Igal juhul on see huvitav arutelu ja lõpliku tõe selgitavad välja aeg ja kaugtulemused. Loodan , et saame tuua välja kümneid postitusi poolt ja vastu argumente; tabeleid ja graafikuid.

Esitame täna soojenduseks [...]]]> “Titaanide võitluse” all hakkame tooma teile diskussiooni, mis toimub mikrokeratoomide ja femtosecond laserite teemal kõige kõrgemal tasemel s.o USA ja Euroopa silmakirurgia publikatsioonides ja eesrindlikemas praksistes.

Igal juhul on see huvitav arutelu ja lõpliku tõe selgitavad välja aeg ja kaugtulemused. Loodan , et saame tuua välja kümneid postitusi poolt ja vastu argumente; tabeleid ja graafikuid.

Esitame täna soojenduseks vaid mõned poolt  argumendid mõlemalt poolt:

Femto pooldajad:

- tegemist revolutsioonilise tehnoloogiaga, mis muudab silmade laserprotseduurid veelgi turvalisemaks

- tegemist n.ö “ bladeless all-laser  ” protseduuriga, kus peale laseri muid instrumente ei kasutata

Mikrokeratoomide pooldajad:

- tehnoloogia kaugtulemusi saame jälgida juba ligi 100 aastat, kogenud kätes väga väga turvaline

- protseduur kiirem, silma sarvkesta enam säästvam  

Eestis kaks laserkeskust kasutavad mikrokeratoome ja neil ei ole kavatsust peale 5. aastast jälgimisperioodi femtosecond tehnoloogiale üle minna, kaks praksist kasutavad femtosecond lasereid ja on oma  tulemustega  samuti väga rahul.  Selline seis on KSA Silmakeskuse arvates diskussiooni algatamiseks hea. Sõbralik konkurents samuti, sest see tõstab kliinikute taset ja sunnib üha enam pingutama klientide parima nägemise nimel.

So, stay tuned

Klikkisin ja vaatasin, millega tegemist on, kuid olin enne juba aimanud, millega tegemist võiks olla. Nimelt patenteeris Rootsi [...]]]> Eile potsas KSA meilboksi ühe Kalifornia silmakliiniku kuukiri, kus suurelt vaatas vastu pealkiri: ” Saabumas on rannahooaeg. Unusta sel suvel ripsmetušš, me kasvatame sinu ripsmed kaheksa nädalaga ilusaks, pikaks ja tihedaks. Oled seksikam kui kunagi varem!”

Klikkisin ja vaatasin, millega tegemist on, kuid olin enne juba aimanud, millega tegemist võiks olla. Nimelt patenteeris Rootsi firma Pharmacia 1990. aastate alguses preparaadi nimega latanoprost. Sellest sai silmarõhu alandamise ja glaukoomiravi hitttoode, silmatilk nimega Xalatan.

Xalatan on siiani Euroopas ja Ameerikas silmarõhu alandaja nr 1. Selle pikaajalisel kasutamisel (reeglina kasutakse neid tilku kahjuks elu lõpuni) on  paar huvitavat kõrvalmõju. Esimene neist on heterokroomia (silmad on eri värvi), ehk kui tilgutada tilka vaid ühte silma, muutub selle silma vikerkesta värvus pruunimaks. Teine, positiivsem kõrvaltoime on see, et kasutajatel kasvavad mõne kuu pärast väga ilusad, pikad ja tihedad ripsmed. Ja kellel meist selle vastu midagi oleks!

Tulles tagasi e-postkasti ja ripsmepikendaja juurde, siis tegemist oli sarnase silmatilga Lumigani (toimeaine  bimatoprost) edasiarendusega. Preparaati ei tilgutata ripsmepikendamise nimel mitte silma, vaid see kantakse pintsliga lauservale, kus see toimib otse ripsmejuurtele. Silmatilk on muudetud viskoosseks, küünelakisarnaseks ja läbipaistvaks ning see seisab pealekantuna ilusasti lauserval. Toote nimeks sai  Latisse.

MASU on Ameerikas veel täies hoos ja see paneb paljud nutikamad tegutsema. Olen kindel, et inimesi, kes ravivad silmarõhku, on vaid tühine hulk, võrreldes naiste armeega, kes soovivad end veelgi ilusamaks teha ja ripsmeid pikendada. Nii ongi Allergan oma toodet ümber pakendades loonud täiesti uue turusegmendi. Lihtne ja geniaalne.

Ainuke küsimärk kogu selle loo juures on see, et miks seda ei teinud esimesena Pfizer,  mis ostis Pharmacia 2004. aastal ja omandas sellega ka Xalatani kaubamärgi. USA ravimigigant Pfizer on toonud turule  Viagra.  See oli  samuti ”tööõnnetus”, sest arendati ravimit südamehaigetele, kuid kõrvalmõjud osutusid  huvitavamaks ja tundusid kergemini massidele peale minevat. Sama lugu tundub olevat nüüd ka bimatoprosti puhul.

