Euroopa Katarakti ja Rafraktiivkirurgide Seltsi (ESCRS) poolt läbi viidud uuring näitas, et LASIK silmaoperatsioon on ühtlasi levinud meetod korrigeerimaks nii lühi- ja kaugnägevust kui ka astigmatismi. Uuringu tulemustest selgus, et üle 70% eurooplastest arvasid, et prillide ja kontaktläätsede kasutamine segab sportimist. Ligi 75% arvasid, et prillide kasutamine erinevates ilmaoludes on ebamugav.  Prillide ja läätsede ostmine ja asendamine uutega oli 84% arvates kallis, kuid vaid kolmandik neist leidis, et laseroperatsioon oleks odavam, kui selle kulud jagada 10-ne aasta peale. Siiski paljud inimesed leidsid, et aja jooksul muutub LASIK neile odavamaks variandiks.

Kongressil käsitleti cross-linking ravimetoodika arengut, selle kasutamist samaaegselt LASIK protseduuridega, sarvkesta biomehhaanikat ja UV valguse ning riboflaviini antibakteriaalse toime rakendusi.

Milano konverentsi juhatasid selle ala Euroopa juhtivad refraktiivkirurgid Dr. Roberto Pinelli, Dr. Carlo Lovisolo, Dr. A. John Kanellopoulos, Dr. John Marshall, PhD ja David Muller, PhD.

Konverents oli huvitav ja tõi uusi mõtteid ning oskusi ka KSA Silmakeskusesse.

Avedro teaduskonverents 03.12.2011 Milaanos

Dr. Robert K.Maloney, kes on David Geffeni nimelise Meditsiini Ülikooli professor,  väidab  2011. a septembri EyeWorld numbris, et silma laseroperatsioonid on turvalisemad kui läätsede kandmine. “Olemas on palju teaduslikult tõestatud materjali, et isegi LASIK protseduur on turvalisem kui kontaktläätsede kandmine. Ma ei saa aru patsientidest, kes kannavad päevast päeva kontaktläätsesid ja riskivad bakteriaalsesse sarvkestapõletikku haigestumisega ning samas arutavad lõputult LASIKuga  seotud võimalike  riskide üle. ”

ASCRS ( Ameerika Katarakti ja Refraktiivkirurgide Selts )  korraldas laialdase LASIK uuringu USA  silmakirurgide hulgas, mis kajastas laserkirurgia trende 2010 aastal.  USA laserkorrektsioonide arv kasvas 960 000 protseduurini aastas, mis on 27 % rohkem kui aastal 2009.  Siiani on protseduuride arv olnud  ajalooliselt kõige suurem 2005. aastal, kui Ühendriikides tehti 1 066 000 laseroperatsiooni.

Suurim kasv on olnud pinnapealsete ehk  lõikevabade  protseduuride osas, neid protseduure oli  2010. aastal kokku 280 000.  See kasv on kahekordne võrreldes 2005. aastaga , mis on siiani jäänud LASIK protseduuride kõrgpunktiks.

Teine trend on, et laserprotseduuride kasuks otsustavate patsientide vanus on USAs muutunud . kui 2000. aastal oli patsientide keskmine vanus 39 eluaastat, siis 2009. aastal oli see 35 eluaastat.  Samuti on tõusnud meespatsientide osa kümne aasta jooksul 42-lt protsendilt 46-ni.

Femtosecond laserite abil lõigatud lappide arv kahanes 2009. aastaga võrreldes 2%. Kui varem kasvas selle meetodi osakaal jõudsasti (21% 2007 a. ja 55 % 2009. aastal).  Uuringu andmetel sooritakse femtosecond laseriga 53% lapikeste lõikustest ja 47% lõikustest mikrokeratoomide abil.

Õhukeste, 100 mikromeetriste, sarvkestalappide lõigete osakaal on tõusnud 43%-ni võrreldes 35%-ga 2009 aastal.

TLC  laserkeskuse meditsiinidirektor Dr. Louis Probst lisas, et  tema keskuses saavutab protseduuri järgselt 100%-lise (20/20) nägemise 92,5 % klientidest. Vaid 0,25 % näevad peale operatsiooni halvemini kui enne protseduuri parima korrektsiooniga ja järelprotseduuride osakaal on TLC-s 3%.

Uuringu tulemused on refereeeritud: ESCRS Eurotimes vol 16 issue 10 October 2011

Kas kuiva silma sündroomi tekib vähem, kui kasutada LASIK-protseduuril lapikese lõikamiseks mikrokeratoomi asemel Femtolaserit?

