Kuigi dr Homeri sõnul on tegu ohutu protseduuriga, on ka teistsuguseid arvamusi. Näiteks Suurbritannia silmakirurgi Larry Benjamini sõnul on pruunid silmad põhjusega pigmenteerunud. Tema sõnul võib protseduur tekitada topeltnägemist või liigset valgustundlikkust.

Silmavärvi muutev protseduur on aga väga kallis, jäädes kuskil 5000 USD piiresse. Selle protseduuri teostus peaks võimalikuks saama kuskil pooleteise aasta pärast.

Pikemalt saab lugeda siit.

Dr. Robert K.Maloney, kes on David Geffeni nimelise Meditsiini Ülikooli professor,  väidab  2011. a septembri EyeWorld numbris, et silma laseroperatsioonid on turvalisemad kui läätsede kandmine. “Olemas on palju teaduslikult tõestatud materjali, et isegi LASIK protseduur on turvalisem kui kontaktläätsede kandmine. Ma ei saa aru patsientidest, kes kannavad päevast päeva kontaktläätsesid ja riskivad bakteriaalsesse sarvkestapõletikku haigestumisega ning samas arutavad lõputult LASIKuga  seotud võimalike  riskide üle. ”

ASCRS ( Ameerika Katarakti ja Refraktiivkirurgide Selts )  korraldas laialdase LASIK uuringu USA  silmakirurgide hulgas, mis kajastas laserkirurgia trende 2010 aastal.  USA laserkorrektsioonide arv kasvas 960 000 protseduurini aastas, mis on 27 % rohkem kui aastal 2009.  Siiani on protseduuride arv olnud  ajalooliselt kõige suurem 2005. aastal, kui Ühendriikides tehti 1 066 000 laseroperatsiooni.

Suurim kasv on olnud pinnapealsete ehk  lõikevabade  protseduuride osas, neid protseduure oli  2010. aastal kokku 280 000.  See kasv on kahekordne võrreldes 2005. aastaga , mis on siiani jäänud LASIK protseduuride kõrgpunktiks.

Teine trend on, et laserprotseduuride kasuks otsustavate patsientide vanus on USAs muutunud . kui 2000. aastal oli patsientide keskmine vanus 39 eluaastat, siis 2009. aastal oli see 35 eluaastat.  Samuti on tõusnud meespatsientide osa kümne aasta jooksul 42-lt protsendilt 46-ni.

Femtosecond laserite abil lõigatud lappide arv kahanes 2009. aastaga võrreldes 2%. Kui varem kasvas selle meetodi osakaal jõudsasti (21% 2007 a. ja 55 % 2009. aastal).  Uuringu andmetel sooritakse femtosecond laseriga 53% lapikeste lõikustest ja 47% lõikustest mikrokeratoomide abil.

Õhukeste, 100 mikromeetriste, sarvkestalappide lõigete osakaal on tõusnud 43%-ni võrreldes 35%-ga 2009 aastal.

TLC  laserkeskuse meditsiinidirektor Dr. Louis Probst lisas, et  tema keskuses saavutab protseduuri järgselt 100%-lise (20/20) nägemise 92,5 % klientidest. Vaid 0,25 % näevad peale operatsiooni halvemini kui enne protseduuri parima korrektsiooniga ja järelprotseduuride osakaal on TLC-s 3%.

Uuringu tulemused on refereeeritud: ESCRS Eurotimes vol 16 issue 10 October 2011

Kas kuiva silma sündroomi tekib vähem, kui kasutada LASIK-protseduuril lapikese lõikamiseks mikrokeratoomi asemel Femtolaserit?

Hiljutine uurimus näitas, et vastus sellele on eitav.  Stanfordi ülikoolis aset leidnud silmauuringus osales kokku 51 patsienti. Uuringu  käigus teostati patsiendi ühel silmal mikrokeratoomiga LASIK-lõikus ja teisel silmal teostati lõikus Femtolaseriga.

Peale lõikust said patsiendid täitmiseks küsimustikud. Vastavalt 1 kuu, 3 kuud, 6 kuud ja aasta pärast operatsiooni ei leitud statistiliselt mingeid suuremaid erinevusi seoses silmade kuivusega.  Küll aga näitas uuring, et naistel esines kuivade silmade sündroomi vähem, kui meestel.

