ja kui palju teie silmad CVSi kallal kannatavad. Kui probleem on olemas, soovitatakse tõenäoliselt kanda arvutikaitsega prille. Siiski on mõned näpunäited, millele ka ise saate tähelepanu pöörata.

1. Korralik valgustus. Väga tihti põhjustab pinges silmi liiga terav kõrvaline valgus, näiteks aknast sisse paistev päike ja eredad valgustid siseruumis. Arvutit kasutades peaks ümbritsev valgustus olema mahe ja ühtlane – umbes poole hämaram sellest, mida annavad enamik tänapäeva kontorite päevavalguslampe. Välise valguse eest saate põgeneda, tõmmates ette kardinad või rulood. Siseruumides saate ümbritsevat valgust mahendada, vähendades pirnide või päevavalguslambi torude arvu valgustites või asendades need vähema võimsusega. Kui vähegi võimalik, keerake monitor sellisesse asendisse, aken jääks selle suhtes küljele, mitte otse ette või taha.

3. Vähenda läikimist. Läikivad seinad, peenviimistlusega või kõrgläikelised pinnad ning arvutiekraani peegeldused põhjustavad samuti pinget silmades. Peaksite kasutama mati kuvariga arvutit ning kui võimalik, värvima läikivad helevalged seinad tumedamat tooni matiks. Vahel on abiks ka akende kinnikatmine, et valgus läikeid tekitama ei pääse. Kui kannate prille, paluge klaasidele panna peegeldumisvastane kaitse. See vähendab läikeid, sest ei lase peegelduval valgusel prilliklaasi läbida.

4. Kasuta kvaliteetset kuvarit. Kui sa seda seni ei ole teinud, vaheta vana CRT-kuvar (kineskoobiga) lameda LCD-kuvari vastu. Vanemad CRT-kuvarid on arvuti vaatamise sündroomi sagedased süüdlased, tänu mittepeegelduvale pinnale kurnavad LCD-kuvarid silmi vähem. CRT-kuvarite pilt väriseb alati veidi, mis silmade pinget veelgi suurendab. Värelus mõjub väsitavalt isegi siis, kui te seda ekraani vaadates ei taju. Eriti halvasti mõjuvad silmadele ekraanid, mille monitori nn refresh rate on vähem kui 75 Hz. Kui peate tingimata kasutama CRT-kuvarit (nt kujundajad), seadistage refresh rate nii kõrgeks kui võimalik.

Kui valite poes uut LCD-kuvarit, valige võimalikult kõrge resolutsiooniga ja väikese punktisammuga ekraan. Punktisamm tähendab kuvari punktide vahelist kaugust. MIda väiksem see on, seda selgem on tavaliselt pilt. Vali ekraan, mille punktisamm on kõige rohkem 0,28 mm. Samuti on nutikas valida võimalikult suur ekraan. Lauaarvuti ekraani diagonaal võiks olla vähemalt 19 tolli.

5. Säti ekraani heledust ja kontrastsust. Säti enda arvutiekraan umbes sama heledaks kui su töökeskkond. Prooviks vaata näiteks selle netilehekülje valget taust. Kui see mõjub valgusallikana, on see liiga hele. Kui see mõjub hallilt, on see liiga tume.  Kontrastsus on mõttekas sättida võrdlemisi kõrgeks, et taust ja sümbolid selgelt eristuksid. Samuti pea silmad, et teksti suurus ja värv oleksid võimalikult mugavad. Arvutinägemise sündroomi ekspert dr James Sheedy soovitab, et kiri võiks olla kolm korda suurem kui kõige väiksem kiri, mida lugeda näed. Värvikombinatsioonidest soovitab ta musta teksti valgel taustal, või teisi tumedaid värve kontrastselt heledal taustal.

