Klikkisin ja vaatasin, millega tegemist on, kuid olin enne juba aimanud, millega tegemist võiks olla. Nimelt patenteeris Rootsi [...]]]> Eile potsas KSA meilboksi ühe Kalifornia silmakliiniku kuukiri, kus suurelt vaatas vastu pealkiri: ” Saabumas on rannahooaeg. Unusta sel suvel ripsmetušš, me kasvatame sinu ripsmed kaheksa nädalaga ilusaks, pikaks ja tihedaks. Oled seksikam kui kunagi varem!”

Klikkisin ja vaatasin, millega tegemist on, kuid olin enne juba aimanud, millega tegemist võiks olla. Nimelt patenteeris Rootsi firma Pharmacia 1990. aastate alguses preparaadi nimega latanoprost. Sellest sai silmarõhu alandamise ja glaukoomiravi hitttoode, silmatilk nimega Xalatan.

Xalatan on siiani Euroopas ja Ameerikas silmarõhu alandaja nr 1. Selle pikaajalisel kasutamisel (reeglina kasutakse neid tilku kahjuks elu lõpuni) on  paar huvitavat kõrvalmõju. Esimene neist on heterokroomia (silmad on eri värvi), ehk kui tilgutada tilka vaid ühte silma, muutub selle silma vikerkesta värvus pruunimaks. Teine, positiivsem kõrvaltoime on see, et kasutajatel kasvavad mõne kuu pärast väga ilusad, pikad ja tihedad ripsmed. Ja kellel meist selle vastu midagi oleks!

Tulles tagasi e-postkasti ja ripsmepikendaja juurde, siis tegemist oli sarnase silmatilga Lumigani (toimeaine  bimatoprost) edasiarendusega. Preparaati ei tilgutata ripsmepikendamise nimel mitte silma, vaid see kantakse pintsliga lauservale, kus see toimib otse ripsmejuurtele. Silmatilk on muudetud viskoosseks, küünelakisarnaseks ja läbipaistvaks ning see seisab pealekantuna ilusasti lauserval. Toote nimeks sai  Latisse.

MASU on Ameerikas veel täies hoos ja see paneb paljud nutikamad tegutsema. Olen kindel, et inimesi, kes ravivad silmarõhku, on vaid tühine hulk, võrreldes naiste armeega, kes soovivad end veelgi ilusamaks teha ja ripsmeid pikendada. Nii ongi Allergan oma toodet ümber pakendades loonud täiesti uue turusegmendi. Lihtne ja geniaalne.

Ainuke küsimärk kogu selle loo juures on see, et miks seda ei teinud esimesena Pfizer,  mis ostis Pharmacia 2004. aastal ja omandas sellega ka Xalatani kaubamärgi. USA ravimigigant Pfizer on toonud turule  Viagra.  See oli  samuti ”tööõnnetus”, sest arendati ravimit südamehaigetele, kuid kõrvalmõjud osutusid  huvitavamaks ja tundusid kergemini massidele peale minevat. Sama lugu tundub olevat nüüd ka bimatoprosti puhul.

Niisiis,  2010. aastal suveks saab teha siis  silmad korda ja ripsmed ilusaks kasvatada. Aeg selleks on parim nüüd, kevadel.

Tabelite klassikaks on jäänud Snelleni tabel, mille arendas välja Hollandi silmaarst Hermann Snellen 1860. aastatel. Snelleni tabelil on [...]]]>

Nägemisuuringu käigus kontrollivad silmaarstid või optometristid  alati, kui hästi inimene näeb kaugele. Nägemisteravuse tabeleid on tänapäeval kasutusel väga erinevaid. Erinevad on nii optotüübid (kujundid tabelil) kui ka viis, kuidas tabel patsiendile projitseeritakse (pabertabel, projektor või TV-ekraan).

