Tänane hommik oli meie silmakeskuses veidi eriline, kuna päeva esimene patsient oli praksise pesamuna Elvira.

Elvira Männiste on meie tubli optometrist, kes on töötanud KSA Silmakeskuses kaks aastat. Seni kandis ta tööl kontaktläätsesid ja kodus prille kaugele vaatamiseks. 22. oktoober 2009 sai valitud operatsiooni päevaks, kuna veel paar aastat tagasi [...]]]>

Tänane hommik oli meie silmakeskuses veidi eriline, kuna päeva esimene patsient oli praksise pesamuna Elvira.

Elvira Männiste on meie tubli optometrist, kes on töötanud KSA Silmakeskuses kaks aastat. Seni kandis ta tööl kontaktläätsesid ja kodus prille kaugele vaatamiseks. 22. oktoober 2009 sai valitud operatsiooni päevaks, kuna veel paar aastat tagasi ei olnud tema silmade refraktsioon stabiilne, kuid viimase aasta jooksul oli see püsivalt -2 dioptri juures. Laserprotseduuride edu pant on range valik, stabiilne refraktsioon, täpsed silmauuringud ja hoolikas planeerimine. Paar kuud tagasi olid kõik need tingimused täidetud ja olime valmis:).

Elvira oli kolmas inimene meie praksises, kellele on laserprotseduur on tehtud. Nüüd on seis 2:1 Epi-K protseduuride kasuks, kuigi kõigile neile kolmele oli võimalikud kõik KSAs pakutavad protseduurid. Operatsiooni meetodi ja aja on meie inimesed endale ise valinud.

Need, kes meie juures on käinud, teavad, et KSA Silmakeskuses on prillivaba poliitika. Klientidel tekiks palju lisaküsimusi, kui keegi jalutab meie personalist rõõmsalt okulaaridega ringi. Miks te soovitate inimestele operatsiooni, mida endale ei tee? Kas vastab tõele, et silmaarstid endale kunagi laserprotseduure ei lase teha? Jne, jne. Kui võtame inimesi tööle, räägime sellest teemast kohe. Nimelt kui optometristi- või arstikandidaat arvab, et tema maailmavaatega laserprotseduur kindlasti kokku ei lähe, on see spetsialist palju õnnelikum oma tööga prillipoes. Isiklikult tunnen mitut silmakirurgi ja kümnete kaupa laserkeskuste töötajaid, kes on ise edukalt protseduuri läbinud.

Kõige värvikam lugu on seotud Riia silmakirurg dr Feliks Lukinsiga. Feliks on oma peres neljandat põlvkonda arst ja tal oli kuus aastat tagasi suur soov teha oma isiklik laserkeskus. Feliks hankis sõprade abiga ilusad kliinikuruumid Riia kesklinnas, samuti laenas pangast nii palju kui anti, kuid sellest ei piisanud, et osta uus laser. Ta leidis mingi teadmata minevikuga Zeissi laseri Valgevenest. See seisis juba paar aastat Minskis riikliku silmakliiniku keldris ja keegi ei osanud öelda, kuidas see sinna oli sattunud ja kas see on üldse töökõlbulik. Igal juhul Feliks ostis selle ära ja lasi toimetada Riiga.

Nüüd oli aga uus probleem. Polnud ühtegi patsienti, samuti polnud Feliks ise ühtegi LASIK operatsiooni iseseisvalt teinud. Mida teha?

Noorel vihasel kirurgil tuli idee, et ta võiks ise olla klient nr 1 oma -5 silmadega. Nüüd tuli vaid leida kirurg, kes protseduuri edukalt läbi viiks. Kirurgi leidis Feliks Valgevenest: pensionile läinud vanem arst, kelle karjäär oli lõppenud aasta tagasi.

No nii, puzzle oli koos:

1. kahtlane laser, mille kohta ei saanud öelda, kas see töötab;

2. roostes, kuid abivalmis Valgevene silmakirurg;

3. patsient nr 1, Läti Vabariigi kodanik Feliks Lukins.

Igaljuhul protseduur toimus ja õhus olid vaid suured-suured küsimärgid. Kui patsient nr 1 tunni pärast silmad avas, tuli tema näole suur naeratus ja kostis VAU! Ülejäänu on ajalugu. Tekkinud oli uus, siiani väga edukas laserpraksis.

Eestis on samu näiteid. Nimelt Tartu Ülikooli silmakliiniku juhataja prof dr Pait Teesalu, kes ise on suurepärane arst ja silmakirurg, läbis LASIK protseduuri kolm aastat tagasi Londonis. See tehti laseriga Carl Zeiss Meditec MEL 80, mida kasutatakse ka dr Teesalu oma kliinikus ja KSA Silmakeskuses. Dr Teesalu patsiendikogemuse lugu on avaldatud ka ajakirja Cataract and Refractive Surgery 2009 . a augusti numbris.