Niisiis,  2010. aastal suveks saab teha siis  silmad korda ja ripsmed ilusaks kasvatada. Aeg selleks on parim nüüd, kevadel.

1. Pilgutage sageli. Sage silmade pilgutamine levitab silmapinnal pisaravedelikku, mis on hädavajalik silmade niiskena hoidmiseks, silmapinna puhastamiseks ja kudede hapnikuga varustamiseks. Pilgutage iga kahe kuni nelja sekundi [...]]]> Pilgutades sageli ning tehes päevas paar lihtsat silmaharjutust, hoiate oma silmi tervena ja parandate oma nägemist. Allpool neli lihtsalt nippi, millega oma silmade tervist parandada.

1. Pilgutage sageli. Sage silmade pilgutamine levitab silmapinnal pisaravedelikku, mis on hädavajalik silmade niiskena hoidmiseks, silmapinna puhastamiseks ja kudede hapnikuga varustamiseks. Pilgutage iga kahe kuni nelja sekundi tagant – ehk 15 kuni 30 korda minutis. Kui esialgu peate end kokku võtma, et sagedamini pilgutada, siis peagi kujuneb sellest keha jaoks uus harjumus.

2. Võimalusel sule silmad. Kui sul pole parasjagu tarvis midagi vaadata, sule silmad. Nii niisutad ja puhkad silmi samal ajal. Kui mõte näiteks e-kirja kirjutades takerdub, võib järgmist sõna valides silmad sulgeda ja rahulikult mõelda.

3. Treeni silmalihaseid. Liiguta silmi kogu nende liikumisulatuses, et tagada vereringe ja närvide hea töökord. Vaata võimalikult kaugele vasakule, hoia pilgu kolm kuni viis sekundit paigal ja suuna silmad siis võimalikult kaugele paremale. Korda sama, vaadates üles ja seejärel alla. Tee seda harjutust vähemalt kaks korda päevas.

4. Treeni sügavustaju. Hoia väljasirutatud käega silmade ees pliiatsit. Fokuseeri pilk kolmeks kuni viieks sekundiks pliiatsitipule, seejärel aga pööra pilk millelegi, mis asub kaugemal, näiteks aknast väljas või teises toa otsas (mida kaugemal, seda parem). Fokuseeri pilk kolmeks kuni viieks sekundiks kaugemal objektil ning pöördu siis pliiatsiotsale tagasi. Korda harjutust iga päev kaks korda.

Tänane hommik oli meie silmakeskuses veidi eriline, kuna päeva esimene patsient oli praksise pesamuna Elvira.

Elvira Männiste on meie tubli optometrist, kes on töötanud KSA Silmakeskuses kaks aastat. Seni kandis ta tööl kontaktläätsesid ja kodus prille kaugele vaatamiseks. 22. oktoober 2009 sai valitud operatsiooni päevaks, kuna veel paar aastat tagasi [...]]]>

Tänane hommik oli meie silmakeskuses veidi eriline, kuna päeva esimene patsient oli praksise pesamuna Elvira.

Elvira Männiste on meie tubli optometrist, kes on töötanud KSA Silmakeskuses kaks aastat. Seni kandis ta tööl kontaktläätsesid ja kodus prille kaugele vaatamiseks. 22. oktoober 2009 sai valitud operatsiooni päevaks, kuna veel paar aastat tagasi ei olnud tema silmade refraktsioon stabiilne, kuid viimase aasta jooksul oli see püsivalt -2 dioptri juures. Laserprotseduuride edu pant on range valik, stabiilne refraktsioon, täpsed silmauuringud ja hoolikas planeerimine. Paar kuud tagasi olid kõik need tingimused täidetud ja olime valmis:).

Elvira oli kolmas inimene meie praksises, kellele on laserprotseduur on tehtud. Nüüd on seis 2:1 Epi-K protseduuride kasuks, kuigi kõigile neile kolmele oli võimalikud kõik KSAs pakutavad protseduurid. Operatsiooni meetodi ja aja on meie inimesed endale ise valinud.

Need, kes meie juures on käinud, teavad, et KSA Silmakeskuses on prillivaba poliitika. Klientidel tekiks palju lisaküsimusi, kui keegi jalutab meie personalist rõõmsalt okulaaridega ringi. Miks te soovitate inimestele operatsiooni, mida endale ei tee? Kas vastab tõele, et silmaarstid endale kunagi laserprotseduure ei lase teha? Jne, jne. Kui võtame inimesi tööle, räägime sellest teemast kohe. Nimelt kui optometristi- või arstikandidaat arvab, et tema maailmavaatega laserprotseduur kindlasti kokku ei lähe, on see spetsialist palju õnnelikum oma tööga prillipoes. Isiklikult tunnen mitut silmakirurgi ja kümnete kaupa laserkeskuste töötajaid, kes on ise edukalt protseduuri läbinud.