Hiljutine uurimus näitas, et vastus sellele on eitav.  Stanfordi ülikoolis aset leidnud silmauuringus osales kokku 51 patsienti. Uuringu  käigus teostati patsiendi ühel silmal mikrokeratoomiga LASIK-lõikus ja teisel silmal teostati lõikus Femtolaseriga.

Peale lõikust said patsiendid täitmiseks küsimustikud. Vastavalt 1 kuu, 3 kuud, 6 kuud ja aasta pärast operatsiooni ei leitud statistiliselt mingeid suuremaid erinevusi seoses silmade kuivusega.  Küll aga näitas uuring, et naistel esines kuivade silmade sündroomi vähem, kui meestel.

Kuiva silma sündroomiga puutuvad kokku ligi 40% patsientidest 2 kuud ja kuni 20% patsientidest, kuni kuus kuud peale LASIK protseduuri.

Allikas: ESCRS Eurotimes vol 16. issue 10 October 2011

ScienceDaily (Sep. 21, 2011)- Enam kui kolmkümmend aastat teadustööd veterinaaride ja nägemisuuringute teadlaste poolt Pennsylvania Ülikoolis on andnud tulemusi, millega selgitati välja geen, mis põhjustab koerte pimedaks jäämist.

Uuringute käigus on selgunud protsess , mis võimaldab loodetavasti tulevikus ravida silmavõrkkesta rakkusid ja närvivõrgustikku.

Kogu artikkel väljaandest Science Daily  inglise keeles leiate siit.

Tänane hommik oli meie silmakeskuses veidi eriline, kuna päeva esimene patsient oli praksise pesamuna Elvira.

Elvira Männiste on meie tubli optometrist, kes on töötanud KSA Silmakeskuses kaks aastat. Seni kandis ta tööl kontaktläätsesid ja kodus prille kaugele vaatamiseks. 22. oktoober 2009 sai valitud operatsiooni päevaks, kuna veel paar aastat tagasi ei olnud tema silmade refraktsioon stabiilne, kuid viimase aasta jooksul oli see püsivalt -2 dioptri juures. Laserprotseduuride edu pant on range valik, stabiilne refraktsioon, täpsed silmauuringud ja hoolikas planeerimine. Paar kuud tagasi olid kõik need tingimused täidetud ja olime valmis:).

Elvira oli kolmas inimene meie praksises, kellele on laserprotseduur on tehtud. Nüüd on seis 2:1 Epi-K protseduuride kasuks, kuigi kõigile neile kolmele oli võimalikud kõik KSAs pakutavad protseduurid. Operatsiooni meetodi ja aja on meie inimesed endale ise valinud.

Need, kes meie juures on käinud, teavad, et KSA Silmakeskuses on prillivaba poliitika. Klientidel tekiks palju lisaküsimusi, kui keegi jalutab meie personalist rõõmsalt okulaaridega ringi. Miks te soovitate inimestele operatsiooni, mida endale ei tee? Kas vastab tõele, et silmaarstid endale kunagi laserprotseduure ei lase teha? Jne, jne. Kui võtame inimesi tööle, räägime sellest teemast kohe. Nimelt kui optometristi- või arstikandidaat arvab, et tema maailmavaatega laserprotseduur kindlasti kokku ei lähe, on see spetsialist palju õnnelikum oma tööga prillipoes. Isiklikult tunnen mitut silmakirurgi ja kümnete kaupa laserkeskuste töötajaid, kes on ise edukalt protseduuri läbinud.

Kõige värvikam lugu on seotud Riia silmakirurg dr Feliks Lukinsiga. Feliks on oma peres neljandat põlvkonda arst ja tal oli kuus aastat tagasi suur soov teha oma isiklik laserkeskus. Feliks hankis sõprade abiga ilusad kliinikuruumid Riia kesklinnas, samuti laenas pangast nii palju kui anti, kuid sellest ei piisanud, et osta uus laser. Ta leidis mingi teadmata minevikuga Zeissi laseri Valgevenest. See seisis juba paar aastat Minskis riikliku silmakliiniku keldris ja keegi ei osanud öelda, kuidas see sinna oli sattunud ja kas see on üldse töökõlbulik. Igal juhul Feliks ostis selle ära ja lasi toimetada Riiga.

Nüüd oli aga uus probleem. Polnud ühtegi patsienti, samuti polnud Feliks ise ühtegi LASIK operatsiooni iseseisvalt teinud. Mida teha?