Inimestel, kes on ise protseduuri läbinud, on palju kergem mõista tulevaste klientide mõttemaailma ja nende nõuannetel on kaalu. Ameeriklased ütlevad selliste asjade kohta: “Walk your Talk.”

Enamik inimesi, kelle kontrasti- ja hämaras nägemine ei ole väga hea, arvavad, et  nad peaksid olukorra leevendamiseks kandma prille või kontaktläätsesid. Nüüd aga tundub, et on olemas palju huvitavamaid lahendusi.

New Yorki Rochesteri Ülikooli ja Tel Avivi Goldschlageri Silmainstituudi teadlased eesotsas [...]]]>

Prof Bavelier koos tudeng Shawn Greene'iga demonstreerimas, kuidas arvutimängud nägemist parandavad.

Enamik inimesi, kelle kontrasti- ja hämaras nägemine ei ole väga hea, arvavad, et  nad peaksid olukorra leevendamiseks kandma prille või kontaktläätsesid. Nüüd aga tundub, et on olemas palju huvitavamaid lahendusi.

New Yorki Rochesteri Ülikooli ja Tel Avivi Goldschlageri Silmainstituudi teadlased eesotsas professor Daphne Bavelieriga viisid läbi uuringu, mille käigus uuritavatel inimestel paluti mängida arvutimänge 50 tundi üheksa nädala jooksul.

Uuritavad jaotatati kahte gruppi. Esimeses grupis olevad inimesed mängisid mänge “Unreal Tournament 2004″ ja “Call of Duty 2″, teine grupp mängis samal ajal “The Sims 2″, mis ei vaja erilist nägemise ja käelise tegevuse koordinatsiooni. Uuringu tulemusel paranes action mängude  kasutajatel kontrastinägemine keskmiselt 43%, kuid teises grupis muutusi ei esinenud.

Prof Daphne Bavelieri sõnul arendavad action-mängud ajukeskusi, mis töötlevad silmadest saadud informatsiooni. Uurijad täheldasid, et positiivsed mõjud kestsid veel mitu kuud pärast seda, kui uuritavad arvutimängude mängimise lõpetasid.

Uuring viidi läbi  USA Rahvusliku Silmainstituudi (The National Eye Institute) ja USA Mereuuringute Büroo (Office of Naval Research) rahastamisel.  Dr Bavelier soovib seda avastust rakendama hakata lastel nn laisa silma ehk amblüoopia ravis.  Amblüoopia on laialt levinud nägemisprobleem, mida esineb Eestis üle 35 000 inimesel.

Kui laser tööle hakkab, tahan, et inimene vaataks rahulikult ja tuimalt suurt punast tuld. Need, kes on kunagi saanud laskmise drilli, oskavad seda väga hästi. Ehkki [...]]]> Paar päeva tagasi hakkasin opereerima üht lahedat kutti nimega Gena. Nagu ikka lobisesime opiruumis elust-olust, et atmosfäär oleks võimalikult mõnus ja kõik sujuks rahulikult.

Kui laser tööle hakkab, tahan, et inimene vaataks rahulikult ja tuimalt suurt punast tuld. Need, kes on kunagi saanud laskmise drilli, oskavad seda väga hästi. Ehkki omavahel öeldes ei olegi see enam nii tähtis, sest laseril on peal ka tracker, mis jälgib silma asendit 20 korda sekundis, ja laser laseb oma lasu ikka täpselt punkti, kuhu see on mõeldud … Aga ikkagi on parem, kui inimene vaatab otse. Alati ei tasu tehnikaimede peale lootma jääda.

Olgu. Jõudsime etappi, kus küsisin Genalt, kas ta on sõjaväes käinud ja püssi lasknud. Nagu 70% sellisele küsimusele vastavatest noormeestest ei olnud ka tema seda organisatsiooni külastanud. Vabastatud – tervislikel põhjustel.

Ütlesin talle, et meil on just praegu kõrvaltoas üks major, ning õnnitlesin teda, et kodumaal on jälle üks snaiper juures:) … No kus siis hakkas Gena käte-jalgadega sibama ning opilaualt minema nihverdama, lausudes: „Oot-oot, mees, oot-oot, mees – seda küll pole vaja…”

Ksa:) poliitika on, et omasid üles ei anna ja avalikult õigeid nimesid ei nimeta. Nii et riigikaitseorganid täiendagu ise oma süsteeme, et uuestisündinud kotkasilmad üles leida. Kuigi, patsifism on ka hea idee. Make love, not war!

Ants

NB! Patsiendi nimi muudetud.