Tabelite klassikaks on jäänud Snelleni tabel, mille arendas välja Hollandi silmaarst Hermann Snellen 1860. aastatel. Snelleni tabelil on ka mitmeid variatsioone, kuid levinum on selline, millel on 11 rida ning optotüüpideks on suured trükitähed. Ülemisel real on tavaliselt kujutatud suur “E” täht ja liikudes alumiste ridade poole, muutuvad tähed üha väiksemaks. Nägemiskontrolli käigus palub uurija lugeda teil üha väiksemaid ridasid ja kui näete alumist rida, on teie nägemisteravus väga hea.

Mida 20/20 või 1,0 nägemine tähendab?

Ameerikas asub nägemisteravuse tabel klassikaliselt 20 jala kaugusel uuritavast, Euroopas on see distants 6 meetrit. Alates 6 meetrist (20 jalast) algab silmale optikaseadustele toetudes lõpmatus. See tähendab, et ei ole enam vahet, kas vaatame objekte 6 meetri või 200 meetri kauguselt, silma jaoks on see üks ja see sama – lõpmatus.

20/20 ( Euroopas 1,0 ) nägemisteravus, millist tähistust  USAs kasutatakse, tähendab seda, et  inimene näeb 20 jala kaugusel selgelt optotüüpe, mida  ”normaalse ” nägemisega inimene peakski nägema 20 jala kauguselt.  20/10 (Euroopas 2,0)  nägemine aga tähendab, et inimene näeb objekte 20 jala kauguselt, mida normaalse nägemisega inimene näeb vaid 10 jala kauguselt.  Juhul kui näete vaid ülemist E-tähte tabelil, on nägemisteravus vaid 20/200 (Euroopas 0,1), mis tähendab, et nägemisteravus on väga halb.

USAs on kokku lepitud, et nägemisteravus, mis on halvem kui  20/200, märgib ametlikku vaegnägemist (legally blind).   Juhilubadele ei märgita prillide või kontaktläätsede kandmise vajadust, kui nägemisteravus kaugele ilma prillideta on võrdne või parem kui  20/40 (Euroopas 0,5).

Tavaliselt on 20/20 rida altpoolt neljas, järgmised read tähistavad nägemisteravust 20/15, 20/10 ja 20/5. Vaid vähestel inimestel on nägemisteravus parem kui 20/10, kuid paljudel röövlindudel on nägemine 20/5 või parem.  LASIK laserprotseduuri läbinud inimene näeb reeglina 24 tundi pärast operatsiooni vahemikus 20/20 kuni 20/15. Ei ole harv juhus kui EPI-K laserprotseduuri läbinud näevad pärast täielikku taastumist, s.o 4–12 nädalat pärast operatsiooni paremini kui 20/10.

“Pöörleva E” nägemisteravuse tabel

Mõnedel juhtudel  ei ole võimalik kasutada klassikalist Snelleni tabelit. Näiteks juhtudel, kui on tegemist väikelastega, kes veel ei tunne tähestikku või on liiga häbelikud, et tähtesid kõva häälega nimetada. Eritabeleid kasutatakse ka inimeste puhul, kes ei räägi uurijaga ühte keelt või kui  tegemist on kirjaoskamatu või tumma inimesega.  Sellisel juhul tuleb appi “pöörleva E ” nägemisteravuse tabel, mille puhul on patsiendil vaja käega näidata, mis suunas E-täht on pööratud.

Uuringud on näidanud, et ” pöörleva E ” tabel annab sama usaldusväärse tulemuse kui standardne Snelleni tabel.

Väikelaste puhul kasutatakse tänapäeval erinevaid tabeleid ja samuti on väikelaste nägemisuuringu metoodika erinev täiskasvanute omast.

Nägemisteravuse tabeli piiratus

Snelleni tabeli abil saame kontrollida vaid nägemisteravust, kuid see on vaid üks osa põhjalikust silmakontrollist. See uuring annab silmaarstile või optometristile ülevaate, milline on laias laastus teie nägemiskvaliteet ja kas te vajaksite nägemise parandamiseks prille, kontaktläätsesid või laserprotseduuri.