Noorel vihasel kirurgil tuli idee, et ta võiks ise olla klient nr 1 oma -5 silmadega. Nüüd tuli vaid leida kirurg, kes protseduuri edukalt läbi viiks. Kirurgi leidis Feliks Valgevenest: pensionile läinud vanem arst, kelle karjäär oli lõppenud aasta tagasi.

No nii, puzzle oli koos:

1. kahtlane laser, mille kohta ei saanud öelda, kas see töötab;

2. roostes, kuid abivalmis Valgevene silmakirurg;

3. patsient nr 1, Läti Vabariigi kodanik Feliks Lukins.

Igaljuhul protseduur toimus ja õhus olid vaid suured-suured küsimärgid. Kui patsient nr 1 tunni pärast silmad avas, tuli tema näole suur naeratus ja kostis VAU! Ülejäänu on ajalugu. Tekkinud oli uus, siiani väga edukas laserpraksis.

Eestis on samu näiteid. Nimelt Tartu Ülikooli silmakliiniku juhataja prof dr Pait Teesalu, kes ise on suurepärane arst ja silmakirurg, läbis LASIK protseduuri kolm aastat tagasi Londonis. See tehti laseriga Carl Zeiss Meditec MEL 80, mida kasutatakse ka dr Teesalu oma kliinikus ja KSA Silmakeskuses. Dr Teesalu patsiendikogemuse lugu on avaldatud ka ajakirja Cataract and Refractive Surgery 2009 . a augusti numbris.

Inimestel, kes on ise protseduuri läbinud, on palju kergem mõista tulevaste klientide mõttemaailma ja nende nõuannetel on kaalu. Ameeriklased ütlevad selliste asjade kohta: “Walk your Talk.”

KSAs käis täna jälle külalisi – nimelt hr Rolf Schwind, kes on KSA Silmakeskuses kasutatava mikrokeratoomi Carriazo-Pendular tootjafirma SCHWIND Eye-Tech Solutionsi tegevjuht ja ettevõtte omanik. Allpool kirjutab Ants täpsemalt.

Olen käinud Euroopa Katarakti ja Refraktiivkirurgia Seltsi ehk ESCRS aasta konverentsidel aastast 2001. See on suur üritus, kus nädal aega järjest kümnetes saalides samal ajal toimuvad loengud, seminarid ja praktikumid silmaarstidele, õdedele ja tehnikutele. Kuna Ameerikas on sissesõidureeglid võõramaalastele alates 2001. aasta 11. septembrist tehtud pisut ebameeldivamaks, siis sellest ajast on see Euroopa üritus kasvanud vast maailma suurimaks refraktiivkirurgia sündmuseks, kus saavad kokku tööstus ja arstid. ESRCS kongressi ajal toimub ka suur tehnoloogia demonstratsioon ja selle jooksul tehakse hulgaliselt diile.

Aastate jooksul näeb näitusel tööstuse poolel liikumas suht-koht samu nägusid. Aeg-ajalt muudavad nad firmasid, kuid tegevus on ikka sama. Ja nii tekibki hulgaliselt tutvusi, sidemeid ja sõprussuhteid üle maailma. Kuna refraktiivkirurgia maailm on väike, saab üsna pea paljude suurte firmade peamehi kutsuda eesnime pidi. 2008. aastal on mul juba raskusi paljude perekonnanimede meenutamisel. Kuid on olnud üks inimene, keda on kogu aeg nimetatud Mr Schwind. Olin kuulnud kellestki “mister Schwindist” juba aastal 2002, kuid esmakordselt õnnestus mul teda näha ja koos lõunat süüa 2008. märtsis Frankfurtis.

Kes on Mr Schwind? Räägitakse, et see inseneriharidusega ettevõtja valmistab lasereid hobi korras, et kuidagi oma vaba aega sisustada. Samas laserid, mis tema perefirma valmistab, kukuvad konkurentide meelehärmiks niisama hästi välja , kui Porschel autode tootmine. Mr Schwind ise naerab selle jutu peale südamest ja ütleb, et kuuleb seda esimest korda. Mina aga olen seda kuulnud vähemalt kümme korda, seitsme erineva inimese käest.

Räägitakse, et Mr Schwindi isa omas kontaktläätsepatenti, mille müüs ravimifirma Ciba Visonile üheksakümnendate aastate alguses maha ja teenis üle poole miljardi eurose varanduse. Sellest ajast saati tegelebki pereettevõte kõrgtehnoloogiliste laserseadmete valmistamisega. (Selle jutu peale Mr Schwind pead ei raputa, kuid ikkagi pakub see müüt talle palju lõbu.)

