Artiklid silmadest

Kõik kuivadest silmadest

Osa inimesi ei tooda piisavalt pisaravedelikku, et silmad tunneksid end mugavalt. Sellist seisundit nimetatakse kuivade silmade sündroomiks. Pisaraid toodetakse organismis kahel eri meetodil. Ühel juhul moodustuvad pisarad aeglaselt ja järjekindlalt kogu aeg ning vastutavad silmapinna niiskuse ja libeduse eest. Teisel juhul tekib suur kogus pisaraid korraga, mis on vastuseks emotsioonile või silmaärritusele. Niisutavad pisarad tekivad terves silmas pidevalt. Suurem kogus pisaraid tekib vaid siis, kui silm on mõne võõrkeha tõttu ärritunud või inimene nutab.

Millised on kuiva silma sündroomi sümptomid?

Kipitus- või põletustunne silmades
Silmade sügelemine
Suurenenud rasueritus
Tuul ja suits ärritavad silmi
Liigne pisaravool
Raskused kontaktläätsede kandmisel

Loe veel

Tõde või vale? Müüdid sinu silmadest

Porgandisöömine parandab nägemist
TÕDE!

Porgandid sisaldavad palju A-vitamiini, mis on hea nägemise jaoks hädavajalik toitaine. Porgandite söömine annab küll organismile nägemiseks vajalikku A-vitamiini, aga seda ei saa siiski ainult jänkutoidust: A-vitamiini leidub ka piimas, juustus, munakollases ja maksas.
…
Loe veel

Kollatähni degenereerumine ohustab paljusid üle 50-aastaseid

Peamine põhjus, miks vanemad kui 50aastased inimesed lääneriikides pimedaks jäävad, on kollatähni kärbumine. See aeglaselt arenev haigus puudutab ainuüksi Eestis ligi 115 000 elanikku.

Kollatähn ehk maakul on silmapõhjas võrkkestal asuv tikupeasuurune ümar ala, mis on kõige olulisem tsentraalse nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt silmas. Maakula ealise degeneratsiooni (meditsiinikeeles AMD ehk age-related macular degeneration) tunnuseks on aeglane, kuid järk-järguline detailse nägemise nõrgenemine või täielik kadumine. Kollatähni kärbumisele on iseloomulik, et objektide vaatamist segab nägemisvälja keskel asuv tume laik või udused täpid, mis tekitavad ajalehte lugedes tunde, nagu osa tähtedest oleks puudu. Objektide kuju ja kontuur on hägused ning moondunud: näiteks muidu sirged majade uksed-aknaraamid võivad paista kõverad.
…

Loe veel

Refraktsioonihäired – mis need on?

Selleks et meie silmad suudaksid näha, peavad valguskiired sarvkestas ja silmaläätses murduma ning koonduma võrkkestale, silmapõhja valgustundlikule närvikihile. Võõrsõnaga nimetatakse murdumist refraktsiooniks. Valguskiirte tekitatud kujutis langeb võrkkestale, millest see liigub silmanärvi kaudu ajju. Refraktsioonihäire tähendab seda, et valgus ei murdu silmas õigesti ja kujutis, mida näete, on hägune. Kuigi refraktsioonihäireid nimetatakse nägemise häireteks, ei ole nad haigused.

…
Loe veel

Teie laste silmad

Kas teate, et ainuüksi Eestis on ligi 40 000 inimest, kes ühest silmast näevad halvasti või väga halvasti ja neid ei saa aidata mitte ühegi prilliklaasi või tipptehnoloogilise laseroperatsiooniga? Probleemi nimeks on amblüoopia ehk laisk silm. Amblüoopia areneb reeglina välja esimese kaheksa eluaasta jooksul. Selle peamiseks põhjuseks on silmade optilise süsteemi erinevus. Amblüoopia tekkimine on välditav, kui problemaatilised lapsed leitaks üles väga varajases nooruses, s.o 2 kuni 5 aasta vanuselt.