Nägemisteravuse tabeli alusel ei saa mõõta vaatevälja ulatust, kontrastitundlikkust, stereonägemist, värvitaju, silmade akommodatsioonivõimet, silmade siserõhku ja palju muid nägemise parameetreid, mida põhjaliku silmauuringu käigus rutiinselt uuritakse.

Firmad PixelOptics, Inc  Roanoke, VA, USA) ja Panasonic Shikoku Electronics Co., Ltd (Matsuyama, Jaapan) teatasid, et toovad  turule maailma esimesed elektroonilised prillid.

Kui see tehnoloogia on edukas, on see hea uudis eelkõige presbüoopidele. Presbüoopia on meie kõigi vananemisega kaasas käiv nähtus, mille puhul alates 45.–50. eluaastast tekib olukord, kus me enam ei näe selgelt lähedal asuvaid [...]]]>

Firmad PixelOptics, Inc  Roanoke, VA, USA) ja Panasonic Shikoku Electronics Co., Ltd (Matsuyama, Jaapan) teatasid, et toovad  turule maailma esimesed elektroonilised prillid.

Kui see tehnoloogia on edukas, on see hea uudis eelkõige presbüoopidele. Presbüoopia on meie kõigi vananemisega kaasas käiv nähtus, mille puhul alates 45.–50. eluaastast tekib olukord, kus me enam ei näe selgelt lähedal asuvaid väikseid objekte nagu kirjateksti.  Selleks, et teksti selgelt lugeda, tuleb kasutada plusstugevusega lugemisprille. Inimestele, kes kasutavad prille ka kaugele vaatamiseks, tehakse tänapäeval üleminekuga klaasid, millesse on lihvitud sisse mitu erinevat retsepti.

Elektroonilised prillid, mis peale vaadates ei erine mitte kuidagi “tavaprillidest”, lahendavad tulevikus mitu lugemisprillidega kaasas käivat ebamugavust.

Ronald Blumi sõnul hakatakse elektroonilisi prille turustama prillipoodides 2010. aasta teises pooles. Poodidel ei ole vaja sisse osta hooldeseadmeid. Nägemiskontroll, mis eelneb elektrooniliste prillide väljakirjutamisele, ei erine millegi poolest sellest, mida optometristid ja silmaarstid prillipoodides tänapäeval teostavad.

Loodame, et see tehnoloogia õigustab end tavaelus ja saab olema taskukohase hinnaga, siis on sellest kasu paljudele üle 45 aasta vanustele inimestele.

Ronald Blum , PixelOptixi president selgitab elektrooniliste prillide tööpõhimõtteid.

Ronald Blum: Panasonicu roll arendustöös

Kui Gustav 2007. aastal KSAsse meie optometristi Laire soovitusel tööle tuli, oli ta 100% prilli-inimene. Mustad sarvraamidega okulaarid sobisid ja mees nägi välja sama koloriitne  nagu Solarise keskuse  Mac’i poe kutid.

Kui Kusti, nagu me teda omavahel nimetame, oli töötanud optomeetria konsultandina 5-6 kuud ja oli näinud sadasid patsiente, imbus ta ühel päeval lagedale plaaniga, [...]]]>

Kui Gustav 2007. aastal KSAsse meie optometristi Laire soovitusel tööle tuli, oli ta 100% prilli-inimene. Mustad sarvraamidega okulaarid sobisid ja mees nägi välja sama koloriitne  nagu Solarise keskuse  Mac’i poe kutid.

Kui Kusti, nagu me teda omavahel nimetame, oli töötanud optomeetria konsultandina 5-6 kuud ja oli näinud sadasid patsiente, imbus ta ühel päeval lagedale plaaniga, et ta sooviks ka endale protseduuri teha.  Laire tegi  talle silmauuringud ja tal oli vaba valik, millist protseduuri ta soovib valida. Kõik parameetrid näitasid rohelist tuld nii LASIK-  kui Epi-K-protseduurile.

