“Titaanide võitluse” all hakkame tooma teile diskussiooni, mis toimub mikrokeratoomide ja femtosecond laserite teemal kõige kõrgemal tasemel s.o USA ja Euroopa silmakirurgia publikatsioonides ja eesrindlikemas praksistes.
Igal juhul on see huvitav arutelu ja lõpliku tõe selgitavad välja aeg ja kaugtulemused. Loodan , et saame tuua välja kümneid postitusi poolt ja vastu argumente; tabeleid ja graafikuid.
Esitame täna soojenduseks vaid mõned poolt argumendid mõlemalt poolt:
Femto pooldajad:
- tegemist revolutsioonilise tehnoloogiaga, mis muudab silmade laserprotseduurid veelgi turvalisemaks
- tegemist n.ö “ bladeless all-laser ” protseduuriga, kus peale laseri muid instrumente ei kasutata
Mikrokeratoomide pooldajad:
- tehnoloogia kaugtulemusi saame jälgida juba ligi 100 aastat, kogenud kätes väga väga turvaline
- protseduur kiirem, silma sarvkesta enam säästvam
Eestis kaks laserkeskust kasutavad mikrokeratoome ja neil ei ole kavatsust peale 5. aastast jälgimisperioodi femtosecond tehnoloogiale üle minna, kaks praksist kasutavad femtosecond lasereid ja on oma tulemustega samuti väga rahul. Selline seis on KSA Silmakeskuse arvates diskussiooni algatamiseks hea. Sõbralik konkurents samuti, sest see tõstab kliinikute taset ja sunnib üha enam pingutama klientide parima nägemise nimel.
So, stay tuned
Eile saime tuttavaks ühe toreda noore naise Dianaga, kes tuli laserprotseduurile. Kümne sekundiga oli meil selge, mis ametit ta peab, kui panime talle nägemisteravuse tabeli ette ja palusime tal tabeli kümnenda rea tähed ette lugeda. Võluv patsient ” laulis” meile K O N V D asemel ette ilusa, selge, kõlava häälega- Kaarel, Olev, Narva, Vello , Dora 
Küsime teilt, mis ametit Diana peab ?
Kirjuta oma vastuse variant siia kommentaaride lahtrisse. Õigete vastuste vahel loosime välja 20. aprillil 2010 ksa:) termostassi.
Egiptuse ürikud annavad vihjeid vaaraode kaasaegsete uskumusest, et iluetaloniks peetava Egiptuse kuninganna Nefertiti ja teiste kuninglikust soost inimeste poolt kasutatud must make-up silmalaugudel ei olnud pelgalt kosmeetilise eesmärgiga, vaid kaitses neid ohtlike silmahaiguste eest.
Kuna egiptlaste make-up sisaldas seatina ja oli oma olemuselt tänapäeva mõistes mürgine, siis paljud kaasaja teadlased eitasid siiani selle kasulikkust organismile.
Prantsuse teadlased uurisid hiljuti 52-te erinevat muinasegiptlaste kosmeetikat sisaldavat katseklaasi, mida hoitakse Louvre muuseumis. Nad leidsid, et need seatina alusel väljatöötatud kosmeetilised ained toodavad inimrakkudele kandes rakusiseselt 240 protsenti tavalisest rohkem lämmastikoksiidi.
Lämmastikoksiid tõstab immuunsüsteemi vastupanu, muuhulgas ka bakteriaalsetele silma- ja silmalaugude põletikele, mille suhtes on ohustatud paljud troopilisel alal elavad inimesed ja need, kelle silmad puutuvad kokku reostunud veega.
Teadlased leidsid, et muinasegiptlaste make-up ei olnud puhas loodustoode, vaid hoolikalt kokku segatud kemikaal õukonna teenistuses olnud keemikute poolt.
Uuring on publitseeritud ajakirjas Analytical Chemistry jaanuaris 2010. aastal
18. märtsil suri USAs Marylandi osariigis 89aastaselt silmaarst Dr. Arnall Patz, kes avastas 1960. aastatel , et vastsündinute hapnikuteraapia ja nende pimedaksjäämise vahel on tihe seos.
Liigse hapniku tõttu jäid inkubaatorravi saanud lapsed sageli pimedaks, mille põhjust intensiivravi arstid ei teadnud.
Noore silmaarstina, peale Teist maailmasõda, puutus dr Arnall Patz kokku uute vastsündinute inkubaatoritega, mille sees loodi mikrokliima, mis erines väliskeskonna omast ja mis pidanuks oluliselt langetama enneaegselt sündinud laste suremust. Moodsate inkubaatorite levimisega suudeti suremusprotsenti oluliselt langetada, kuid selles kunstlikus keskkonnas viibinud lastel esinesid hiljem sageli tõsised nägemisprobleemid.