Räägitakse, et kord pühapäeva hommikul 2004. aastal helistas Mr Schwindile keegi hispaaniakeelne seltsimees ning kutsus külla ja tehingut tegema. Mr Schwind täpselt aru ei saanud, millest jutt käib, kuid viisaka ja hästi kasvatatud inimesena nõustus. Igaks juhuks suunas ta kõne edasi oma sekretärile, kes oskas hispaania keelt ning leppis siis hispaanlasega kohtumise kokku. Sekretär võttis kõne tagasi ja teatas, et helistas keegi Fidel ja see ootab neid külla homseks. Järgmisel päeval oligi hr Schwind Havannas ja tutvustas pooleteise tunni jooksul Fidel Castrole, mis masinatega laias laastus on tegemist. Pooleteise tunni pärast ütles Fidel, et võib juhtuda, et nad esitavad esimese tellimuse juba lähiajal. Siis on neil põhjust ka koos juua nagu sõbrad, kes nad täna õhtul kindlasti veel ei ole.

Mr Schwind jõudis hotellis õhtustada, kui saabus sõjaväevormis kuller ja ulatas talle ümbriku, milles oli kaheksateistkümne (!) lasersüsteemi ( 1tk. 5mln EEK ) tellimus Kuuba haiglatele. Järgmisel päeval kaisutas seltsimees Castro hr Schwindi ja mürises tõrrepõhjast: “Amiiiigo!” , seejärel võeti koos sõpruse kinnitamiseks pudel punast. Nüüd härra Schwind vaid naerab, noogutab ning mainib, et oleks vaid ka teistel sellist elegantset stiili, nagu seda oli härra Castrol.

Noil päevil viibib insener, ettevõtja ja firma president Rolf Schwind maailmaturneel, kuna üle maailma on majandus jahtunud ning firma uurib, kuidas tema klientidel läheb. Tema kinnitusel Euroopas protseduuride hulk vähenenud ei ole ja Saksamaal on 2008 .aastal isegi kasvutendents, kuna investeering silmadesse tundub olevat hetkel hea ja inflatsiooni kindel. Küll on aga tunda, et uusi investeeringuid arstide poolt on jäänud vähemaks. Seetõttu rändavad firmade presidendid maailmas ringi ja julgustavad silmakeskuseid uude tehnoloogiasse jätkuvalt panustama. Meile see igatahes meeldib, kuna annab võimaluse kohtuda huvitavate inimestega.

Kui uurisin, miks hr Schwind austas meid külaskäiguga Tallinnasse (on ju KSA vaid väike kliinik väiksel maal), ütles Rolf Schwind, et Saksamaal võib ühe käe sõrmedel lugeda keskused, mis teevad aastas rohkem kui 2500 protseduuri, ja seega pidime olema arvestatavad kliendid. Loomulikult ei saa KSA-d võrrelda nende suurimate kundedega (nt kliinik Jaapanis, mis töötab 24/7 ja teeb 16 000 protseduuri kuus), seal on tegemist hoopis teiste gabariitidega.

Minu kabinetis istudes ja vesteldes küsis Anu hr Schwindilt, millises suunas tehnoloogia liigub ja mis projektid neil käsil on. Mees naeratas ja ütles: “Now I cannot tell You anything, but after a few years You will see really something different.” Järelikult töö käib ja elu igavaks selles vallas ei muutu niipea!

Selline oli meie esmaspäev, 9. detsember KSA-s.

Kirjutas: Ants

PS. Alati tuleb külaliste jaoks mõelda ju ka vahva sotsiaalprogramm. Pakkusime hr Schwindile, et mis oleks, kui külastaksime Riigikogu ja teeks õhtusöögi Chedi restoranis. Söök ja teenindus olid suurepärased, kuid meile mõlemale meeldis Riigikogu ringkäik isegi rohkem. Meie külaline tunneb mitmeid saksa parlamentääre ja ütles, et sealne töö on kuiv ning inimesed kõrgid. Meie Riigikogu on väga sõbralik ja meenutab head klubi, kus inimesed suhtlevad vabalt ning teevad huvitavat tööd. Mulle tundus hr Toomas Tõniste tehtud ringkäik nii innustav, et lubasin endale uurida välja, millal need järgmised valimised on. Tõesti tore koht, toredad inimesed ja tähtsad küsimused , mida lahendada. Kui teil võimalust on, külastage kah Eesti Riigikogu … või laske end sinna valida