Tegime  Epi-K.

Miks valis ta selle protseduuri ja kas  meie mahepõllupidaja maad kaevates õnnelik on, saate teada Outline Productionsi filmist ” Gustav “:-)

“Motomaania Racing Teami külalisena astub Jõgeva linnas 1. augustil motokokkutuleku Jõgevatreff raames toimuval võrride võidusõidul üles Eesti kiireim naine ringrajalt Maarja Noorak.

Maarja sõidab ringrajal võidu meestega ja seda juba neljandat aastat.

Esimese stardi tegi Maarja aastal 2006 Pärnus. Viimaseks ta oma esimesel võistlusel ei jäänud ning sellega oli käsi võidusõidule antud.

Maarja [...]]]> Motomania 2008. a:

“Motomaania Racing Teami külalisena astub Jõgeva linnas 1. augustil motokokkutuleku Jõgevatreff raames toimuval võrride võidusõidul üles Eesti kiireim naine ringrajalt Maarja Noorak.

Maarja sõidab ringrajal võidu meestega ja seda juba neljandat aastat.

Esimese stardi tegi Maarja aastal 2006 Pärnus. Viimaseks ta oma esimesel võistlusel ei jäänud ning sellega oli käsi võidusõidule antud.

Maarja võistlusrattaks on Yamaha R6.”

2009. aasta lõpus astus Maarja läbi KSA Silmakeskusest, kuhu tuli silmauuringutele, kuna prillidega ei ole võimalik ülihelikiirusel motikaga sõita ja ka kontaktläätsed kleepuvad taolise sõidustiili puhul silmadele. Mis edasi sai, saate vaadata kolmest videost.

1. Ettevalmistus

2. Sooritus – ” Epi-K Supreme”

3.  Epiloog

Selline lähenemine oleks ravi seisukohalt kordades efektiivsem, kuna silmatilkasid kasutades tõuseb tilga konsentratsioon vahetult pärast tilgutamist kõrgele ja hiljem selle mõju mõne tunni jooksul [...]]]> Tulevikus tõenäoliselt ravitakse tõsisemaid silma sarvkesta (silma eesmine läbipaistev osa) põletikke mitte ainult silmatilkade või salvi abil, vaid spetsiaalse kontaktläätse abil, mis silmale asetatuna eraldab pidevalt ravimit.

Selline lähenemine oleks ravi seisukohalt kordades efektiivsem, kuna silmatilkasid kasutades tõuseb tilga konsentratsioon vahetult pärast tilgutamist kõrgele ja hiljem selle mõju mõne tunni jooksul nõrgeneb. Ravitoime säilitamiseks tuleks ravimit tilgutada ööpäev läbi mõnetunnise vahega.  Kontaktlääts, mille asetaks silmale arst, eraldaks ravimit 24 tundi ööpäevas 30 päeva jooksul ning oleks patsiendile palju mugavam lahendus.

Mitmete uuringute andmetel isegi kuni 40% patsientidest, kellele silmaarstid kirjutavad välja silmatilkasid, ei kasuta tilkasid korrektselt vastavalt määratud skeemidele. Nad ei oska silmatilkasid korrektselt tilgutada või ei  osta ravimit kunagi apteegist välja. Seetõttu oleks kontaktläätsega ravimine  paremini kontrolli all.

Mitmed kontaktläätsesid tootvad firmad on jõudnud oma arendustööga prototüüpide valmistamiseni. ” Prototüüp-ravikontaktläätsed näitavad katsetustel, et neist eralduv antibiootikum ciprofloxacin suutis pärssida mikroobi Staphylococcus aureus kasvu igal ajahetkel 30 päeva jooksul,” vahendab ajakiri  Investigative Ophthalmology and Visual Science.