Nägemisuuringu käigus kontrollivad silmaarstid või optometristid  alati, kui hästi inimene näeb kaugele. Nägemisteravuse tabeleid on tänapäeval kasutusel väga erinevaid. Erinevad on nii optotüübid (kujundid tabelil) kui ka viis, kuidas tabel patsiendile projitseeritakse (pabertabel, projektor või TV-ekraan).

Tabelite klassikaks on jäänud Snelleni tabel, mille arendas välja Hollandi silmaarst Hermann Snellen 1860. aastatel. Snelleni tabelil on ka mitmeid variatsioone, kuid levinum on selline, millel on 11 rida ning optotüüpideks on suured trükitähed. Ülemisel real on tavaliselt kujutatud suur “E” täht ja liikudes alumiste ridade poole, muutuvad tähed üha väiksemaks. Nägemiskontrolli käigus palub uurija lugeda teil üha väiksemaid ridasid ja kui näete alumist rida, on teie nägemisteravus väga hea.

Mida 20/20 või 1,0 nägemine tähendab?

Ameerikas asub nägemisteravuse tabel klassikaliselt 20 jala kaugusel uuritavast, Euroopas on see distants 6 meetrit. Alates 6 meetrist (20 jalast) algab silmale optikaseadustele toetudes lõpmatus. See tähendab, et ei ole enam vahet, kas vaatame objekte 6 meetri või 200 meetri kauguselt, silma jaoks on see üks ja see sama – lõpmatus.

20/20 ( Euroopas 1,0 ) nägemisteravus, millist tähistust  USAs kasutatakse, tähendab seda, et  inimene näeb 20 jala kaugusel selgelt optotüüpe, mida  ”normaalse ” nägemisega inimene peakski nägema 20 jala kauguselt.  20/10 (Euroopas 2,0)  nägemine aga tähendab, et inimene näeb objekte 20 jala kauguselt, mida normaalse nägemisega inimene näeb vaid 10 jala kauguselt.  Juhul kui näete vaid ülemist E-tähte tabelil, on nägemisteravus vaid 20/200 (Euroopas 0,1), mis tähendab, et nägemisteravus on väga halb.

USAs on kokku lepitud, et nägemisteravus, mis on halvem kui  20/200, märgib ametlikku vaegnägemist (legally blind).   Juhilubadele ei märgita prillide või kontaktläätsede kandmise vajadust, kui nägemisteravus kaugele ilma prillideta on võrdne või parem kui  20/40 (Euroopas 0,5).

Tavaliselt on 20/20 rida altpoolt neljas, järgmised read tähistavad nägemisteravust 20/15, 20/10 ja 20/5. Vaid vähestel inimestel on nägemisteravus parem kui 20/10, kuid paljudel röövlindudel on nägemine 20/5 või parem.  LASIK laserprotseduuri läbinud inimene näeb reeglina 24 tundi pärast operatsiooni vahemikus 20/20 kuni 20/15. Ei ole harv juhus kui EPI-K laserprotseduuri läbinud näevad pärast täielikku taastumist, s.o 4–12 nädalat pärast operatsiooni paremini kui 20/10.

“Pöörleva E” nägemisteravuse tabel

Mõnedel juhtudel  ei ole võimalik kasutada klassikalist Snelleni tabelit. Näiteks juhtudel, kui on tegemist väikelastega, kes veel ei tunne tähestikku või on liiga häbelikud, et tähtesid kõva häälega nimetada. Eritabeleid kasutatakse ka inimeste puhul, kes ei räägi uurijaga ühte keelt või kui  tegemist on kirjaoskamatu või tumma inimesega.  Sellisel juhul tuleb appi “pöörleva E ” nägemisteravuse tabel, mille puhul on patsiendil vaja käega näidata, mis suunas E-täht on pööratud.

Uuringud on näidanud, et ” pöörleva E ” tabel annab sama usaldusväärse tulemuse kui standardne Snelleni tabel.

Väikelaste puhul kasutatakse tänapäeval erinevaid tabeleid ja samuti on väikelaste nägemisuuringu metoodika erinev täiskasvanute omast.

Nägemisteravuse tabeli piiratus

Snelleni tabeli abil saame kontrollida vaid nägemisteravust, kuid see on vaid üks osa põhjalikust silmakontrollist. See uuring annab silmaarstile või optometristile ülevaate, milline on laias laastus teie nägemiskvaliteet ja kas te vajaksite nägemise parandamiseks prille, kontaktläätsesid või laserprotseduuri.

Nägemisteravuse tabeli alusel ei saa mõõta vaatevälja ulatust, kontrastitundlikkust, stereonägemist, värvitaju, silmade akommodatsioonivõimet, silmade siserõhku ja palju muid nägemise parameetreid, mida põhjaliku silmauuringu käigus rutiinselt uuritakse.