]]> http://www.ksa.ee/blog/2008/12/09/harra-schwind/feed/ 0 http://www.ksa.ee/blog/2008/12/05/tule-politseikooli-oppima/ http://www.ksa.ee/blog/2008/12/05/tule-politseikooli-oppima/#comments Thu, 04 Dec 2008 22:17:02 +0000 KSAblog http://www.ksa.ee/silmakeskusest/blogi/?p=332 Loe edasi...]]> Seda pealkirja kirjutades ei ole ma irooniline. Kuigi jõustruktuurid on meid, Eestis elavaid inimesi viimase poole aasta jooksul erilise hoole alla võtnud. Ei oskagi öelda, kas see on olnud hea või halb, igatahes jala käia ja pangaülekandeid teha saime sel suvel mullusest rohkem. Ei ole aidanud meid kuidagi ka see, et oleme oma kollektiivi võtnud ühe prominentsema liikluskasvataja silmatera Anu Vane.

Nüüd aga asja juurde. Nimelt on meie headeks klientideks olnud kümneid politseinikke või politseikooli kadette ja see seltskond paistab teiste patsientide seast positiivses võtmes silma. Nimelt see on lausa imetlusväärt, kuidas politseidrilli saanud inimesed suudavad end kokku võtta ja kontsentreeruda protseduuri ajal vastavalt arsti soovidele.

Kes on protseduuri läbinud, see teab, et midagi rasket seal ei ole, kuid paar momenti on suhteliselt ebameeldivad. Näiteks aeg-ajalt paiskub silma tugev valgus ja silma tilgutatakse ohtralt külma silmatilka; samal ajal palutakse olla rahulik ning vaadata OTSE. Mõnel patsiendil on tõesti raskusi, kuid kannatust varudes oleme kõigiga alati ilusasti hakkama saanud.

Politseinikud (ja sõjaväelased) on aga teiselt planeedilt. Tihti tekib kahtlus, kas need inimesed üldse protseduuri ajal elavad ja hingavad. Silm seisab paigal nagu naelutatult, nii et mul on ülilihtne laserprotseduuri kiiresti ja täpselt sooritada.

Märkasin seda fenomeni juba aasta tagasi ja algul mõtlesin, et sõjaväelased ja politseinikud on harjunud käsku täitma ning seetõttu on neid niivõrd lihtne ravida. Paar minu sõpra, kelle on edukad suured firmad, on mulle rääkinud, et palkavad samuti endisi politseinike, kuna neil on hea kalduvus oma ülesandeid edukalt täita. Niisiis arvasin, et distsipliin ja käsu täitmise oskus teevad minu elu siin nii lihtsaks.

Täna oli protseduuril üks ilus noor naine Maarja. Ma ei vaadanud tema ametit KSA ankeedil, aga protseduur läks nii libedalt, et pakkusin tema ametiks: luuraja, sõjaväelane või politseinik. Tegelikult tuli välja, et ta korraldab Tartus põllumajandust, kuid oli paar aastat kooli ajal käinud laskmistrennis ja seetõttu tundus ta mulle järjekordse Paikuse kooli vilistlasena, kes oli rahulik, lõdvestunud, liikumatu ja rõõmus. Tundub, et nüüd on see valem siis käes: nimelt laskmisharjutused muudavad meie elu KSAs veelgi kergemaks.

Seega kõik, kes protseduuridele tulema hakkavad, minge harjutama lasketiiru või MegaZone‘i

Ants

P.S. Tegelikult ei ole see väga oluline, et inimene on protseduuri ajal liikumatu, kuna MEL 80 laseril on peal selline seade nagu tracker, mis korrigeerib laserkiire suunda silma asendi muutumise suhtes iga 6 millisekundi (1 millisekund = 1/1000 sekund) järel ja seetõttu laser “tulistab” oma lasu ikka sinna, kuhu see oli algselt planeeritud. Hea tracker on vajalik, kuna laser tulistab näiteks 15 sekundi jooksul 7300 lasku ning iga lasu asukoha silmal määrab ära nomogramm. Nomogramm ehitatakse ülesse silma digitaalsele kujutisele, mis võetakse teilt uuringute käigus.

P.P.S. Tegelikult on meil elu KSAs suhteliselt lihtne, sest paljud välismaalastest insenerid imestavad, kuidas kõik kliendid nii rahulikud on? Mida me neile küll sisse söödame? Koos päikeseprillide ja niisutustilkadega antakse kliendile kaasa tablett Xanaxit, kuid valdav enamus seda ei kasuta. Võib-olla on see, mis neid rahulikuks teeb, Maire soe naeratus registratuurilaua tagant või Kalevi kommid