6. Pilguta sagedasti. Pilgutamine on arvutiga töötamisel väga oluline, sest see niisutab silmi ning väldib seega kuivust ja ärritust. Siiski pilgutavad arvutiga töötavad inimesed tavaliselt vähem kui muidu – uuringute väitel isegi viis korda harvemini. Liiga harva pilgutades aurustub silmi kattev pisarakile kergemini ja põhjustab kuiva silma sündroomi. Lisaks on õhk enamikes kontorihoonetes väga kuiv, mis pisarate aurustumist ja arvuti vaatamise sündroomi tekkeriski veelgi suurendab.

Abi võib saada niisutavatest silmatilkadest, aga pea nende valikul arstiga nõu. Osa tilkasid annab ainult näilise efekti, muutes silmad küll ilusaks ja valgeks, aga tehes seda veresoonte suuruse vähendamise arvelt, mis ei mõju silmadele hästi. Võid proovida ka sellist harjutust: iga 20 minuti tagant pilguta silmi kümme korda hästi aeglaselt, justkui jääksid magama. See harjutus niisutab silmi.

7. Treeni oma silmi. Arvuti vaatamise sündroomi üks põhjuseid on fokuseerimisraskused. Selle asemel et püsivalt ekraanile keskenduda, tõsta iga 20 minuti järel silmad ning vaata mõnd kauget objekti näiteks koridoris või aknast väljas. Kaugele vaatamine lõdvestab silmalihaseid ja leevendab väsimust. Lisaks võid proovida sellist ülesannet: vaata 10-15 sekundit mõnd kauget objekti, siis sama kaua mõnd lähedal asuvat objekti (nt pliiatsiotsa) ning seejärel uuesti kauget objekti. Korda seda 10 korda. Selle harjutuse abil vähendad silmade kalduvust püsivalt mingile kaugusele fokuseeruda. Sellist silmaspasmi kohtab arvutiga töötajatel sageli

8. Võta puhkepause. Et arvutist põhjustatud silmade ja kaela pingeid vältida, tee oma töös puhkepause. Paljud meist teevad ainult paar 15minutilist pausi päevas, ent õige oleks kogu päeva jooksul lühikesi viieminutilisi jalutuskäike teha. Tööviljakust sellised puhkepausid ei kahanda, sest andmete töötlemise kiirus kasvab nende tulemusel tunduvalt. Pausi ajal peaksid püsti tõusma, natuke ringi liikuma ning käsi, jalgu, selga ja õlgu ringutama. Võid spordilehekülgedelt otsida lühikesi harjutuste seeriaid, mida puhkepausi ajal teha soovitatakse, et vähendada pinget õlgades, kätes, kaelas ja seljas.

9. Kohanda töökeskkonda. Liiguta laualamp sellisesse asendisse, et selle valgus arvutiekraanilt ei peegelduks ega sulle silma ei paistaks. Kui pead pidevalt alla paberile ja üles ekraanile vaatama, on see silmadele eriti kurnav. Aseta trükitud materjalid dokumendihoidjaga monitori kõrvale ja valgusta need korralikult. Võib-olla pead selleks laualampi kasutama, kuid püüa seda teha nii, et see ekraanile ega silmadesse ei paistaks. Jälgi istudes enda rühti, ka see mõjutab pinget silmades. Sea enda tool ja ekraan mugavale kõrgusele. Arvutiekraan peaks olema 50-60 cm kaugusel silmadesdt ning ekraani keskpaik silmadest 10-15 kraadi võrra allpool.

10. Kaalu arvutikaitsega prillide soetamist. Igas optikapoes on saadaval arvutikaitsega prillid, mis vähendavad peegeldusi ning muudavad töö arvutiga mugavamaks. Neist saavad eriti palju kasu kontaktläätsekandjad, sest nende silmad muutuvad arvutiga töötades eriti kuivaks ning prillid võivad neile märkimisväärset leevendust tuua.

Mugandatud lehelt http://www.allaboutvision.com/cvs/computer_glasses.htm, kust leiad ka palju lisalugemist.

