Tänane hommik oli meie silmakeskuses veidi eriline, kuna päeva esimene patsient oli praksise pesamuna Elvira.

Elvira Männiste on meie tubli optometrist, kes on töötanud KSA Silmakeskuses kaks aastat. Seni kandis ta tööl kontaktläätsesid ja kodus prille kaugele vaatamiseks. 22. oktoober 2009 sai valitud operatsiooni päevaks, kuna veel paar aastat tagasi ei olnud tema silmade refraktsioon stabiilne, kuid viimase aasta jooksul oli see püsivalt -2 dioptri juures. Laserprotseduuride edu pant on range valik, stabiilne refraktsioon, täpsed silmauuringud ja hoolikas planeerimine. Paar kuud tagasi olid kõik need tingimused täidetud ja olime valmis:).

Elvira oli kolmas inimene meie praksises, kellele on laserprotseduur on tehtud. Nüüd on seis 2:1 Epi-K protseduuride kasuks, kuigi kõigile neile kolmele oli võimalikud kõik KSAs pakutavad protseduurid. Operatsiooni meetodi ja aja on meie inimesed endale ise valinud.

Need, kes meie juures on käinud, teavad, et KSA Silmakeskuses on prillivaba poliitika. Klientidel tekiks palju lisaküsimusi, kui keegi jalutab meie personalist rõõmsalt okulaaridega ringi. Miks te soovitate inimestele operatsiooni, mida endale ei tee? Kas vastab tõele, et silmaarstid endale kunagi laserprotseduure ei lase teha? Jne, jne. Kui võtame inimesi tööle, räägime sellest teemast kohe. Nimelt kui optometristi- või arstikandidaat arvab, et tema maailmavaatega laserprotseduur kindlasti kokku ei lähe, on see spetsialist palju õnnelikum oma tööga prillipoes. Isiklikult tunnen mitut silmakirurgi ja kümnete kaupa laserkeskuste töötajaid, kes on ise edukalt protseduuri läbinud.

Kõige värvikam lugu on seotud Riia silmakirurg dr Feliks Lukinsiga. Feliks on oma peres neljandat põlvkonda arst ja tal oli kuus aastat tagasi suur soov teha oma isiklik laserkeskus. Feliks hankis sõprade abiga ilusad kliinikuruumid Riia kesklinnas, samuti laenas pangast nii palju kui anti, kuid sellest ei piisanud, et osta uus laser. Ta leidis mingi teadmata minevikuga Zeissi laseri Valgevenest. See seisis juba paar aastat Minskis riikliku silmakliiniku keldris ja keegi ei osanud öelda, kuidas see sinna oli sattunud ja kas see on üldse töökõlbulik. Igal juhul Feliks ostis selle ära ja lasi toimetada Riiga.

Nüüd oli aga uus probleem. Polnud ühtegi patsienti, samuti polnud Feliks ise ühtegi LASIK operatsiooni iseseisvalt teinud. Mida teha?

Noorel vihasel kirurgil tuli idee, et ta võiks ise olla klient nr 1 oma -5 silmadega. Nüüd tuli vaid leida kirurg, kes protseduuri edukalt läbi viiks. Kirurgi leidis Feliks Valgevenest: pensionile läinud vanem arst, kelle karjäär oli lõppenud aasta tagasi.

No nii, puzzle oli koos:

1. kahtlane laser, mille kohta ei saanud öelda, kas see töötab;

2. roostes, kuid abivalmis Valgevene silmakirurg;

3. patsient nr 1, Läti Vabariigi kodanik Feliks Lukins.

Igaljuhul protseduur toimus ja õhus olid vaid suured-suured küsimärgid. Kui patsient nr 1 tunni pärast silmad avas, tuli tema näole suur naeratus ja kostis VAU! Ülejäänu on ajalugu. Tekkinud oli uus, siiani väga edukas laserpraksis.

Eestis on samu näiteid. Nimelt Tartu Ülikooli silmakliiniku juhataja prof dr Pait Teesalu, kes ise on suurepärane arst ja silmakirurg, läbis LASIK protseduuri kolm aastat tagasi Londonis. See tehti laseriga Carl Zeiss Meditec MEL 80, mida kasutatakse ka dr Teesalu oma kliinikus ja KSA Silmakeskuses. Dr Teesalu patsiendikogemuse lugu on avaldatud ka ajakirja Cataract and Refractive Surgery 2009 . a augusti numbris.

Inimestel, kes on ise protseduuri läbinud, on palju kergem mõista tulevaste klientide mõttemaailma ja nende nõuannetel on kaalu. Ameeriklased ütlevad selliste asjade kohta: “Walk your Talk.”

Nüüd aga asja juurde. Nimelt on meie headeks klientideks olnud kümneid politseinikke või politseikooli kadette ja see seltskond paistab teiste patsientide seast positiivses võtmes silma. Nimelt see on lausa imetlusväärt, kuidas politseidrilli saanud inimesed suudavad end kokku võtta ja kontsentreeruda protseduuri ajal vastavalt arsti soovidele.