Kuiva silma sündroomiga puutuvad kokku ligi 40% patsientidest 2 kuud ja kuni 20% patsientidest, kuni kuus kuud peale LASIK protseduuri.

Allikas: ESCRS Eurotimes vol 16. issue 10 October 2011

Täpsemad uuringutulemused on tulevikus eelduseks veelgi täpsematele ja turvalisematele protseduurile.

Filmis esitame refraktiivkirurgidele lihtsa ja unikaalse metoodi, kuidas muuta LASIK laserprotseduuri lapilõikamise protsess veelgi turvalisemaks ja täpsemaks.  ESCRS videokonkursi võitja kuulutatakse välja 21. septembril 2011.

1. Silmaarst võib silmade läbivaatuse järel tihti öelda ka seda, kas sul on kõrge vererõhk või kõrge kolesterooli tase.

2. Hommikul ärgates on normaalne, et silmad punetavad.

3. Kui kasutasid juhilube tehes prille, pead pärast laserkirurgilist protseduuri oma lube uuendama minema, vastasel juhul võid saada lubadeta sõidu eest trahvi.

Vastused

1. Tõde. Silmade kaudu näeb arst, kui terved on sinu veresooned. Tihti avalduvad kõrge vererõhk ja kolesteroolitase ka veresoonte seisukorras. Samuti võib võrkkesta veresoontel näha diabeedi jälgi.

2. Vale. Punased silmad  annavad alati märku, et midagi on valesti – põhjuseks võib olla näiteks allergia või põletik. Silmi tuleb arstile näidata, et selgeks teha, mis on lahti.

3. Tõde. Kuigi trahvi saamise võimalus ei ole eriti suur, võib see siiski juhtuda. Igaks juhuks tuleks juhiluba pärast laserprotseduuri uuendada.

Veel üks fakt: Tassike spinatit sisaldab  29,811 mikrogrammi karotenoide, mis silmade tervishoiule kaasa aitavad. Nii palju karotenoide ei sisalda ükski teine toit!

Tänane hommik oli meie silmakeskuses veidi eriline, kuna päeva esimene patsient oli praksise pesamuna Elvira.

Elvira Männiste on meie tubli optometrist, kes on töötanud KSA Silmakeskuses kaks aastat. Seni kandis ta tööl kontaktläätsesid ja kodus prille kaugele vaatamiseks. 22. oktoober 2009 sai valitud operatsiooni päevaks, kuna veel paar aastat tagasi ei olnud tema silmade refraktsioon stabiilne, kuid viimase aasta jooksul oli see püsivalt -2 dioptri juures. Laserprotseduuride edu pant on range valik, stabiilne refraktsioon, täpsed silmauuringud ja hoolikas planeerimine. Paar kuud tagasi olid kõik need tingimused täidetud ja olime valmis:).

Elvira oli kolmas inimene meie praksises, kellele on laserprotseduur on tehtud. Nüüd on seis 2:1 Epi-K protseduuride kasuks, kuigi kõigile neile kolmele oli võimalikud kõik KSAs pakutavad protseduurid. Operatsiooni meetodi ja aja on meie inimesed endale ise valinud.

Need, kes meie juures on käinud, teavad, et KSA Silmakeskuses on prillivaba poliitika. Klientidel tekiks palju lisaküsimusi, kui keegi jalutab meie personalist rõõmsalt okulaaridega ringi. Miks te soovitate inimestele operatsiooni, mida endale ei tee? Kas vastab tõele, et silmaarstid endale kunagi laserprotseduure ei lase teha? Jne, jne. Kui võtame inimesi tööle, räägime sellest teemast kohe. Nimelt kui optometristi- või arstikandidaat arvab, et tema maailmavaatega laserprotseduur kindlasti kokku ei lähe, on see spetsialist palju õnnelikum oma tööga prillipoes. Isiklikult tunnen mitut silmakirurgi ja kümnete kaupa laserkeskuste töötajaid, kes on ise edukalt protseduuri läbinud.