Refraktiivkirurgia ehk nägemist parandavad silmaoperatsioonid ongi mõeldud just neile, kelle elutempo prillide-läätsede pärast kannatab või kes lihtsalt ei taha enam nägemiseks abivahendeid kasutada. Laserprotseduuri hind võib tunduda ehmatavalt kallis – näiteks KSA Silmakeskuse kõige lihtsam laserprotseduur Standard LASIK maksab 26 000 krooni. Aga kas olete mõelnud sellele, kui palju raha kulub aastate lõikes prillidele-läätsedele? Kui mitte, siis lugege edasi.

Internetis prillide hindasid otsides ja proovides välja selgitada, kui palju raha Eestis enamasti prillidele kulutatakse, leidsime Perekooli foorumist meie jaoks väga huvitava teema – kui kalleid prille Eesti naised ostavad. Oma suureks üllatuseks leidsime sealt ka ühe meie patsiendi, kes oli endal silmad korda lasknud teha ja välja arvutanud, kui mitme aastaga siis operatsioon end ära tasub. Väga tubli töö!

Ise kiirelt üle arvutades jõudsime üsna samale tulemusele. Nimelt vähemalt selle teema järgi tuleb prillide keskmiseks hinnaks 4253 krooni ning 26 000 krooni eest saab osta keskmiselt 6 paari prille. Nüüd võib igaüks ise mõelda, kui pika aja tagant ta prille ostab. Tavaliselt väsivad-kriimustuvad prilliklaasid paari-kolme aastaga, samuti võivad prillid katki minna või tulevad moodi uued, ilusamad raamid. Usume, et foorumis pakutud 3 aastat on üsna reaalne aeg, millal keskmine inimene endale uued prillid soetab, seega tulemuseks saadud 18 aastat võib olla ka päris reaalne tasuvusaeg.

Meie aga ei tahtnud vaid sellega piirduda, vaid arvutasime välja ka selle, kui kaua saaks silmade laseroperatsiooni raha eest läätsesid kasutada. Tulemused on järgnevas tabelis ning siit võib igaüks nüüd omad järeldused teha.

www.lenses.ee	Hind päevas	Kolm kuud	Üks aasta	Tasuvusaeg aastates
Ühepäevased läätsed (Focus Dailies, 90 tk 655 kr)	15	1350	5400	4,8
Hüdrogeel-läätsed PureVision (30 päeva, 6 tk, 800 kr)	8,8	792	3168	8,2
Kuuajased läätsed Biomedics (6 tk, 295 kr)	3,3	297	1188	21,9
www.raeoptika.ee
Ühepäevased läätsed (25 kr paar)	25	2250	9000	2,9
Hüdrogeel-läätsed (240 kr paar)	8	720	2880	9,0
Kuuajased läätsed (140 kr paar)	4,6	414	1656	15,7

Loomulikult erinevad need kulutused inimeseti väga palju, samuti lisanduvad läätsedele hoolduskulud ning prillidele nt prillitoos ja puhastuslapp. Kõige enam on Eestis levinud levinud pehmed kuuajalised läätsed – kas siis hüdrogeel-läätsed, mida võib ööpäev läbi silmas hoida, või ööseks silmast eemaldatavad läätsed. Kui päevas kulub ühepäevastele läätsedele 15 kuni 25 krooni (ehk keskmiselt 20 krooni), siis kuu aja jooksul teeb see kokku 600 krooni, kolme kuuga 1800 krooni ja aastas 7300 krooni. Võttes laserprotseduuri hinnaks 26 000 krooni ning jagades selle 7300ga, saame vastuseks 3,5 aastat, mida ei olegi ju palju.

Nii et leidke ülaltoodud tabelist enda läätsede hind või arvutage välja, kui kaua laseroperatsioon end teie puhul ära tasuks. Võib-olla sellest mõttekäigust inspiratsiooni. Jah, 26 000 krooni on suur summa. Aga eks see sõltub ka sellest, millele see kulutada. Hea nägemine on investeering kogu eluks.