Kes on protseduuri läbinud, see teab, et midagi rasket seal ei ole, kuid paar momenti on suhteliselt ebameeldivad. Näiteks aeg-ajalt paiskub silma tugev valgus ja silma tilgutatakse ohtralt külma silmatilka; samal ajal palutakse olla rahulik ning vaadata OTSE. Mõnel patsiendil on tõesti raskusi, kuid kannatust varudes oleme kõigiga alati ilusasti hakkama saanud.

Politseinikud (ja sõjaväelased) on aga teiselt planeedilt. Tihti tekib kahtlus, kas need inimesed üldse protseduuri ajal elavad ja hingavad. Silm seisab paigal nagu naelutatult, nii et mul on ülilihtne laserprotseduuri kiiresti ja täpselt sooritada.

Märkasin seda fenomeni juba aasta tagasi ja algul mõtlesin, et sõjaväelased ja politseinikud on harjunud käsku täitma ning seetõttu on neid niivõrd lihtne ravida. Paar minu sõpra, kelle on edukad suured firmad, on mulle rääkinud, et palkavad samuti endisi politseinike, kuna neil on hea kalduvus oma ülesandeid edukalt täita. Niisiis arvasin, et distsipliin ja käsu täitmise oskus teevad minu elu siin nii lihtsaks.

Täna oli protseduuril üks ilus noor naine Maarja. Ma ei vaadanud tema ametit KSA ankeedil, aga protseduur läks nii libedalt, et pakkusin tema ametiks: luuraja, sõjaväelane või politseinik. Tegelikult tuli välja, et ta korraldab Tartus põllumajandust, kuid oli paar aastat kooli ajal käinud laskmistrennis ja seetõttu tundus ta mulle järjekordse Paikuse kooli vilistlasena, kes oli rahulik, lõdvestunud, liikumatu ja rõõmus. Tundub, et nüüd on see valem siis käes: nimelt laskmisharjutused muudavad meie elu KSAs veelgi kergemaks.

Seega kõik, kes protseduuridele tulema hakkavad, minge harjutama lasketiiru või MegaZone‘i

Ants

P.S. Tegelikult ei ole see väga oluline, et inimene on protseduuri ajal liikumatu, kuna MEL 80 laseril on peal selline seade nagu tracker, mis korrigeerib laserkiire suunda silma asendi muutumise suhtes iga 6 millisekundi (1 millisekund = 1/1000 sekund) järel ja seetõttu laser “tulistab” oma lasu ikka sinna, kuhu see oli algselt planeeritud. Hea tracker on vajalik, kuna laser tulistab näiteks 15 sekundi jooksul 7300 lasku ning iga lasu asukoha silmal määrab ära nomogramm. Nomogramm ehitatakse ülesse silma digitaalsele kujutisele, mis võetakse teilt uuringute käigus.

P.P.S. Tegelikult on meil elu KSAs suhteliselt lihtne, sest paljud välismaalastest insenerid imestavad, kuidas kõik kliendid nii rahulikud on? Mida me neile küll sisse söödame? Koos päikeseprillide ja niisutustilkadega antakse kliendile kaasa tablett Xanaxit, kuid valdav enamus seda ei kasuta. Võib-olla on see, mis neid rahulikuks teeb, Maire soe naeratus registratuurilaua tagant või Kalevi kommid

Nii palju, kui on inimesi, on ka emotsioone ning peaaegu alati on need positiivsed. Selliste tunnete keskel töötades tajud tahes-tahtmata, et tahaksid seda positiivsust ka ülejäänud maailmale jagada. Ega me asjata nimeta KSAd ja meie patsiente omakeskis Õnnelike Inimeste Klubiks. Meie teeme silmaoperatsioone ja muudame sellega õnnelikuks järjest rohkem inimesi, need õnnelikud inimesed aga tulevad tagasi, säravad ja annavad meile oma rõõmuga tohutult palju vastu. Nüüd aga mõtlesime, et tore oleks, kui ka teised inimesed sellest positiivsusest osa saaksid. Just seda tahame selle blogi lugejale pakkuda – killukest rõõmu igasse päeva.

Seetõttu ei saa siinsest lehelt mitte selline firmablogi, kus anname aru oma plaanidest ja sündmustest (ehkki seda teeme kindlasti ka), vaid pigem jagame lihtsalt omi mõtteid – olgu need siis tööalased, eraelulised või hoopis filosoofilised mõtisklused suvalisel teemal, mis on KSAs parasjagu kuum ja käsil. Nagu alguses öeldud – KSA koosneb eranditult toredatest ja tegusatest inimestest ning loodame, et suudame selle lehe vahendusel ka teisi tegudele inspireerida.

Tere tulemast KSA Õnnelike Inimeste Klubisse!

Kirjutas: Anu