ksa:) blogi » müüdid

Laseroperatsioon ei olegi kallis?

KSA — Tue, 06 Jan 2009 18:19:10 +0000

Keegi prillikandjatest vist ei vaidle vastu, et prillid võivad teinekord üsnagi tülikaks osutuda. Küll on vihmapiisad klaasidel, küll lähevad klaasid sooja tuppa astudes uduseks, prillid kipuvad ninalt alla vajuma, kõrva tagant pitsitama või on lihtsalt keeruline leida sobivaid raame. Ja ega läätsekandjategi elu lihtne ole – läätsesid peab puhastama ning nende silmapanek ja silmast võtmine nõuab samuti aega.

Refraktiivkirurgia ehk nägemist parandavad silmaoperatsioonid ongi mõeldud just neile, kelle elutempo prillide-läätsede pärast kannatab või kes lihtsalt ei taha enam nägemiseks abivahendeid kasutada. Laserprotseduuri hind võib tunduda ehmatavalt kallis – näiteks KSA Silmakeskuse kõige lihtsam laserprotseduur Standard LASIK maksab 26 000 krooni. Aga kas olete mõelnud sellele, kui palju raha kulub aastate lõikes prillidele-läätsedele? Kui mitte, siis lugege edasi.

Internetis prillide hindasid otsides ja proovides välja selgitada, kui palju raha Eestis enamasti prillidele kulutatakse, leidsime Perekooli foorumist meie jaoks väga huvitava teema – kui kalleid prille Eesti naised ostavad. Oma suureks üllatuseks leidsime sealt ka ühe meie patsiendi, kes oli endal silmad korda lasknud teha ja välja arvutanud, kui mitme aastaga siis operatsioon end ära tasub. Väga tubli töö!

Ise kiirelt üle arvutades jõudsime üsna samale tulemusele. Nimelt vähemalt selle teema järgi tuleb prillide keskmiseks hinnaks 4253 krooni ning 26 000 krooni eest saab osta keskmiselt 6 paari prille. Nüüd võib igaüks ise mõelda, kui pika aja tagant ta prille ostab. Tavaliselt väsivad-kriimustuvad prilliklaasid paari-kolme aastaga, samuti võivad prillid katki minna või tulevad moodi uued, ilusamad raamid. Usume, et foorumis pakutud 3 aastat on üsna reaalne aeg, millal keskmine inimene endale uued prillid soetab, seega tulemuseks saadud 18 aastat võib olla ka päris reaalne tasuvusaeg.

Meie aga ei tahtnud vaid sellega piirduda, vaid arvutasime välja ka selle, kui kaua saaks silmade laseroperatsiooni raha eest läätsesid kasutada. Tulemused on järgnevas tabelis ning siit võib igaüks nüüd omad järeldused teha.

www.lenses.ee	Hind päevas	Kolm kuud	Üks aasta	Tasuvusaeg aastates
Ühepäevased läätsed (Focus Dailies, 90 tk 655 kr)	15	1350	5400	4,8
Hüdrogeel-läätsed PureVision (30 päeva, 6 tk, 800 kr)	8,8	792	3168	8,2
Kuuajased läätsed Biomedics (6 tk, 295 kr)	3,3	297	1188	21,9
www.raeoptika.ee
Ühepäevased läätsed (25 kr paar)	25	2250	9000	2,9
Hüdrogeel-läätsed (240 kr paar)	8	720	2880	9,0
Kuuajased läätsed (140 kr paar)	4,6	414	1656	15,7

Loomulikult erinevad need kulutused inimeseti väga palju, samuti lisanduvad läätsedele hoolduskulud ning prillidele nt prillitoos ja puhastuslapp. Kõige enam on Eestis levinud levinud pehmed kuuajalised läätsed – kas siis hüdrogeel-läätsed, mida võib ööpäev läbi silmas hoida, või ööseks silmast eemaldatavad läätsed. Kui päevas kulub ühepäevastele läätsedele 15 kuni 25 krooni (ehk keskmiselt 20 krooni), siis kuu aja jooksul teeb see kokku 600 krooni, kolme kuuga 1800 krooni ja aastas 7300 krooni. Võttes laserprotseduuri hinnaks 26 000 krooni ning jagades selle 7300ga, saame vastuseks 3,5 aastat, mida ei olegi ju palju.

Nii et leidke ülaltoodud tabelist enda läätsede hind või arvutage välja, kui kaua laseroperatsioon end teie puhul ära tasuks. Võib-olla sellest mõttekäigust inspiratsiooni. Jah, 26 000 krooni on suur summa. Aga eks see sõltub ka sellest, millele see kulutada. Hea nägemine on investeering kogu eluks.

Silmade tervis: testi enda teadmisi!

KSA — Tue, 28 Oct 2008 15:56:30 +0000

Lühike test sellest, kui palju tead silmade tervishoiust
Autor: Peggy J. Noonan

Tõde või vale?

1. Silmaarst võib silmade läbivaatuse järel tihti öelda ka seda, kas sul on kõrge vererõhk või kõrge kolesterooli tase.

2. Hommikul ärgates on normaalne, et silmad punetavad.

3. Kui kasutasid juhilube tehes prille, pead pärast laserkirurgilist protseduuri oma lube uuendama minema, vastasel juhul võid saada lubadeta sõidu eest trahvi.