Asukoht
Otsusta kliiniku kasuks, kuhu sul on mugav kohale minna ja kust on pärast lihtne koju saada. Silmade laserprotseduuriga sinu külastused kliinikusse veel ei lõpe, sest enamikus kohtades pead pärast mitmes järelkontrollis käima. Oleks rumal, kui peaksid selleks iga kord pika maa maha sõitma. Surfa internetis ja otsi, millised laserkirurgiaga tegelevad kliinikud su lähikonnas asuvad.

Kogemused
See on väga oluline punkt. Kui oled sulle sobivas kohas paiknevad kliinikud kindlaks teinud, tuleb kontrollida, et arst oleks omal alal ekspert ja kursis kõigi laserkirurgia uudiste ja uuendustega. Selle nimel tasub kodutööd teha. Mine internetti ja uuri nii palju kui võimalik laserkirurgia uuemate saavutuste, tehnoloogiate ja teadustööde kohta. Loe, kes milliseid teooriaid pooldab ja millist tehnikat kasutab. Selle järgi piirkonna arste võrreldes saad otsustada, kas sinule kõige lähemal asuv arst käib ikka ajaga kaasas. Vaata ka seda, millest kirjutavad need arstid enda veebilehtedel. Kas nad kasutavad korralikku tehnikat? Kas nende põhimõtted on kooskõlas laserkirurgia uuemate suundadega? Kas neil on piisavalt palju kogemusi?

Taustauuring
Enne kui visiidiaja kirja paned, pead tegema veel üht väga olulist asja: nimelt uurima, ega kliiniku renomeel mõnd musta plekki pole. Praktiliselt kohustuslik on teha internetis otsing kirurgi nimega, et näha, mida inimesed temast kirjutavad. Kui kellelgi on temaga halbu kogemusi, on nad sellest kindlasti teada andnud kuskil kommentaarides, mõnes blogis või internetifoorumis. Kui midagi sellist leiad, tõmba see arst oma nimekirjast maha. Kui niimoodi parima variandi välja oled selgitanud, võid hakata mõtlema aja kirja panemisele.

Esimene visiit
Kõige viimase sammuna võta ette silmakliiniku külastus. Selle jooksul pane teraselt tähele kõike, mida kuuled ja näed. Ooteruumis oodates võid alustada vestlust patsientidega, kes on tulnud järelkontrollidele. Vaata, mis neil enda kogemuse kohta rääkida on, ja küsi, ega neil mingeid probleeme pole tekkinud. Kui kohtud kirurgiga, küsi temalt kliiniku kogemuste ja tehnika kohta ning ühtlasi ka selle kohta, kas sinu silmadele on laserlõikkus õige lahendus. Kui tead, et sul on astigmatism, küsi arstilt täpsemalt, kuidas laserlõikkus astigmatismi parandada aitab. Kui oled lühinägelik, küsi, millise tulemuse laserprotseduur sinule annab. Vestluse järgi teiste patsientide ja kirurgiga peaks tekkima päris hea ettekujutus, kas see kirurg on õige valik või mitte. Kui otsustad, et ta ei sobi, võid panna uuringuaja järgmisesse kliinikusse. Kui leiad lõpuks kirurgi, kes on usaldusväärne ning kes sobib sulle ka inimesena, oled ettevalmistustega lõpule jõudnud ja võid hakata planeerima oma protseduuri.

Mitmete silma laseroperatsioone pakkuvate kliinikute vahel valikut teha võib tunduda võimatu ülesandena. Ent kui pead kinni nendest nõuannetest ehk kaardistad esmalt oma võimalused ning neid siis järjest välja praagid, muutub sobiva kirurgi valik lõpuks üsna lihtsaks. Nii on suurem tõenäosus, et enda valikuga rahule jääd ning oled heades kätes.

Kirjutas: Anu

(Lugu on Eesti oludesse kohandatud James Perezi artiklist aadressilt http://www.thaimarathon.com/2008/11/11/how-to-pick-a-laser-vision-corrective-eye-surgery-doctor)