Kõige värvikam lugu on seotud Riia silmakirurg dr Feliks Lukinsiga. Feliks on oma peres neljandat põlvkonda arst ja tal oli kuus aastat tagasi suur soov teha oma isiklik laserkeskus. Feliks hankis sõprade abiga ilusad kliinikuruumid Riia kesklinnas, samuti laenas pangast nii palju kui anti, kuid sellest ei piisanud, et osta uus laser. Ta leidis mingi teadmata minevikuga Zeissi laseri Valgevenest. See seisis juba paar aastat Minskis riikliku silmakliiniku keldris ja keegi ei osanud öelda, kuidas see sinna oli sattunud ja kas see on üldse töökõlbulik. Igal juhul Feliks ostis selle ära ja lasi toimetada Riiga.

Nüüd oli aga uus probleem. Polnud ühtegi patsienti, samuti polnud Feliks ise ühtegi LASIK operatsiooni iseseisvalt teinud. Mida teha?

Noorel vihasel kirurgil tuli idee, et ta võiks ise olla klient nr 1 oma -5 silmadega. Nüüd tuli vaid leida kirurg, kes protseduuri edukalt läbi viiks. Kirurgi leidis Feliks Valgevenest: pensionile läinud vanem arst, kelle karjäär oli lõppenud aasta tagasi.

No nii, puzzle oli koos:

1. kahtlane laser, mille kohta ei saanud öelda, kas see töötab;

2. roostes, kuid abivalmis Valgevene silmakirurg;

3. patsient nr 1, Läti Vabariigi kodanik Feliks Lukins.

Igaljuhul protseduur toimus ja õhus olid vaid suured-suured küsimärgid. Kui patsient nr 1 tunni pärast silmad avas, tuli tema näole suur naeratus ja kostis VAU! Ülejäänu on ajalugu. Tekkinud oli uus, siiani väga edukas laserpraksis.

Eestis on samu näiteid. Nimelt Tartu Ülikooli silmakliiniku juhataja prof dr Pait Teesalu, kes ise on suurepärane arst ja silmakirurg, läbis LASIK protseduuri kolm aastat tagasi Londonis. See tehti laseriga Carl Zeiss Meditec MEL 80, mida kasutatakse ka dr Teesalu oma kliinikus ja KSA Silmakeskuses. Dr Teesalu patsiendikogemuse lugu on avaldatud ka ajakirja Cataract and Refractive Surgery 2009 . a augusti numbris.

Inimestel, kes on ise protseduuri läbinud, on palju kergem mõista tulevaste klientide mõttemaailma ja nende nõuannetel on kaalu. Ameeriklased ütlevad selliste asjade kohta: “Walk your Talk.”

Enamik inimesi, kelle kontrasti- ja hämaras nägemine ei ole väga hea, arvavad, et  nad peaksid olukorra leevendamiseks kandma prille või kontaktläätsesid. Nüüd aga tundub, et on olemas palju huvitavamaid lahendusi.

New Yorki Rochesteri Ülikooli ja Tel Avivi Goldschlageri Silmainstituudi teadlased eesotsas [...]]]>

Prof Bavelier koos tudeng Shawn Greene'iga demonstreerimas, kuidas arvutimängud nägemist parandavad.

Enamik inimesi, kelle kontrasti- ja hämaras nägemine ei ole väga hea, arvavad, et  nad peaksid olukorra leevendamiseks kandma prille või kontaktläätsesid. Nüüd aga tundub, et on olemas palju huvitavamaid lahendusi.

New Yorki Rochesteri Ülikooli ja Tel Avivi Goldschlageri Silmainstituudi teadlased eesotsas professor Daphne Bavelieriga viisid läbi uuringu, mille käigus uuritavatel inimestel paluti mängida arvutimänge 50 tundi üheksa nädala jooksul.

Uuritavad jaotatati kahte gruppi. Esimeses grupis olevad inimesed mängisid mänge “Unreal Tournament 2004″ ja “Call of Duty 2″, teine grupp mängis samal ajal “The Sims 2″, mis ei vaja erilist nägemise ja käelise tegevuse koordinatsiooni. Uuringu tulemusel paranes action mängude  kasutajatel kontrastinägemine keskmiselt 43%, kuid teises grupis muutusi ei esinenud.

Prof Daphne Bavelieri sõnul arendavad action-mängud ajukeskusi, mis töötlevad silmadest saadud informatsiooni. Uurijad täheldasid, et positiivsed mõjud kestsid veel mitu kuud pärast seda, kui uuritavad arvutimängude mängimise lõpetasid.

Uuring viidi läbi  USA Rahvusliku Silmainstituudi (The National Eye Institute) ja USA Mereuuringute Büroo (Office of Naval Research) rahastamisel.  Dr Bavelier soovib seda avastust rakendama hakata lastel nn laisa silma ehk amblüoopia ravis.  Amblüoopia on laialt levinud nägemisprobleem, mida esineb Eestis üle 35 000 inimesel.