1950. aastatel oli levinud põhimõte, et inkubaatori sisekliima tuleb hoida 100 % hapniku all, selleks et vastsündinu nahavärv oleks ilus roosa , mitte lilla. Dr Patz silmaarstina oletas, et hapnikuravil ja pimedaksjäämisel võib olla otsene seos.
1956. aastal leidis Arnall Patz rahastamise kliinisele uuringule, mis oli üldse üks esimesi kliinilisis uuringuid tänapäeva mõistes, kus ta võrdles 29 vastsündinut, kes said 100 % hapnikut hingamiseks, ja 37 vastsündinut, kes olid inkubaatoris “hapnikunäljas ” . Uuringu tulemuste avaldamisel oli seitsmel lapsel esimesest grupist arenenud välja tõsine silmahaigus (retrolentikulaarne fibroplaasia), samas silmaprobleeme ei esinenud ühelgi teises grupis olnud lapsel.
Uuringu tulemusel oli selge, et liigne hapnik röövib laste nägemise. Silmaarst Dr. Arnall Patzi avastuse ilmumise järel muudeti paljusid laste intensiivravi põhimõtteid ja selle tulemusel on tõenäoliselt päästetud tuhandete väikelaste nägemine.
Suhkruhaigusest ehk diabeedist põhjustatud võrkkestakahjustusi (diabeetiline retinopaatia) seostatakse halvenenud mäluga. Suurbritannias uuriti 1066 inimest vanuses 60–75 aastat, kellel esines 2. tüübi suhkruhaigus. Neil paluti teha seitse erinevat mälu, loogikat ja kontsentratsiooni nõudvat testi, et selgitada välja uuritavate aju funktsioone. Tulemus – suhkruhaigetel, kellel on välja kujunenud diabeetiline retinopaatia, olid testide tulemused halvemad kui tervetel või suhkruhaigetel, kellel silmapõhja probleeme ei esine.
Selline informatsioon on vajalik perearstidele, kes korraldavad suhkruhaigete ravi, kuna halvenenud mälu tõttu tuleb nendele patsientidele pühendada rohkem aega ja varustada neid kergesti arusaadavate infomaterjalidega, et nad suudaksid järgida kõiki vajalikke instruktsioone.
2. tüübi diabeeti esineb vanemas eas. Seda seostatakse eeskätt ülekaalulisuse ja vähelise kehalise aktiivsusega. Diabeetiline retinopaatia areneb välja vaid 5% 2. tüübi diabeeti põdevatel patsientidel. Diabeetilist retinopaatiat diagnoosivad ja ravivad silmaarstid, ideaalis peaks iga diabeeti põdev inimene laskma spetsialistil oma silmapõhjasid kontrollida vähemalt üks kord aastas.
Diabeet on tõsine ja krooniline haigus, mille all kannatab Euroopas enam kui 25 miljonit inimest ning maailmas umbes 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ja Maailma Diabeedi Föderatsiooni prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv aastaks 2025 16% võrra.
Uudis on refereeritud väljaandest Diabetes UK.
Hong Kong, Märts 2010 – Lühinägelikud lapsed, kelle lühinägelikkus (müoopia) areneb suure tempoga, võivad saada abi bifokaalsete prillide kasutamisest, leiab uus uuring.
Uuringugrupp Hong Kongi Polütehnilisest Ülikoolist uuris 130 Hiina-Kanada last keskmise vanusega 10 aastat. Lapsed jaotati kolme erinevasse gruppi, kes hakkasid kandma kolme erinevat tüüpi prille: harilikke prille, bifokaalseid prille ( milles on kaks erinevat retsepti üks kaugele vaatamiseks, teine ligidale vaatamiseks ) ja bifokaalseid prismaatilisi prille (prillid, mis hõlbustavad silmade koostööd ).
24. kuu pärast leiti, et lühinägelikkus oli arenenud kõige kiiremini lastel, kes kasutasid harilikke prille. Müoopia oli edasi arenenud kõige vähem bifokaalseid prismaatilisi prille kandvate laste seas.
Uurijad järeldasid, et bifokaalsete prillide kasutamine lastel aeglustab lühinägelikkuse arengut, samas on tulemuste kinnitamiseks vajalikud tulevikus pikema ajalised analoogsed uuringud, erinevate uurimisrühmade juhtimisel.
Uuring on avaldatud ajakirjas Archives of Ophthalmology jaanuaris 2010 a.
Uued kommentaarid