Vastused

1. Tõde. Silmade kaudu näeb arst, kui terved on sinu veresooned. Tihti avalduvad kõrge vererõhk ja kolesteroolitase ka veresoonte seisukorras. Samuti võib võrkkesta veresoontel näha diabeedi jälgi.

2. Vale. Punased silmad annavad alati märku, et midagi on valesti – põhjuseks võib olla näiteks allergia või põletik. Silmi tuleb arstile näidata, et selgeks teha, mis on lahti.

3. Tõde. Kuigi trahvi saamise võimalus ei ole eriti suur, võib see siiski juhtuda. Igaks juhuks tuleks juhiluba pärast laserprotseduuri uuendada.

Veel üks fakt: Tassike spinatit sisaldab 29,811 mikrogrammi karotenoide, mis silmade tervishoiule kaasa aitavad. Nii palju karotenoide ei sisalda ükski teine toit!

Kui tahad silmade tervishoiu kohta rohkem teada, võid jätkata põhjaliku müütidest rääkiva artikliga meie kodulehel.

Originaalartikkel www.cookinglight.com’is.

Müüdid ja tegelikkus: laseroperatsioon

KSA — Sat, 11 Oct 2008 18:27:03 +0000

Eile õhtul tuli seltskonnas jutuks üks tuttava tuttav, kel on miinus 8 prillid ja kes ei julge laserprotseduuri ette võtta. Põhjuseks oli ta toonud selle, et kui ta oma miinuse ära lõikaks, vahetaks ta sisuliselt ühed prillid teise vastu. Tema olevat kuulnud, et nii tulevad plussprillid kiiremini.

Tegu on võrdlemisi noore ja aruka mehega, aga operatsiooni vältimise põhjus põhineb küll üsna umbmäärastel alustel. Osaliselt on tõsi, sest kui kerge miinus n-ö nulli lõigata, siis tulevad plussprillid tõepoolest kiiremini. Ent see kehtib ainult juhul, kui miinus on tõepoolest väike. Suurema miinuse puhul (no ütleme, alates miinus kahest) ei jõua silma loomulik vananemine miinust kompenseerida ning tulevikus tuleb kasutusele võtta hoopis kaks paari prille – ühed lugemiseks ja teised kaugele vaatamiseks. Nii on ta otsustanud prillikandja elu jätkata ning tulevikus kahtede prillidega šongleerima hakata.

Teine aspekt selle noormehe mures on seotud vanusega. KSAs nimelt ei tehta protseduure vanematele kui 40aastastele, sest nemad peavad hakkama lugemisprille kasutama nagunii. Aga kui olla nt 20-30aastane, jääb seda prillivaba aega enne 40. eluaastat (just siis hakkab tekkima lugemisprillide vajadus) järele ju veel 10-20 aastat. Just selles vanuses on inimesed tavaliselt kõige aktiivsemad, sportlikumad ning liikuvamad. Seega oleks see prillidest loobumiseks just kõige õigem aeg ning seda vabanemise tunnet osataks kõige rohkem nautida.

Kolmas põhjus, miks kõnealune noormees laserprotseduuri ei vali, on tingitud kuuldusest, et kui silm operatsiooni ajal liigub, võib laser silma jäädavalt kahjustada. Jah, tõepoolest – vanemate laseritega oli see tõenäoline küll. Ent tehnoloogia areneb pidevalt ning praegu on juba mitu aastat (ka KSAs ja kõigil meie konkurentidel) kasutusel sellised laserid, mille kiir jälgib pidevalt silma nägemistelge ning vähimagi kõrvalekalde korral katkestab töö. Nii ei saa silma liigutamise tõttu küll midagi tuksi minna. Selline uuendus on vajalik kasvõi sellekski, kui inimene peaks protseduuri ajal näiteks teadvuse kaotama vms. Kui muidu sõltuks laseri peatamine kirurgi kiirest reaktsioonist, siis nüüd suudab laser ise inimese seisundit jälgida.

Muide, viimasega seoses meenub mulle ka mu enda mõte enne protseduuri – et oh küll oleks mugav, kui silmi saaks lõigata üldnarkoosis. Jah, oleks mugav küll:) Aga põhjus, miks seda siiski ei saa, peitub selles, et teadvusekaotuse (ja ka une) ajal vajub silmamuna teise asendisse: silma eesmine osa liigub üles. Sellepärast on näiteks inimestel, kes magavad, silmad pilukil, silmast näha ainult silmavalge. Nii ei saa ju opereerida, kui kõige tähtsam osa silmast on peidus

Kui sulle meenub veel mingeid lugusid või hirme, miks keegi kardab silmaoperatsiooni teha, või mingeid linnalegende laseroperatsiooni kohta, oleks hästi tore, kui kirjutaksid need siiasamma kommentaaridesse. Esiteks oleks see põnev lugemine ja teiseks üritame neile ka õige pea vastata. Nii saate teiegi teada, kas juttudel ka mingi tõepõhi on.

Kirjutas: Anu