Glaukoom

Glaukoom ehk rohekae on silmanärvi kiudude ja närvirakkude haigus, mille tagajärjel võib haigestunud inimene jääda osaliselt või täielikult pimedaks. Varajases ja keskmises staadiumis kulgeb glaukoom patsiendile reeglina märkamatult, kahjustades perifeerset nägemisvälja. Haiguse lõppstaadiumis kaob ka tsentraalne nägemisväli ja silm jääb kottpimedaks.

Glaukoomi puhul on tähtis selle varajane diagnoosimine ja ravi. Viimastel aastatel on võimalik avastada glaukoomi laserite abil mitu aastat varem, kui hakkavad tekkima esimesed nägemisvälja defektid. Seetõttu peaksid inimesed, kes on vanemad kui 50 eluaastat, käima korralises kontrollis vähemalt kord kahe aasta jooksul. Eestis on glaukoomist on ohustatud 2% üle 50aastastest ja nende kogu arv on u 12 000 inimest.

Glaukoomi haigestumise risk on kümme korda suurem järgmiste riskifaktorite puhul:
1. Kõrgenenud silma siserõhk
2. Tugev lühinägelikkus (üle –5 dioptri)
3. Sugulane, kellel on diagnoositud glaukoom
4. Varem esinenud tõsine silmatrauma
5. Mustanahalised
6. Suhkruhaiged

Glaukoomi uurimiseks kasutatakse:
1. Silmasiserõhu mõõtmist
2. Vaatevälja testimist
3. Silmanärvi ja närvikiudude uuringuid

Glaukoomi ravi:
1. Silmarõhku alandavad tilgad (80% patsientidest allub tilgaravile)
2. Laserprotseduurid
3. Silmarõhku alandavad silmalõikused