Kõige värvikam lugu on seotud Riia silmakirurg dr Feliks Lukinsiga. Feliks on oma peres neljandat põlvkonda arst ja tal oli kuus aastat tagasi suur soov teha oma isiklik laserkeskus. Feliks hankis sõprade abiga ilusad kliinikuruumid Riia kesklinnas, samuti laenas pangast nii palju kui anti, kuid sellest ei piisanud, et osta uus laser. Ta leidis mingi teadmata minevikuga Zeissi laseri Valgevenest. See seisis juba paar aastat Minskis riikliku silmakliiniku keldris ja keegi ei osanud öelda, kuidas see sinna oli sattunud ja kas see on üldse töökõlbulik. Igal juhul Feliks ostis selle ära ja lasi toimetada Riiga.

Nüüd oli aga uus probleem. Polnud ühtegi patsienti, samuti polnud Feliks ise ühtegi LASIK operatsiooni iseseisvalt teinud. Mida teha?

Noorel vihasel kirurgil tuli idee, et ta võiks ise olla klient nr 1 oma -5 silmadega. Nüüd tuli vaid leida kirurg, kes protseduuri edukalt läbi viiks. Kirurgi leidis Feliks Valgevenest: pensionile läinud vanem arst, kelle karjäär oli lõppenud aasta tagasi.

No nii, puzzle oli koos:

1. kahtlane laser, mille kohta ei saanud öelda, kas see töötab;

2. roostes, kuid abivalmis Valgevene silmakirurg;

3. patsient nr 1, Läti Vabariigi kodanik Feliks Lukins.

Igaljuhul protseduur toimus ja õhus olid vaid suured-suured küsimärgid. Kui patsient nr 1 tunni pärast silmad avas, tuli tema näole suur naeratus ja kostis VAU! Ülejäänu on ajalugu. Tekkinud oli uus, siiani väga edukas laserpraksis.

Eestis on samu näiteid. Nimelt Tartu Ülikooli silmakliiniku juhataja prof dr Pait Teesalu, kes ise on suurepärane arst ja silmakirurg, läbis LASIK protseduuri kolm aastat tagasi Londonis. See tehti laseriga Carl Zeiss Meditec MEL 80, mida kasutatakse ka dr Teesalu oma kliinikus ja KSA Silmakeskuses. Dr Teesalu patsiendikogemuse lugu on avaldatud ka ajakirja Cataract and Refractive Surgery 2009 . a augusti numbris.

Inimestel, kes on ise protseduuri läbinud, on palju kergem mõista tulevaste klientide mõttemaailma ja nende nõuannetel on kaalu. Ameeriklased ütlevad selliste asjade kohta: “Walk your Talk.”

Prof Bavelier koos tudeng Shawn Greene'iga demonstreerimas, kuidas arvutimängud nägemist parandavad.

Enamik inimesi, kelle kontrasti- ja hämaras nägemine ei ole väga hea, arvavad, et  nad peaksid olukorra leevendamiseks kandma prille või kontaktläätsesid. Nüüd aga tundub, et on olemas palju huvitavamaid lahendusi.

New Yorki Rochesteri Ülikooli ja Tel Avivi Goldschlageri Silmainstituudi teadlased eesotsas professor Daphne Bavelieriga viisid läbi uuringu, mille käigus uuritavatel inimestel paluti mängida arvutimänge 50 tundi üheksa nädala jooksul.

Uuritavad jaotatati kahte gruppi. Esimeses grupis olevad inimesed mängisid mänge “Unreal Tournament 2004″ ja “Call of Duty 2″, teine grupp mängis samal ajal “The Sims 2″, mis ei vaja erilist nägemise ja käelise tegevuse koordinatsiooni. Uuringu tulemusel paranes action mängude  kasutajatel kontrastinägemine keskmiselt 43%, kuid teises grupis muutusi ei esinenud.

Prof Daphne Bavelieri sõnul arendavad action-mängud ajukeskusi, mis töötlevad silmadest saadud informatsiooni. Uurijad täheldasid, et positiivsed mõjud kestsid veel mitu kuud pärast seda, kui uuritavad arvutimängude mängimise lõpetasid.

Uuring viidi läbi  USA Rahvusliku Silmainstituudi (The National Eye Institute) ja USA Mereuuringute Büroo (Office of Naval Research) rahastamisel.  Dr Bavelier soovib seda avastust rakendama hakata lastel nn laisa silma ehk amblüoopia ravis.  Amblüoopia on laialt levinud nägemisprobleem, mida esineb Eestis üle 35 000 inimesel.