Suhkruhaigusest ehk diabeedist põhjustatud võrkkestakahjustusi (diabeetiline retinopaatia) seostatakse halvenenud mäluga. Suurbritannias uuriti 1066 inimest vanuses 60–75 aastat, kellel esines 2. tüübi suhkruhaigus. Neil paluti teha seitse erinevat mälu, loogikat ja kontsentratsiooni nõudvat testi, et selgitada välja uuritavate aju funktsioone. Tulemus – suhkruhaigetel, kellel on välja kujunenud diabeetiline retinopaatia, olid testide tulemused halvemad kui tervetel või suhkruhaigetel, kellel silmapõhja probleeme ei esine.

Selline informatsioon on vajalik perearstidele, kes korraldavad suhkruhaigete ravi, kuna halvenenud mälu tõttu tuleb nendele patsientidele pühendada rohkem aega ja varustada neid kergesti arusaadavate infomaterjalidega, et nad suudaksid järgida kõiki vajalikke instruktsioone.

2. tüübi diabeeti esineb vanemas eas. Seda seostatakse eeskätt ülekaalulisuse ja vähelise kehalise aktiivsusega. Diabeetiline retinopaatia areneb välja vaid 5% 2. tüübi diabeeti põdevatel patsientidel. Diabeetilist retinopaatiat diagnoosivad ja ravivad silmaarstid, ideaalis peaks iga diabeeti põdev inimene laskma spetsialistil oma silmapõhjasid kontrollida vähemalt üks kord aastas.

Diabeet on tõsine ja krooniline haigus, mille all kannatab Euroopas enam kui 25 miljonit inimest ning maailmas umbes 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ja Maailma Diabeedi Föderatsiooni prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv aastaks 2025 16% võrra.

Uudis on refereeritud väljaandest Diabetes UK.